Viron kielen kehitys ja vaihtelu 5 Vltevahelduse kujunemine

  • Slides: 16
Download presentation
Viron kielen kehitys ja vaihtelu 5 Vältevahelduse kujunemine Martin Ehala

Viron kielen kehitys ja vaihtelu 5 Vältevahelduse kujunemine Martin Ehala

Eesti keele muutuste ajatelg

Eesti keele muutuste ajatelg

Foneetilised häälikupikkused • Eesti vokaalidel on kuus erinevat foneetilist häälikupikkust: Poollühike: seda laulu Lühike:

Foneetilised häälikupikkused • Eesti vokaalidel on kuus erinevat foneetilist häälikupikkust: Poollühike: seda laulu Lühike: ema Poolpikk: ema Pikk: kaalub Kolmveerandpikk: saak Ülipikk: maa • Silbilõpulistel konsonantidel on viis erinevat häälikupikkust: Lühike: seda Poolpikk: selle sep-pa Kolmveerandpikk: seda vaat-ti Pikk: vaat Ülipikk: seda sep-pa

Fonoloogilised häälikupikkused ja välted Fonoloogiliselt on eesti keeles vaid kaks häälikupikkust – lühike ja

Fonoloogilised häälikupikkused ja välted Fonoloogiliselt on eesti keeles vaid kaks häälikupikkust – lühike ja pikk. Muud häälikupikkuse erinevused ei erista tähendusi ega ole seega fonoloogilised. Traditsiooniliselt eristatakse eesti keeles kolme väldet. Varasemad käsitlused väidavad, et need on erinevad fonoloogilised pikkusastmed. Kaasaja fonoloogia on seisukohal, et eesti keele välted ja pikkusastmed on eri nähtused. • Väldete erinevused ei tulene otseselt häälikute pikkustest. • • • Q 2 o-häälik Q 2 l-häälik Milline häälik on siin Q 2? Q 3 o-häälik Q 3 l-häälik Milline häälik on siin Q 3?

Väldete foneetiline avaldumine • Eesti välted avalduvad: 1. 2. 3. silbi tuuma ja lõppu

Väldete foneetiline avaldumine • Eesti välted avalduvad: 1. 2. 3. silbi tuuma ja lõppu kuuluvate häälikute kogukestuses, jalga kuuluvate silpide omavahelises pikkussuhtes, põhitooni (F 0) kontuuri muutumise kurvis jala ulatuses. • Eesti keele välted esinevad vaid rõhulises silbis, st on seotud jalaga. • Q 1 välde saab esineda vaid lühikese (CV) esisilbiga jalas. • Q 2 ja Q 3 esinevad vaid pika esisilbiga (CVV või CVC) jalas • Q 2 ja Q 3 eristamisel on vaja arvestada ka põhitooni kontuuri.

Fonoloogiline vältekäsitlus koli selle kooli seda kooli Q 1 on lihtsalt lühike lahtine silp

Fonoloogiline vältekäsitlus koli selle kooli seda kooli Q 1 on lihtsalt lühike lahtine silp – soome keeles on ka see olemas Q 2 on lihtsalt pikk silp – soome keeles on ka see olemas Q 3 on pikk silp, millel on ekstra prosoodiline rõhk – soome keeles pole

Vältevahelduse tekke teooriad • On neli erinevat vältevahelduse tekke hüpoteesi: • Veske-Collinder asepikendusteooria. •

Vältevahelduse tekke teooriad • On neli erinevat vältevahelduse tekke hüpoteesi: • Veske-Collinder asepikendusteooria. • Paul Ariste ja Mati Hint: analoogiahüpotees • Arvo Eek ja Toomas Help: • Martin Ehala: vaegpikkuse teooria.

Weske-Collinderi asepikenduse teooria • Vältevaheldus tekkis umbes XV sajandil sise- ja lõpukao (siitpeale SLK)

Weske-Collinderi asepikenduse teooria • Vältevaheldus tekkis umbes XV sajandil sise- ja lõpukao (siitpeale SLK) tagajärjel. • SLK on umbes XIII-XV saj. toimunud keelemuutuste ahel, mille tagajärjel • • kadusid lühikesed vokaalid sõna lõpust (tabel 1 a) ja rõhulise pika silbi järgsed lühikese lahtise silbi vokaalid sõna seest (b). SLK ei toimunud, kui vahetult eelnev rõhuline silp oli lühike (c) või kui kaopositsioonis olev silp oli kinnine (d) SLK toimus a) *jalka > `jalk *orava > orav b) *tüttäret > `tüttret *antanut > `antnut SLK ei toimunud c) *pesa > pesa *valanut > valanut d) *laulun > laulu *hammasten > hammaste

Asepikenduse olemus • Vokaali kao tulemusel muutus sõnavorm ühe silbi võrra lühemaks. • Sisekao

Asepikenduse olemus • Vokaali kao tulemusel muutus sõnavorm ühe silbi võrra lühemaks. • Sisekao ja kahesilbiliste sõnade lõpukao tagajärjel kadunud silbi prosoodiline väärtus kandus üle eelmisele pikale silbile. • Selle tagajärjel muutus silp ülipikaks (Q 3) • Asepikendus toimus pika rõhulise silbi järel ka järgsilpide pikkade vokaalide lühenemisel: • *vokkii > `vokki (a. os), *mõtteen > `mõtte (a. om), aga `kivii > kivi (a. os). • Need pikad silbid, kus asepikendus ei toimunud on Q 2 • Lühikesed silbid olid ja on Q 1. μ μ μμ *jalka > *jalk > jalk

Asepikendusteooria kriitika • APT on tugev teooria: korrelatsioon Q 3 silpide ja SLK vahel

Asepikendusteooria kriitika • APT on tugev teooria: korrelatsioon Q 3 silpide ja SLK vahel on kõrge. • Ometi on ka probleemseid kohti: • i- ja u-tüvelistes õppima-tüübi sõnades SLK ei toimunud ometi on eelnev silp Q 3 (häälikuseaduslikult peaks olema *õpma, *nõelma jne) • Lauri Kettunen: siin on tunduma- ja süttima-tüübi analoogia. • Aga: tunduma-tüübis kõik vormid Q 3, kuid õppima Q 3, õpin Q 2. Miks analoogia ei haaranud kõiki vorme, vaid osa. • hammas- ja hoone-tüüpi sõnades oli LSK ajal mitmuse osastava ja kõigi i-mitmuse vormide teises silbis diftong, mis on seal tänaseni säilinud (hambaid, hooneisse). Kust tuli sinna Q 3? Puudub ka analoogia eeskuju – kõik tugevneva astmevaheldusega sõnad on nendes tüüpides. • Miks eesti Q 3 ei kõla pikemalt kui soome pika esisilbiga sõnad? • Collinder: soome keele pikk on iseseisvalt pikenenud eesti Q 3 sarnaseks.

Paul Ariste teooria • VV tekkis geminaatklusiilide varase vältevahelduse eeskujul: *vakka: vakkan, *metsä: metsän

Paul Ariste teooria • VV tekkis geminaatklusiilide varase vältevahelduse eeskujul: *vakka: vakkan, *metsä: metsän *seppa: seppan, *onni: onnõn *vottaak: vottan *laulu: laulun • Vastandus oli algselt foneetiline. • Kui see oli saanud üldiseks, siis hakkas ta muutuma tugevamaks: Tugeva astme vormid tugevnesid nõrga astme omad nõrgenesid, mis viis Q 3 ja Q 2 vastanduse tekkeni. • Seejärel viis kvantiteedierinevus SLK tekkimisele: Qp Qp Q 3 Q 2 SLK ` ˘ • *seppa: seppan > *sepp: seppan

Mati Hindi kriitika ja edasiarendus • Ariste teooria põhjendus on ebaloogiline: VV teke viis

Mati Hindi kriitika ja edasiarendus • Ariste teooria põhjendus on ebaloogiline: VV teke viis käändelõppude kaole • Geminaatide vältevahelduse tekkimine ei saa olla toimunud enne SLK (st enne 13 sajandit), sest sugulaskeeltes pole seda üldse toimunud. • Mati Hint: VV tekkis, kui om ja os lõpud kadusid, st alles 16 saj. • LV ja GV sõnades andis grammatilisi tähendusi edasi astmevaheldus (1 a), kuid teistes sõnades (1 b) tekkis häiriv grammatiline homonüümia. • GV sõnades kaasnes klusiili kaoga kvantiteedierinevus, see kandus üle ja fonologiseerus Q 3 ja Q 2 vastanduseks.

Hindi teooria nõrgad kohad • Analoogiaseletus töötab ainult käändsõnade nõrgeneva vältevahelduse puhul (näited 1).

Hindi teooria nõrgad kohad • Analoogiaseletus töötab ainult käändsõnade nõrgeneva vältevahelduse puhul (näited 1). • Tugevneva VV käändsõnades ei ole VV tekkele mingit funktsionaalset seletust: tütar: tütre: tütart - grammatiline homonüümia puudub. • Tugevnev VV ei ole levinud astmevahelduseta Q 3 sõnadele nagu valge, haige jt või tubli-tüüpi Q 2 sõnadele nagu plika, sosku. • Asepikendusteooria seletab need erandid kenasti (Q 3 AV-ta sõnades on kõikjal toimunud SLK, ja plika ning sosku laenati keelde hiljem). • Tegusõnade puhul ei ole VV tekkele mingit funktsionaalset seletust, ka pidi see muutus toimuma väga lühikese aja jooksul 16. 17. sajandil. • Kui Q 2 tekkis nõrga astme eeskujul, kust siis tuli see ekstra pikenemine Q 3 vormidesse, kus LV puhul ju muutust ei toimunud?

Martin Ehala teooria • VV teke on kahe keelemuutuse tulemus: laadivahelduse ja SLK tekke

Martin Ehala teooria • VV teke on kahe keelemuutuse tulemus: laadivahelduse ja SLK tekke tagajärg. • AV tekke algusajaks peetakse II aastatuhandet e. m. a ja 17. sajandi alguses ei olnud see protsess veel lõppenud: mõned laadivahelduse tüübid (käsi: käe, tõbi: tõve, sõda: sõja jt) alles kujunesid. • 3000 a kestev protsess pole lihtne häälikumuutus, vaid muutuste kaskaad, mille põhjus - “astmevaheldustekitaja” – pidi olema aktiivne kogu selle aja. • AV-tekitaja toimib ka tänapäeva eesti keeles: • Kui kahesilbilisele astmevahelduseta Q 3 tüvele (näiteks väära, pärli) liitub tuletusliide, mis muudab teise silbi kinniseks (-nd, -ng, -kas, ndama jt), siis tüvi nõrgeneb Q 2: väärand, pärlendama, valgendaja, andekas.

Ehala teooria jätk • Sama tendents ka LV sõnades: andekas-tüübis peaks olema Q 3,

Ehala teooria jätk • Sama tendents ka LV sõnades: andekas-tüübis peaks olema Q 3, kuid hääldatakse Q 2. Sama protsess hakkab kohe tööle ka kontsert- ja maastik -tüübis. • See tähendab, et tegu on foneetilise protsessiga, mis nõuab jala nõrgendamist, mitte lihtsalt nõrka astet. • Sama tendents esineb ka soome kõnekeeles, näit kahden euron hääldatakse natuke nõrgemalt kui kahta euroa. • Seega, foneetiline lühenemine teise kinnise silbiga jalas on eesti keeles üldine ja toimib kogu aeg. • See foneetiline lühenemine põhjustas LV, GV ja ka VV tekke. • Kkui kõik need kolm AV tekkisid lähenemise tagajärjel, siis on eesti keele uuenduseks mitte Q 3, vaid Q 2 – vaegpikk silp.

Eesti välted Ehala teooria järgi

Eesti välted Ehala teooria järgi