LHILEVAADE TAHVELARVUTITEST Koostanud KaieLiina Blande Tahvelarvuti inglise k

LÜHIÜLEVAADE TAHVELARVUTITEST Koostanud: Kaie-Liina Blande

Tahvelarvuti (inglise k. tablet computer, tablet) on kaasaskantav, mobiilne personaalarvuti puutetundliku ekraaniga ja mis kasutab traadita interneti ühendust. Tahvelarvuti on väiksem kui sülearvuti, ning suurem nutifonist ja pihuarvutist. Tihti kasutakse internetis surfamiseks. Tahvelarvuti juhtimiseks kasutakse stiilust, näpu puudet, virtuaalklaviatuuri, harvemini füüsilist klaviatuuri. Lühiülevaade tahvelarvutitest 2

AJALUGU � � � Esimese tahvelarvuti kontseptsiooni mõtles välja Xerox'i töötaja Alan Kay 1968 aastal, prototüüpi esitleti 1971. a. Kay nimetas seda "Dynabookiks". Esimene müüdud tahvelarvuti oli Apple’i Message. Pad 1993 aastal, mida tihti nimetatakse Newton'iks, tõenäoliselt Newton on operatsioonisüsteemi nimi, millel töötas Message. Pad ei saavutanud suurt müügiedu. Mõistet Tablet PC kasutas esimest korda Microsoft, defineerimaks oma uut arvuti-standardit, 2001 aastal. 1987. aastal alustas Apple oma tahvelarvuti projekti, mis hõlmas enda alla kolme seadme väljatulekut, millest ilmus üks aastal 1993 ja selleks oli Apple Newton, olles väikseim (see kaalus 800 g ja oli 6 tollise ekraaniga. ) Juunis 2000. aastal tutvustas Bill Gates kõige esimest prototüüpi tahvelarvutist, mis oli osa. Net strateegia esitlusest. Lühiülevaade tahvelarvutitest 3

Apple’i tulek � � � 2007 aastal esitas Apple i. Phone’i ning 2009 aastal liikusid juba kuulujutud Apple’i tahvelarvutist. i. Pad'i esitles 27. jaanuaril 2010 pressikonverentsil Steve Jobs. Selgus, et Apple oli arendanud i. Padi enne kui ilmus i. Phone. Esimese i. Padi mõõtmed olid 243 mm kõrgust, 190 mm laiust ja 13 mm sügavust. See oli varustud 1024 × 768 pikslise, 197× 148 mm vedelkristall ekraaniga (diagonaal 246. 4 mm), millel on võimalik näppudega trükkida ja kriimustuskindel klaas. i. Pad on olnud eeskujuks paljudele teistele firmadele. Seda müüdi esimese aastaga 15 miljonit tükki. i. Pad rajas tee uuele tahvelarvutite ajastule. Aastast 2011 i. OS 5 uuendustega ei ole vaja enam uue i. Padi tööle panemiseks ühendada seda arvutiga, mis võimaldab eelnevalt arvutita inimestel seda osta. Lühiülevaade tahvelarvutitest 4

EHITUS � � � � � Tahvelarvuti teeb õhukeseks see, et kõik komponendid mis on tahvelarvuti sees on võimalikult tihedalt pakitud, et säästa ruumi. Tahvelarvutitel kasutatakse tavaliselt väiksemaid protsessoreid, et tekiks vähem kuumust (arvutitel tekitab kuumus töörikkeid). Tahvelarvuti "ajuks" kasutatakse Mikroprotsessorit ja tööks vajaliku energia saavad nad akult, mis kestab erinevatel arvutitel 8 - 10 tundi. Mõnedel tahvelarvutitel on vahetatav aku, aga i. Pad’il on see sisse ehitatud ja on võimalik vahetada ainult esinduses. Lisaks on erinevatel tahvelarvutitel sisse ehitatud järgmised lisaseadeldised mis hõlbustavad tööd: kiirendusandur güroskoop graafikaprotsessor välkmälu Wi. Fi/Telefoni kiip, antenn USB ühendus arvutiga ja laadimine kõlarid puuteekraani kiip Kkaamera Lühiülevaade tahvelarvutitest 5

Puutetundlik ekraan � � � Takistuslik Puute-ekraan - Puutekraan hõlmab endas klaasi milles on kaks. Need kihid on eraldatud eraldajaga, mis ei lase neil kokku puutuda. Kui ekraan töötab, on mõlemas kihis elektrivool tagatud. Kui kasutaja katsub ekraani, siis need kaks kihti puutuvad omavahel kokku ning nendest jookseb vool läbi, mis järel arvuti arvutab täpse kokkupuute koha koordinaadid ning annab need edasi driverile, mis omakorda annab käsklused edasi operatsioonisüsteemile. Sellel ekraanil on suhteliselt keeruline teha mitme sõrme toiminguid, kuid see ei ole võimatu. Mahutuvuslik Puute-ekraan - Käsklusi esitatakse sarnaselt arvutihiirele. Samamoodi töötab ka ekraan, kui sa hoiad sõrme pikka aega mingil kohal. Laeng koguneb sinna kohta, kus on sinu sõrm ning osa sellest laengust kandub ka sinusse, läbi selle saab jällegi arvutada kui kaua ja kus oled oma sõrme hetkel hoidnud. Sellel samal süsteemil toimivad ka pliiatsid. Multi-touch - Seda esitles Apple. Ekraanil on võimalik mitme sõrme liigutused. Inimene kannab väikest laengut, mille ta annab edasi puudutades ekraani ja seeläbi saab arvuti kindlaks määrata, kus kohas on kasutaja ekraani puutunud. Lühiülevaade tahvelarvutitest 6

Operatsioonisüsteemid Tahvelarvutid on võimelised töötama mitmetel operatsioonisüsteemidel. Neid on kahte klassi, ühed baseeruvad tavalise arvuti operatsioonisüsteemidel ja teised on programmeeritud just nendele seadmetele ehk "telefoni sarnased" operatsioonisüsteemid. Lauaarvuti sarnaste operatsioonisüsteemide arendusega tegelevad näiteks Microsoft, Linux, HP ning teised. Telefoni sarnaste süsteemide arendusega tegelevad peamiselt Apple i. OS'i näol ja Google Android’i näol. Lühiülevaade tahvelarvutitest 7

i. OS � i. OS oli algselt ehitatud i. Phone'le ning kandis algselt nime OS X. Peale i. Padi väljatulekut nimetati see ümber i. OS'ks, seda operatsioonisüsteemi kannavad nii i. Pod, i. Phone kui ka i. Pad. i. OS on küll programmi keeleliselt OS X põhimõtteliselt sama, kuid sellel pole nii võimast graafilist lahendus. Apple tutvustas esmakordselt võimalusi pilti suurendada ja vähendada kahe näpuga. Lühiülevaade tahvelarvutitest 8

Android � Android on operatsiooni süsteem mobiilsetele seadmetele, nagu nutitelefonid ja tahvelarvutid. Seda arendatakse Open Handset Alliance poolt, mida juhib Google. Android baseerub operatsioonisüsteemil Linux kernelil. Enamus appe jookseb application framework'i peal mis on enamasti ühilduvad Javaga. Lühiülevaade tahvelarvutitest 9

Kasutatud kirjandus Tahvelarvuti. Wikipeedia, Vaba entsüklopeedia. URL: //et. wikipedia. org/wiki/Tahvelarvuti Lühiülevaade tahvelarvutitest 10