VAATLUSLIKUD ALUSED TAEVASFR THTKUJUD THISTAEVA LIIKUMINE MAA ASEND

VAATLUSLIKUD ALUSED TAEVASFÄÄR TÄHTKUJUD TÄHISTAEVA LIIKUMINE MAA ASEND JA LIIKUMINE KOORDINAATSÜSTEEMID

TAEVASFÄÄR ENAMUS KOSMILISTEST OBJEKTIDEST NÄIB ASUVAT MÄÄRAMATU KAUGUSEGA SFÄÄRIL SEEGA ON ASUKOHT MÄÄRATUD SUUNAGA ASTRONOOMILISTE OBJEKTIDE ASUKOHA MÄÄRAMISEKS KASUTATAKSE SFÄÄRILISI KOORDINAATE

HORISONT, ZENIIT • TAEVAST VÕIB KUJUTLEDA KUPLINA – HORISONT OLEKS SIIS KOHT, KUS SEE MÕTTELINE KUPPEL KOHTUB MAAGA – ZENIIT ON PUNKT TÄPSELT PEA KOHAL – SELLISEL JUHUL NÄIB, ET MAA PÖÖRLEMISE TAGAJÄRJEL PÖÖRLEB TAEVAS

T A E V A S F Ä Ä R

TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE • SARNASELT KUU JA PÄIKESEGA KA TÄHED TÕUSEVAD JA LOOJUVAD MAA PÖÖRLEMISE TAGAJÄRJEL. – NAD TÕUSEVAD IDAST JA LOOJUVAD LÄÄNES. – POOLUSELÄHEDASED TÄHED EI LOOJU.

TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE a) EKVAATORI LÄHEDASED TÄHED b) POOLUSE LÄHEDASED TÄHED

TÄHTEDE NÄIV LIIKUMINE ERINEVATEL LAIUSKRAADIDEL

POOLUSE KÕRGUS= GEOGRAAFILINE LAIUS POOLUS

PÖÖRLEMINE, TIIRLEMINE • PÖÖRLEMINE ON MAA LIIKUMINE ÜMBER OMA TELJE – MAA TEEB TÄISPÖÖRDE ÖÖPÄEVA JOOKSUL ÜMBER OMA TELJE • TIIRLEMINE ON OBJEKTI LIIKUMINE ÜMBER TEISE – MAAL KULUB ÜHE TIIRU TEGEMISEKS ÜMBER PÄIKESE 365, 26 PÄEVA.

KINNISTÄHED JA RÄNDTÄHED • ÜRGAJAST ON TEADA SEITSE TÄHTE MIS LIIKUSID TAEVASFÄÄRIL (PÄIKE, KUU, MERKUUR, VEENUS, MARS, JUPITER, SATURN). NEID KUTSUTI PLANEETIDEKS (KREEKA KEELES – HULKUVAD TÄHED). • NEED ON KÕIK PALJA SILMAGA NÄHTAVAD TÄHESARNASTENA.

TÄHTKUJUD EKLIPTIKAL Sodiaagi (Loomaringi) moodustavad need kolmteist tähtkuju, mida Päike näivalt oma aastasel liikumisel läbib (ekliptika).

TÄHTKUJUD • PÄRITOLU – TÄHTI LIIGITATAKSE SÜMBOLITEKS VÄGA AMMUSEST AJAST. NIMESID ON JUMALATE, LOOMADE, KOLETISTE JA KANGELASTE JÄRGI. – TÄHTKUJUSID TEATAKSE PRAEGU NII NAGU 3000 AASTAT e. m. a.

Tähtkujud, mida ekliptika läbib: Ambur Kaljukits Veevalaja Kalad Jäär Sõnn Kaksikud Vähk Lõvi Neitsi Kaalud Skorpion Maokandja 18. Dets. - 18. Jaan. 19. Jaan. - 15. Veeb. 16. Veeb. - 11. Märts 12. Märts - 18. Apr. 19. Apr. - 13. Mai 14. Mai - 19. Juuni 20. Juuni - 20. Juuli 21. Juuli - 9. Aug. 10. Aug. - 15. Sep. 16. Sep. - 30. Okt. 31. Okt. - 22. Nov. 23. Nov. - 29. Nov. 30. Nov. - 17. Dets. Aastate lõikes on täpsus +/- üks päev. 32 28 24 38 25 37 31 20 37 45 23 7 18

Aga kui lähtuda sodiaagi enamlevinud definitsioonist - tähtkujud, mida läbivad Päike, Kuu ja planeedid, siis neid pole mitte 12 vaid 24: SODIAAGI TÄHTKUJUD: Ambur, Hüdra, Jäär, Kaalud, Kaaren, Kaksikud, Kalad, Kaljukits, Karikas, Kilp, Lõvi, Madu, Maokandja, Neitsi, Orion, Pegasus, Sekstant, Skorpion, Sõnn, Vaal, Veevalaja, Veomees, Vähk ja Väike Peni.

TÄHTKUJUD • KOKKU ON 88 TÄHTKUJU. 48 NENDEST ON VANAD TÄHTKUJUD JA 40 UUEMAST AJAST. • TÄHTKUJUD TÄNAPÄEVAL: – TÄHTKUJUD EI OLE TÄNAPÄEVAL AINULT TÄHTEDEST MOODUSTUNUD TAEVAALAD. – KUNI 1922. a. KINNITATI Rahvusvahelise Astronoomiauniooni POOLT PRAEGU KEHTIVAD TÄHTKUJUDE NIMETUSED JA PIIRID. – TÄNAPÄEVAL ON KOGU TAEVASFÄÄR JAGATUD TÄHTKUJUDE VAHEL.

PRETSESSIOON • MAA TELG EI OLE KOGU AEG SAMAS ASENDIS. – TELG TEEB PÖÖRDE 25725 AASTAGA. – TELJE PRETSESSEERUMINE PÕHJUSTAB TAEVAPOOLUSTE NIHKUMIST PIKEMA AJA JOOKSUL. – AVASTAJA 129. e. m. a. Hipparhos.

pretsessioon – taevakehade ja nende orbiidi orientatsiooni aeglane perioodiline muutumine teiste taevakehade gravitatsiooniväljas. Maa telje pretsessiooni põhjustab Maa lapikus ja sellest tingituna laperdab Kuu ja Päikese gravitatsiooniväljas. Maa orbiidi pretsessiooni põhjustavad planeetide gravitasioonide häiritused.

A B

nutatsioon – Maa pöörlemistelje pretsessiooni perioodiline häiritus. Suurimat nutatsiooni põhjustab Kuu orbiidi kalde perioodiline muutumine Maa ekvaatori tasandi suhtes (18 a. ) Avastas Bradley 1737 aastal

PRETSESSIOONI TÕTTU: • PÕHJANAEL EI ASU ALATI PÕHJAS. • SIDEERILINE AASTA ERINEB Juuliuse AASTAST. • ORION EI JÄÄ ALATI TALVE TÄHTKUJUKS • HOROSKOOBID EI NÄITA MIDAGI

Tähtede omavaheline liikumine

MAA PÖÖRLEMISTELJE KALLE • MAA PÖÖRLRMISTELJE KALLE EKLIPTIKA TASANDI SUHTES ON 23, 5 KRAADI – SEE PÕHJUSTAB AASTAAJAD

T E L J E K A L L E

AASTAAJAD – MAA ON VEIDI LÄHEMAL PÄIKESELE JAANUARIS JA KAUGEMAL JUULIS – POOLUSTEL ON SUVI JA TALV VAHETUSES

AASTAAJAD

AASTAAJAD • 21 JUUNIL MAA TELG KÕIGE ENAM PÄIKESE SUUNAS • PÄIKE ON KÕIGE KAUEM ÜLEVALPOOL HORISONTI • VALGUS TULEB MEIE SUHTES KÕRGEMALT KUI DETSEMBRIS.

PÄIKESE LIIKUMISTEEKOND

AASTANE PÄIKESE TEEKOND • 21. MÄRTSIL PÄIKE ÜLETAB TAEVAEKVAATORI, SEE ON KEVADPUNKT. • 22 JUUNIL ON SUVINE PÖÖRIPÄEV, MIL PÄIKE ON KÕIGE KÕRGEMAL PÕHJAS.

AASTANE PÄIKESE TEEKOND • SÜGISPUNKTIS ON PÄIKE 23. SEPTEMBRIL, KUI TA ÜLETAB TAEVAEKVAATORI. • TALVINE PÖÖRIPÄEV 22. DETSEMBRIL.

PÄIKESE AASTANE TEEKOND • SUVISEL PÖÖRIPÄEVAL: – 23, 5 KRAADI PÕHJALAIUSEL PÄIKE EI LOOJU. POLAARPÄEV. – POLAARÖÖ ON SAMAL AJAL LÕUNAPOOLUSE PIIRKONNAS.

PÄIKESE VALGUSTUGEVUS

PÄEVA PIKKUS • PÄEV ON DEFINEERITUD KUI AJAÜHIK, MILLE JOOKSUL MAA TEEB TÄISPÖÖRDE. • PÄEVA SAAB DEFINEERIDA MITMETI: – SIDEERILINE PÄEV ON AJAVAHEMIK, MILLE JOOKSUL MAA TEEB PÖÖRDE TÄHTEDE SUHTES. – PÄIKESE JÄRGI.

PÄEVA PIKKUS • PÄIKESE PÄEV ON PIKEM KUI SIDEERILINE PÄEV. – SIDEERILINE 23 t 56 min 4, 091 sek. • AEG ON MÄÄRATUD PÄIKESE PÄEVA PIKKUSE JÄRGI. • ASTRONOOMID KASUTAVAD SIDEERILIST AEGA, KUNA UURITAKSE KAUGEMAID OBJEKTE.

SIDEERILINE AEG

KUU LIIKUMINE • KUU PEEGELDAB PÄIKESE VALGUST. – KESKMISELT PEEGELDAB TA UMBES 7% TALLE LANGEVAST VALGUSEST – KUU PAISTAB 400000 KORDA TUMEDAMANA KUI PÄIKE • KUU FAASID ON TINGITUD TEMA ERINEVATEST ASENDITEST MAA JA PÄIKESE SUHTES – TAVALINE VALE ARUSAAM ON ET KUU FAASID OLEKS TINGITUD MAA VARJUST

KUU LIIKUMINE • KUU SÜNOODILINE PERIOOD ON 29, 5 PÄEVA. SEE ON AJAVAHEMIK MILLE JOOKSUL KUU FAASID VAHELDUVAD • KUUL KULUB ÜHE TÄISTIIRU TEGEMISEKS TÄHTEDE SUHTES 27, 3 PÄEVA (SIDEERILINE PERIOOD) • KUU ORBIIT ERINEB 5 KRAADI EKLIPTIKA TASANDIST

KUU FAASID

VEENUSE FAASID

KUU LIIKUMINE • KUU ON PÖÖRATUD ALATI ÜHE KÜLJEGA MAA POOLE – TEINE VALE ARUSAAM ON, ET KUU EI PÖÖRLE – KUU TEEB TÄISPÖÖRDE ÜHE TIIRUGA – KUU TAGAKÜLG EI OLE PIME, MÕLEMAD POOLED ON VÕRDSELT VALGUSTATUD

KUU LOODED

TÕUS JA MÕÕN

VARJUTUSED • KUU JA PÄIKE PAISTAVAD ÜHESUURUSTENA (0, 5 KRAADI) • IGA KEHA VARI KOOSNEB KAHEST KOMPONENDIST: – TÄISVARI ON SEE KUI PÄIKE ON TÄIELIKULT KAETUD – POOLVARJUS ON PÄIKE OSALISELT VARJUTATUD

VARJUTUSED

PÄIKESEVARJUTUS • KUNA KUU ORBIIT ON MUUTUV: – TÄIELIK PÄIKESEVARJUTUS LEIAB ASET VAID SIIS KUI KUU ON MAALE KÕIGE LÄHEMAS ASENDIS – KUI KUU POLE KÕIGE LÄHEMAL, SIIS ON OSALINE PÄIKESEVARJUTUS

PÄIKESEVARJUTUS • KÕIGE PAREMATE TINGIMUSTEGA ON VARJU KOONUSE LÄBIMÕÕT MAAPINNAL 269 KILOMEETRIT – EKVAATORIL ON VARJU LIIKUMISE KIIRUS 1730 km/t – TÄIELIK VARJUTUS KESTAB 7, 5 minutit • TÄIELIK VARJUTUS LEIAB ASET IGA 18 KUU TAGANT KUSKIL MAAL • SAMAS KOHAS LEIAB ASET 360 AASTA TAGANT – EESTIS LEIAB ASET JÄRGMINE 2126 AASTAL

KUUVARJUTUS

KOORDINAATSÜSTEEMID

KOORDINAATSÜSTEEMID Sõltuvalt süsteemi valikust võib suuna objektile (taevasfääril) mingil ajamomendil defineerida järgmiselt: vaatleja süsteem näide maapinnal topotsentriline horisont Maa tsentris geotsentriline ekvaator Päikese tsentris heliotsentriline ekliptika

GEOGRAAFILISED KOORDINAADID • Laius : nurkkaugus ekvaatorist pooluste suunas (põhja, lõuna) – 0 o = ekvaatoril – 90 o N= põhjapoolusel – 90 o S = lõunapoolusel • Pikkus : nurk ida ja lääne suunas nullmeridiaanist. • Meridiaan : põhja- ja lõunapoolust läbiv suurring. • Nullmeridiaan on kokkuleppeline, mis läheb läbi Greenwhitchi Observatooriumi. See asub Suurbritannias.

GEOGRAAFILISED KOORDINAADID

HORISONDILISED KOORDINAADID on seotud vaatleja asukohaga Maa peal ehk horisondi ja seniidiga vaatleja kohas. Taevakeha asimuut (A) - nurk meridiaantasandi ja taevakeha läbiva vertikaaltasandi vahel ning seda loetakse lõunapunktist alates lääne poole 0 -360°. Kõrgus (h) - nurk taevakeha suuna ja horisondi vahel, mida mõõdetakse mööda vertikaali ehk kõrgusringi kaart. Horisondilisi koordinaate on sobiv kasutada siis, kui me tahame leida taevakehade tõuse ja loojanguid, sest need nähtused on seotud horisondiga. Taevakehade horisondilised koordinaadid muutuvad pidevalt Maa pöörlemise tõttu.

HORISONDILISED KOORDINAADID HORISONT on taevasfääri ja mõttelise tasapinna lõikejoon. HORISONT moodutub taevasfääri ja mõttelise taspinna (maapinna) lõkumisel

EKVAATORILISED KOORDINAADID on seotud Maa ööpäevase pöörlemisega ning seega on nad sarnased geograafilistele koordinaatidele. Kääne ehk deklinatsioon (d) - mõõdetakse mööda taevaekvaatoriga risti asetsevat ning poolust ja taevakeha läbivat suurringi Otsetõus (a) - mõõdab nurka kevadpunktist kuni taevakeha käänderingini läänest itta Kuna ekvaatorilised koordinaadid on tihedalt seotud aja mõõtmisega, siis kasutatakse otsetõusu mõõtmiseks tunde, minuteid ja sekundeid (0 kuni 24 tunnini). .

EKVAATORILISED KOORDINAADID

EKLIPTILISED KOORDINAADID Heliotsentrilised - päikesesüsteemi kirjeldamisel ekliptiline pikkus ( ) - nurk piki ekliptikat alates kevadpunktist kuni ekliptika ja taevakeha laiusringi lõikepunktini (läänest itta, 0 kuni 360 kraadini). ekliptiline laius ( ) - on nurk taevakeha suuna ja ekliptika tasandi vahel (nurkkaugus ekliptikast). kevadpunktis siis =0º, =0º

EKLIPTILISED KOORDINAADID

GALAKTILISED KOORDINAADID ON SEOTUD Galaktika EHK Linnutee PÖÖRLEMISEGA ÜMBER OMA TELJE - Linnutee objektide kirjeldamiseks Galaktiline laius (b) - mõõdetuna Galaktika tasandist Galaktiline pikkus (l) - piki Galaktika ekvaatorit Galaktika keskmes b =0º, l =0º amburis

GALAKTILISED KOORDINAADID