Eesti kirjanduse ltteil Koostanud Anneli Oidsalu Klli Semjonov

Eesti kirjanduse lätteil Koostanud Anneli Oidsalu, Külli Semjonov TPL 2009 – 2011 Leo Villandi õpiku põhjal (Tallinn, Koolibri, 1995) Tunnis vajalikud lisamaterjalid: Eesti kirjanduse lätteil, lk 8 Paljundiselt katkend “Henriku Liivimaa kroonikast”: Muhu linnuse vallutamine Paljundis: Forselius

Rahvaluule – meie kirjanduse algläte Kristjan Raud “Muinasvärav”, 1933

Rahvaluule ehk folkloor • Eesti rahvaluule vanimad kihistused, eeskätt rahvalaulud, on pärit kiviajast. • Müütiline luule oli teadmine, usk, elukogemus ja kunst üheskoos. • Luuletaja – laulik, arbuja, šamaan – oli teadja, selgitaja. • Rahvalaul pole meieni jõudnud oma esialgsel kujul, vaid on aja jooksul muutunud.

Rahvaluule on kollektiivne looming Lood ei ole Looja loonud ega sõnad sepa tehtud, viisid vabrikus valatud. Lood on nõnda, kui ma laulan, sõnad nõnda, kui ma söödan, viisid nõnda, kui ma võtan. Põltsamaa, 1883 Rahvaluulele on omane varieeruvus.

Folkloor on kujundanud meie rahvusteadvust ja -kultuuri. • Kirjanduses: Fr. R. Kreutzwald, Juhan Liiv, Hando Runnel, Andrus Kivirähk jpt. • Muusikas: Mart Saar, Veljo Tormis jpt. • Kujutavas kunstis: Kristjan Raud, Oskar Kallis, Kaljo Põllu jpt. • Folkloor avaldub kombestikus, tavades.

Oskar Kallis “Kalevipoeg põrgus”

Rahvaluule kogumine • Saksa romantikute-valgustajate Herderi ja Schlegeli eeskujul hakkasid eesti rahvaluule kogumisega tegelema baltisaksa haritlased. • 19. saj keskel asusid eestlased ise oma rahvaluulet kirja panema, eestvedajateks • Õpetatud Eesti Selts (loodud 1838), • Eesti Kirjameeste Selts (1872), • Fr. R. Faehlmann, • Fr. R. Kreutzwald, • Jakob Hurt, kes 1888 avaldas kõikides eesti ajalehtedes rahvaluule kogumise üleskutse.

Kristjan Raud Kalevipoeg Põrgu teel võrke purustamas, u 1935 Kristjan Raud, “Kalevipoja” illustreerija, Eesti Rahva Muuseumi rajaja (lugeda õpik lk 8)

KIRJANDUS • laiemas tähenduses on rahvaluule ja kõik kirjapandu (teaduslik, teatme- ning õppekirjandus), • kitsamas tähenduses üksnes ilukirjandus ehk belletristika. • Maailmakirjandus on kõigi rahvuskirjanduste kogusumma, aga ka parim ja mõjukam osa sellest. • Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele 19. saj algul J. W. Goethe.

Rahvuse kujunemine • Rahvuse ja riigi kujunemiseni jõudsid eestlased alles 19. – 20. sajandil. • Olulist osa meie kultuuriloos on etendanud kokkupuuted germaani, balti, slaavi ja läänemeresoome hõimudega, osasaamine ristiusust Saksa ja Skandinaaviamaade piiskoppide, Poola jesuiitide ja Vene vürstide kaudu.

Kirjanduse teke • Ehkki eesti kirjandusloo algust hakatakse arvestama juba 13. sajandist, oli tollal tegu üksikute eesti isiku- ja kohanimedega, juhuslike sõnade ja lauseosadega, mis olid kirja pandud mitmetes ürikutes (kroonikad jm). • Kirikukirjanduse algus: 16. saj trükiti kiriklike jumalateenistuste tarbeks esimesed eestikeelsed raamatud – katekismused. • Rahvuskirjandus tekkis alles 19. saj algul. • Esimeseks rahvuskirjanikuks peetakse

Ajalooline taust • Ristiusu tulek Euroopasse varakeskajal muutis põhimõtteliselt rahvaste eluolu, teisenes maailmakäsitus. • Baltimaades kaasnes ristiusustamisega vägivald: “. . . mõõk ühes, Piibel teises käes ja ahnus südames. ” (Anna Haava) • 13. sajand avas meile ukse Euroopasse ning liitis meie esivanemad kristliku maailma ja kultuuriga. • Muistse vabadusvõitlusega lõppes muinasaeg, algas feodalismiajastu, mil võim ja voli kuulus võõrsilt tulnuile.

Eesti kirjandus ja baltisaksa kirjandus • Sakslaste osatähtsus rahvastiku hulgas oli väga väike. • Eestlased enamusrahvusena säilitasid oma identiteedi, keele, kombed, kultuurilise eripära. • Eesti keel, ehkki “alamkeeleks” surutud, püsis ja arenes. • See kõik lõi eelduse 19. sajandil toimunud rahvuslikule ärkamisajale, omanäolise kultuuri tekkele ja hilisemale riiklikule iseseisvusele. • Eesti kirjandus eksisteeris kõrvuti baltisaksa kirjandusega.

Baltisaksa kirjandus • Selle algust võib lugeda Henriku Liivimaa kroonikast alates. • Lisaks kroonikatele viljeldi dramaatikat, luulet jm. • Alates 18. saj II poolest kujunes baltisaksa kirjanduselu keskuseks Riia. • Riias tegutses ka saksa filosoof, folklorist ja kirjanik J. G. von Herder. • 19. sajandil elati baltisakslaste hulgas vilgast professionaalsel tasemel kultuurielu.

Henriku Liivimaa kroonika • Heinrici Chronicon Livoniae • 1224 – 1227 • Ladinakeelsest kroonikast pärinevad esimesed kirjalikud teated eestlaste saatuse kohta. • Autor Läti Henrik (Henricus de Lettis) oli misjonär ja kroonikakirjutaja, piiskop Alberti saatja sõjaretkedel eestlaste vastu • Lehekülg kroonikast

Henriku Liivimaa kroonika • Sündmusi on paiguti üles tähendatud suure üksikasjalikkusega. • Kroonika hõlmab ajavahemikku misjonitöö algusest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. • Kroonika sisaldab tähelepanekuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku- ja kohanimede, põlluharimise jm kohta. • Henrik tundis lisaksa ja ladina keelele kohalike põlisrahvaste keeli, sh eesti keelt. • Originaalkäsikiri pole säilinud, ärakirjade järgi on teost korduvalt välja antud.

Muhu maalinna piiramine loe paljundis “Muhu linnuse vallutamine”

Eestikeelsed sõnad ja laused Henriku Liivimaa kroonikas • Malewa • Kylekunda (kihelkond) • Wanem • Odenpe (Otepää) • Sackala (Sakala) • Tarbata (Tartu) • Viliende (Viljandi) • Sontagana (Soontaga) • • • Lembitus Maniwalde Unnepewe (Õnnepäev) Laula, laula, pappi! Maga magamas! Siinne ristisõda oli pühendatud Neitsi Maarjale, sellest on tulnud Eesti luuleline nimi – Maarjamaa.

Kroonika ehk ajaraamat • Esitab ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, enamasti proosa-, harvemini värsivormis. • Keskajalookirjanduse valitsev žanr. • 13. saj lõpust pärineb tundmatu autori “Liivimaa vanem riimkroonika”, mis annab ülevaate XIII sajandil toimunust ja keskendub läti hõimude alistamisele.

“Liivimaa noorem riimkroonika” • 1348. aastal koostatud Bartholomäus Hoeneke „Liivimaa noorem riimkroonika“ käsitleb XIV sajandi alguse sündmusi, eriti kaaluka tähendusega on selles kroonikas 1343. aastal toimunud Jüriöö ülestõusu (nn Harju mässu) kirjeldus. • Aktsepteeritavaks peetakse tolle aja eluolu peegeldust. (Nt Ed. Bornhöhe ja A. Kallas on oma loomingus tuginenud Hoeneke kroonikale. )

Eduard Bornhöhe “Tasuja” (1880)

Balthasar Russowi “Liivimaa kroonika” 1578 Vene-Liivi sõja (1558 – 1583) ajaloo allikaks on B. Russowi kroonika.

Jaan Kross “Kolme katku vahel” (1970– 1980)

Christian Kelchi kroonika 1695 • Christian Kelchi kroonika – käsitleb sündmusi aastani 1690 – arvestab varasemaid kroonikaid, linnaarhiividest leitud materjale – esitab oma tähelepanekud eestlaste lootusetust olukorrast. • Tema kroonika kaudu pääses esimest korda trükki eesti rahvalaul („Jörru!. . . “). • Kelch kirjutas oma kroonikale järje, milles kajastas Põhjasõjaeelseid ja -aegseid olusid aastani 1707.

Taani hindamisraamat • Liber Census Daniae • 13. sajand (1241) • Taani munkade poolt kirja pandud Harju- ja Virumaa asulate nimekiri • 500 kohanime, ka isiku- ja perenimesid • Carola – Karula • Lyenus – Lüganuse • Koylae – Kohila • Jeeleth – Jõelähtme • Teos on pakkunud väärtuslikke andmeid ajaloolastele ja keeleteadlastele.

MÕISATE TEKKIMINE 13. -14. SAJ • Mõis on eesti keeles vanem sõna, kui me oskame arvata. Mõis (moisa) tähendas taraga piiratud või eraldi asuvat põldu. Soomes esineb Moisio kohanimena sageli seal, kus on olnud ürgne asustus või paikkonna vanim talu. Arvatavasti nimetati mõisateks muinasajal eesti vanemate väljaspool küla asunud suurtalusid. • 13. sajandil, muistse vabaduse kaotamise järel, kandus see nimetus üle uute maahärrade poolt vasallidele läänistatud valdustele. Teame, et Taani kuninga läänimeeste hulgas oli ka eestlasi. Taani hindamisraamatust (1241) leiame näiteks Clemens Esto (ld eestlane), kellele kuulus Keila kihelkonnas 34 adramaad, Hildelempi, kellele kuulus Jõelähtme kihelkonnas 17 adramaad jt. Ühe eestlasest vasalli, Villelempi puhul on mainitud 5 adramaa suurust mõisat Jüri (Vaskjala) kihelkonnas Järsi külas.

Kirikukirjanduse algus • Kiriku vajadusi teeniv kirjasõna hakkas levima esialgu käsikirjadena, hiljem trükitud kujul. • Et ladinakeelsete laulude, palvete ja muude liturgiliste tekstide sisu eestlasteni ei jõudnud, tekkis vajadus tõlgete järele. • Esimesed säilinud tõlked võib leida 15. – 16. saj käsikirjadest.

Kullamaa käsikiri • Käsikiri pärineb Läänemaalt Kullamaa kirikust. • See on kirjutatud vakuraamatu (sellesse märgiti talupoegade teokoormused) viimasele, tühjale lehele. • Kohalik vaimulik Johannes Lelow on kirjutanud aastatel 1524– 1532 kolm eestikeelset palvet: – “Meie isa palve” (Pater noster) – “Ole tervitatud, Maria” (Ave Maria) – “Mina usun” (Credo)

Kullamaa käsikiri Isa mede, ken sina oled taivas, pöhütuüt on sinu nimi, tulgut sinu kiikus, saatku sinu tahtmus taivas nink maasse, anna meite tänäni iga päävine leib ning heitka andeks meye võlgad, ninda kut meye andeks annama meite võlaliste vasta. Älä saatit meitid kurja ohahtus, eränes saatka meid kurjast. Amen.

Reformatsioon • ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Saksamaal. • Martin Luther astus välja patukahetsuskirjade müügi vastu, tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. • Luterlus tõi rahvaharidusse olulisi muutusi. • Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega. • Tekkis vajadus lugemisoskuse järele, et ise pühakirja lugeda ja lauluraamatust laulda.

Raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde • Saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima. • Hakati tõlkima laule, epistleid, palveid ja muid pühakirja tekste, et pidada eestikeelseid jutlusi. • Asuti koostama palveraamatuid ja katekismusi – luterlikke käsiraamatuid.

Esimene eestikeelne raamat • 1525 trükiti Lübeckis raamat, mis sisaldas ka eestikeelset teksti. • Katoliiklased konfiskeerisid ja hävitasid raamatu kui “luterliku jõleduse”. • Viited raamatule avastas baltisaksa ajaloolane P. Johansen Lübecki linnaarhiivist.

Katekismus • kr katechismos ‘õpetus’ • Usuõpik – lühike usuõpetuse käsiraamat küsimuste ja vastuste kujul. • Esitab lühidalt kristluse olulisema ainestiku (nt 10 käsku, usutunnistus, meieisapalve). • Eestis sai tuntuks M. Lutheri 1529 avaldatud ”Väike katekismus”. Selle järgi õpetati lapsi lugema nii kodus kui koolis.

Wanradi ja Koelli katekismus • Esimene säilinud eestikeelne raamat on Saksamaal Wittenbergi linnas 1535. a trükitud Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus, milles seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli mõeldud abivahendiks saksa soost pastoritele.

Wanradi ja Koelli katekismus • Säilinud on 11 lehekülge, (osaliselt fragmendid), mida oli kasutatud ühe keskaegse raamatu kaanetäidisena. • Need avastas arhivaar H. Weiss 1929. aastal. • Vrd esimesed säilinud raamatud: Soome – 1542, Leedu – 1547, Vene – 1564, Läti – 1585. • Trükisel on vaid sümboolne tähendus – eesti vaimuelu arengut see raamat otseselt ei mõjutanud. • Kirjaviis on ebaühtlane ja võõrapärane: eesti keele grammatikat polnud veel koostatud. http: //www. murre. ut. ee/vakkur/Gooti/Originaal/Koell. jpg. htm

Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (fragment, 1535) Taastatud tekst

17. sajand • Eesti muutus Poola ja Rootsi vahelise sõja tallermaaks. • 1601 tabas maad enneolematu viljaikaldus koos nälja ja katkuga. Hukkus tuhandeid inimesi. • Eestis polnud ühtegi trükikoda. • Sellest ajast on säilinud käsitsi kirjutatud vaimulikke tekste, eriti kirikuõpetajate jutlusi.

Georg Mülleri jutlused • Müller (ka Muller, Mollerus) oli Tallinna Pühavaimu kiriku (seal oli eesti kogudus) abipastor. • 1600– 1606 koostas ta 39 jutlust. • Käsikiri avaldati 1891 kultuuriloolase Villem Reimani toimetusel. • See on esimene suurem eestikeelne kirjalik mälestis, mis kajastab meie maa ja rahva ajalugu, kombeid, kultuuri, katku ja selle tagajärgi.

Jutlus • … on usuline kõne, millega vaimulik juhib koguduse mõttekäiku piibli alusel. • … moodustab luterlikus kirikus jumalateenistuse keskse osa. • Lisaks Georg Mülleri jutlustele on meil võimalik lugeda ka paljude hilisemate pastorite, nt J. Hurda ja V. Reimani jutlusi.

Mülleri 1. jutluse avalehekülg Jutlustel pole mitte ainult kiriku-, olustiku- ja keeleajalooline tähtsus, vaid ka kirjanduslik väärtus. Neist algabki meie ilukirjanduslik proosa.

Mülleri 9. jutluse avalehekülg Jutlustest saame teada, et Pühavaimu koguduse juures tegutses eestikeelne kool, mille õpilasi (Schole Poisit) ta hea laulmise poolest kogudusele eeskujuks seadis. Müller väidab, et laulu abil võib inimene endast “kuradi kaugele ajada”. Kes “maekwat kut ned Lambat, sedda eb kyta mina mitte”.

Rootsi aeg • Aega, mil praeguse Eesti alad kuulusid Rootsi kuningriigi koosseisu, on hiljem hakatud nimetatama kuldseks Rootsi ajaks, sest peaaegu sajandiks lõppesid kurnavad sõjad ja kuningavõim soosis haridust – meie kultuur ja haridus tänapäevases mõistes saabki alguse pärast Eesti minemist Rootsi valdusesse. • Põhja-Eestis kehtestati Rootsi võim juba Liivi sõja (1558– 1583) tulemusel, Lõuna-Eesti jäi Poola, Saaremaa Taani võimu alla; 1625 läks kogu Mandri-Eesti Rootsi kuninga valdusesesse (see vormistati Altmargi rahulepinguga aastal 1629). 1645 sai Rootsi Taanilt ka Saaremaa. Nii Eestimaa (praegune Põhja-Eesti) kui ka Liivimaa kubermangus (Lõuna-Eesti, Põhja-Läti, Saaremaa) kehtestati Rootsi kirikukord, kohtu- ja haridussüsteem.

Rootsi võimu tugevdamine • Rootslaste eesmärk oli tugevdada riigivõimu. • Oli vaja rajada koole, et korraldada kirikuasju, vähendada katoliikluse mõju ja kasvatada noori luteri usu vaimus ning koolitada ametnikke uue administratsiooni ja kohtute jaoks. • Reforme asus ellu viima Liivimaa kindralkuberner* Johan Skytte [loe: šütte]. Rootslaste talupojasõbralikum mentaliteet avaldas pisut mõju ka eestlastest põlisrahva elule, talupoegadele meeldis, et keskvõim püüdis vähendada aadli omavoli. ________ kindralkuberner – keskvalitsuse kõrgeim esindaja suures halduspiirkonnas Johan Skytte oli Rootsi riigimees, silmapaistev pedagoogikateadlane, Gustav II Adolfi õpetaja, Liivimaa kindralkuberner, Tartu ülikooli kantsler.

Rootsi aeg 4. – 6. oktoobrini 2007 kulmineerusid Tartu Ülikooli 375. aastapäevale pühendatud juubeliüritused. Ülikooli rajaja Johan Skytte monumendi avamine Riigikohtu hoone ees Toomemäel 5. oktoobril 2007. Gustav II Adolfi otsusega avati Tartu ülikool 1632 Kiiresti hakkas arenema rahva lugemisoskus, sest kindralkuberner Skytte nõudmisel pidi ametisse pandama köstrid, kes oskaks lastele lugemist ja kirjutamist õpetada, piiskop Jheringi õhutusel püüti asutada rahvakoole, trükiti eestikeelne aabits, B. G. Forseliuse eestvõttel koolitati rahvakoolide õpetajaid. Piirkonna rahulikku arengut segas 1657. aasta katk ja suur näljahäda aastatel 1695– 1697. Rootsi aja lõpetas Põhjasõda. Pitsatikujulise monumendi autor on skulptor Tiiu Kirsipuu. Monumendi avas 2007 Rootsi kuninganna Silvia.

Rootsi aeg Gustav II Adolfi otsusega avati Tartu ülikool 1632 • „/. . . /eks olnud just „Rootsi aeg” see, kus piiskop Iheringi ja kuningate Gustav Adolfi, Karl XI jt eneste eestvõttel ja survel hakati esmahoolitsema ka eestikeelse hariduse, eestikeelse jumalateenistuse, eesti vaimuliku kirjanduse, eesti rahvakooli eest. Eks olnud see siis, kus eriti rootslaste Johann ja Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel esimene alus pandi eesti esimese külaharitlaste, köstrite ja koolmeistrite kihi tekkimisele, mis hakkas moodustama eestilise uusaegse kultuuri sünnipinda ja seda kohevil hoidis läbi pimeda 18. sajandi, seega esimese aluspõhja rajas ka rahvuskultuuri uuestisünnile 19. sajandil. ” August Annist („Käsu Hans ja tema „ikulaul” Tartu hävitamisest a. 1704– 1708”)

Kooliharidus Rootsi ajal Aastal 1630 avati Tartus Liivimaa esimene gümnaasium. Aastal 1631 asutati gümnaasium Tallinnasse. Gümnaasiumide juurde rajati ka trükikojad: 1631 Tartus, 1633 Tallinnas. Aastal 1632 muudeti Tartu gümnaasium ülikooliks – Academia Gustaviana oli Rootsi riigi teine ülikool. • Piiskop Jhering avaldas esimese Eesti trükitud aabitsa (1641? ). • 1680. aastatel püüti välja arendada rahvakoolide võrku, koolitati koolmeistreid. Tuntuim kooliliikumise arendaja oli B. G. Forselius, kes rajas Tartu lähedale kooliõpetajate seminari – esimese rahvakooliõpetajate kooli kogu Põhja-Euroopas. • • Euroopa silmapaistev pedagoogikateadlane Jan Ámos Komenský ehk Comenius (1592– 1670), Forseliuse mõjutaja. ← Rembrandti maal, u 1664/65. Uffizi galerii, Itaalia

Kirjasõna Rootsi ajal • Aastatel 1631– 1710 ilmus vähemalt 45 vaimulikku raamatut nii põhja- kui ka lõunaeesti keeles. • 1686 ilmus lõunaeestikeelne Wastne Testament (tõenäoline tõlkija Andreas Virginius, trükki aitas toimetada tema poeg Adrian Virginius). • 17. sajandi lõpus jõudis B. G. Forselius täpsemalt reeglistatud kirjakeeleni, andis välja aabitsa, • tema reeglid pani grammatikaõpikus kirja Johann Hornung („Grammatica Esthonica”, 1693).

Arvatav Forseliuse aabits u 1684 Säilinud on Forseliuse aabitsa kordustrüki (u 1694– 1697) kaks eksemplari (Kopnhagenis ja Riias)

Bengt Gottfried Forseliuse sünnikohta tähistav mälestuskivi Harju-Madisel

Forseliuse tuntumad õpilased: Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri • Mälestuskivi Ignatsi Jaagule Kambjas. • Ignatsi Jaak (EE järgi Ignati Jaak ehk Jaak Ignati poeg) õppis Forseliuse seminaris ja hiljem asutas Lõuna. Eestis mitu talurahvakooli, ühe neist Kambjas. • 1987. aastal asutatas Kambja Ignatsi Jaagu Kool kauaaegse kösterkoolmeistri Ignatsi Jaagu nime kandva teenetemedali (kunstnik Endla Tuutma) • 1988. aastal asutatud Suure Ignatsi Jaagu medaliga autasustatakse Eesti või välismaa teadlasi eesti haridusloo uurimise eest (kunstnik Aime Jürjo) • http: //www. forselius. ee/? Statuudid_ja_laureaadid: Statuudid: Ignatsi_Jaagu_medal

Forseliuse Selts • 1989. aastal asutati Forseliuse Selts, mis ühendab auväärse ajalooga koole üle Eesti, üksikisikuid, luterlikke kogudusi ja ühinguid ning osaleb aktiivselt Eesti hariduselus: tegeleb noorsootöö, hariduse ja nüüdiskooli probleemide, haridustraditsioonide ja haridusloo uurimisega

Endla Tuutma “Bengt Gottfried Forselius koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansu Jüriga Stockholmi reidil”, 1995. Õlimaal, 100 x 135 cm. Deponeeritud Kambja Ignatsi Jaagu Koolis

Lauluraamatud • Eesti kunstluule lätted on kirikulaulus. • Lauluraamatuid võib pidada esimesteks „rahvaraamatuteks”, neid kasutati kirikus jumalateenistuste ajal, koolis õppematerjalina, kodus lugemiseks. • Esimesed kirikulaulude tõlked olid laulmiseks sobimatud proosatõlked, 17. sajandi lõpul jõudsid nt Adrian Virginius (1663– 1706) ja Johann Hornung (u 1660– 1715) hoopis kunstiküpsemate tõlgeteni.

Gümnaasiumi asutamine • 16. veebruaril 1631 sõlmisid Tallinna raad ja rüütelkonna esindajad gümnaasiumi asutamislepingu, mille kinnitas Saksamaal sõjaretkel viibinud Gustav II Adolf. • Kool avati pidulikult 6. juunil 1631. Gümnaasiumi asutamisürik

Heinrich Stahl (1600 – 1657) • Trükitud kirikukirjanduse esimene silmapaistvam esindaja. • Töötas kirikuõpetajana mitmes Põhja-Eesti koguduses, õppis rahvakeelt (“vahtis rahva suu peale”), uuris eestikeelseid käsikirju. • 1632– 1638 “Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal” (saksa- ja eestikeelne kirikukäsiraamat, Piibli-paksune trükis), sisaldab neli mahukat osa: – – Lutheri “Väike katekismus”, lauluraamat, evangeeliumid ja epistlid, psalmi-, palve- ja laulukogu kiriklike talituste tarbeks.

H. Stahli jutluseraamat • Jutluseraamat “Leyen Spiegel” / “Ilmikute peegel” (1641, 1649) – pereisadele koduste vaimulike talituste korraldamiseks – räägitakse ka eestlaste elust-olust, • esimest korda mainitakse eestlaste vägilast Kalevit.

Stahli “Juhatus eesti keele õppimiseks” • Esimene eesti keele õpik (1637) – grammatika ja eesti-saksa sõnastik. • Ramatonachk (paber) • Sipplokenne (sipelgas) • Saxamah kuck (kalkun) • Farv (värv) • Abbikhas (abikaasa)

H. Stahliga algas eesti kirjakeele kujunemise pikk protsess • Ilmus ridamisi grammatikaid: – J. Gutslaff (1648) – H. Göseken (1660) – J. Hornung “Grammatica Esthonica” (1693) – Hornung rajas nn vana kirjaviisi, mis pakkus kindla ortograafilise süsteemi, kirjakeel omandas ühtlasema ilme, ehkki polnud eesti keelele päriselt omane. • Lõunaeestikeelseid protestantlikke raamatuid avaldas pastor J. Rossihnius (1600 – 1646). • Oli tekkinud kaks paralleelset kirjakeelt: põhjaeesti ja lõunaeesti.

J. Hornung “Grammatica Esthonica” (1693)

Eestikeelne piibel – eellugu I • Piibel tervikuna jõudis eestlasteni pärast Põhjasõda, mil laastatud oli nii maa kui ka vaimuelu. • Palju kirikuid oli hävinud, paljudes polnud õpetajaid. • Tartu ülikool oli suletud ja baltisaksa noored käisid haridust omandamas Saksamaal. • Eestis levis pietism, usuvool, mis rõhutas vagadust ja võitles kombelõtvuse vastu. See avaldus vennastekoguduse liikumises ja avaldas eestlaste eneseteadvusele olulist mõju: kõigil koguduse liikmetel oli õigus oma arvamust ja mõtteid avaldada. • Valgustusideede levik baltisakslaste hulgas.

Eestikeelne piibel – eellugu II • Eestlaste lugemisoskus oli suhteliselt hea vaatamata sõjajärgsele koolide ja õpetajate nappusele – lugema õpiti kodus. • Talurahvale mõeldud kirjasõna koosnes vaimulikest raamatutest (laulu- ja palveraamatud, katekismused). • 1686 ilmus Riias lõunaeestikeelne “Wastne testament” – esimene läbinisti eestikeelne raamat, tõlkijateks isa ja poeg, Andreas ja Adrian Virginius. • 1715 ilmus põhjaeestikeelne “Uus testament”

Piibel – 1739 • Piiblit tõlkis hulk inimesi, tööd juhtis Jüri koguduse pastor Anton Thor Helle. • A. T. Helle oli avaldanud eesti keele grammatika ja sõnastiku, mis fikseeris eesti kirjakeele enam kui sajandiks. • Tõlkes puututi kokku paljude raskete keeleprobleemidega, tuli leida uusi sõnu (taime- ja loomanimed, geograafilisetnograafilised detailid jm).

“Piibli Ramat / see on keik se Jummala Sanna” • 1739 • Trükiti Tallinnas J. Köhleri trükikojas • 1415 lehekülge • Piibel fikseeris ja ühtlustas eesti kirjakeele ja -viisi, mis tugines põhjaeesti murdele. • 1992. aastaks oli piiblit eesti keeles ilmunud 45 trükki.

Eestikeelne piibel 1739

JUHULUULE • Juhuluule on mitmesuguste perekondlike ning seltskondlike sündmuste (pulmad, sünnipäevad, matused, väitekirja kaitsmine, raamatu ilmumine vm) puhuks kirjutatud luule. Juhuluuletus eeldab ettekandmisel sõpruskonda, kes sõnumi kuulajana vastu võtaks. • Barokk – Euroopa kirjanduses ja kunstis hilisrenessansist valgustusaja alguseni (u 1600– 1750) valitsenud stiilisuund. Barokki iseloomustavad sõnad rahutus, dünaamiline, kontrastid, vastandid, rikkalikud kaunistused, kujundi peenus, vormiliialdused, mängulisus.

Esimesed ilmalikud luuletused • Juhuluulest algab Eesti aladel ilmalik luule. • Juba 16. sajandil, aga põhiliselt siiski 17. sajandi esimesel poolel levis peamiselt Tallinna ja Tartu haritlaste seas Saksamaa eeskujul komme kirjutada saksa- või ladinakeelseid pühendusluuletusi. • Seoses gümnaasiumide, trükikodade ja ülikooli rajamisega algas vilgas kultuuri- ja seltsielu, Saksamaalt saabus hulganisti õppejõude, kes hakkasid viljelema omapäratsevat barokset salongiluulet. • Tallinna gümnaasiumi juures tegutses nn lamburiselts: korraldati väljasõite loodusesse, peeti pidusid, musitseeriti – ja muidugi luuletati: saksa, rootsi, ladina, kreeka, heebrea ja ka eesti keeles, eeskujuks Saksamaalt lähtunud kirjanduslik mood kirjutada juhuluulet kohalikes murretes. Tegemist oli rahvusvaheliselt levinud kombega kirjakeelestada seni kirjapanekuks kõlbmatuks peetud keeli. Peamiselt kirjutati pulmaluuletusi, mis olid meelelahutuslikud ning frivoolsedki.

Reiner Brockmann • 1637. aastast pärineb esimene teadaolev eesti keeles avaldatud algupärane ja ilmalik luuletus, ladinakeelse pealkirjaga pulmalaul „Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum” („Opitzi poeetika reeglite järgi koostatud eestikeelne laul aleksandriinis”). • Selle autor on Reiner Brockmann (1609 – 1647), Saksamaalt 1634. aastal Tallinna gümnaasiumi kreeka keele professoriks tulnud mees, hilisem Kadrina kirikuõpetaja ja Virumaa praost, kes leidis põhitöö kõrvalt aega tegeleda ka eesti keelega. Ta omandas kolme aastaga Martin Opitz (1597 – 1639), saksa barokkluule teoreetik, kelle poeetikareeglite j ärgi püüdsid luuletada eesti keele niivõrd, et usaldas selles ka Eestis elavad sakslastest literaadid. 1624. a ilmus tema „Raamat saksa poeetikast” – esimene luulekunsti keeles luuletada. käsitlev teos Saksamaal.

Reiner Brockmann “Carmen Alexandrinum Esthonicum” tiitelleht (1637)

Reiner Brockmann “Carmen Alexandrinum Esthonicum” 1637

Reiner Brockmann • Brockmanni mõjutas sõprus 1635. aastal Tallinna saabunud saksa luuletaja Paul Flemingiga. Temale ja paljudele teisetele (nt eesti keele grammatika autor Heinrich Göseken, Eestimaa peapiiskop Joachim Jhering, kirikukirjanduse rajaja Heinrich Stahl) on Brockmann kirjutanud mitmeid pühendusluuletusi nii kreeka, ladina, saksa kui ka eesti keeles. • Tema viie eestikeelse luuletuse hulgas on neli juhuluuletust ja üks vaimulik laul. • Juhuluuletajaina tõusevad esile teisedki autorid, kuid juhuluuletajate värsid ei ulatu Paul Fleming (1609 – 1640), 17. maarahvani. sajandi suurim saksa lüürik, kes elas 1630 -ndail üle aasta Tallinnas ning • Ometi on Brockmann Eesti kultuuriloos tundis end hästi kohaliku oluline: ta oli esimene, kes rakendas Euroopa lamburiseltsi sõpruskonnas. Reiner luuletraditsiooni eesti keeles, tema eesmärk Brockmanni pulmadeks kirjutas ta väikese raamatukese, mis trükiti oli eesti keele arendamine ja selles keeles gümnaasiumi trükikojas. jumalasõna kuulutamine.

Käsu-Hansu nutulaul

Peter August Friedrich von Manteuffel (1768— 1842)

Johann Heinrich Rosenplänter (1782— 1846)

August von Kotzebue (1761— 1819) Tallinnas saksa asjaarmastajate teatri rajaja (1784)