TUNDRA Tunturi puudeta knkad ja med soome keelest

TUNDRA Tunturi – puudeta künkad ja mäed (soome keelest).

ASEND Tundra esineb vaid põhjapoolkeral.

PINNAMOOD - TASANE

KLIIMA • Lähisarktiline kliimavööde. • Talv: arktiline ÕM, polaaröö, külm, lumevaene, tugevad tuuled, -15º… -20º C. • Suvi: parasvöötme ÕM, polaarpäev, jahe, niiske +10º…+15º C. • Sademeid: 150 … 400 mm. • Põhja – Atlandi hoovuse mõju Euroopa osale. • Labradori hoovuse mõju Põhja – Ameerika kirdeosale.

KLIIMADIAGRAMMID

VEESTIK SOOSTUMINE • Auramine on jahedal suvel väike, vett palju. • Tasastel tundraaladel palju madalaid järvekesi ja soid. • Vee üleküllus esineb suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud. Tšukotka tundra kopteriaknast.

IGIKELTS • Maapind sügavalt läbi külmunud. • Suvel sulavad pealmised kihid, allpool jääb maapind külmunuks IGIKELTS. • Igikeltsa tõttu ei saa taimede juured kasvada sügavale ega kevadine lumesulavesi imbuda maa sisse. • Kõige pindmine kiht, mis lühikesel suvel sulab, muutub porimülkaks. Igikeltsa levik Maalihe igikeltsal

MURENEMINE. KELTSMULLAD • Füüsikaline murenemine. • Mullad kujunevad aeglaselt, on toitainetevaesed, õhukesed, liigniisked, turvastunud.

POLÜGONAALPINNAS • Tundrapinnas, mis tekib külmumise ja sulamise vaheldumisest. • Külmalõhed jaotavad pinna hulknurkseteks osadeks. • Külmalõhedes kasvab suviti rohttaimi. Külmalõhed

TAIMESTIK • Lühikese suve tõttu peavad taimed arenema, õitsema, viljuma kiiresti. • Väga oluline on vegetatiivne paljunemine. • Madalad, et õhuke lumi neid kataks. • Juurestik on igikeltsa tõttu pindmine.

SAMBLAD. SAMBLIKUD

PUHMASTAIMED Vaevakask Sinikas Kanarbik Leesikas ja pohl

MUSTIKAS. MESIMURAKAS

TUPP-VILLPEA. SOOKAIL

LOOMASTIK • • • Liigivaene. Paiksed loomad on suure ja kompaktse kehaga. Karvkate paks, talvel heledam, suvel tume. Suvel koguvad naha alla paksu rasvakihi. Rändloomad, linnud ja põhjapõdrad toituvad suvel tundras, talveks rändavad metsavööndisse. • Kaladest toituvad linnud ja hülged. • Õhk on täis kihulasi ja sääski.

VALGEJÄNES POLAARREBANE

LEMMING Lemmingute arvukusest sõltub kiskjate arvukus.

PÕHJAPÕDER Poro – Lapimaal (poolkodustatud). Karibuu – Põhja – Ameerikas (metsik).

MUSKUSVEIS

LUMEKAKK LUMEPÜÜ

LINNULAADAD Lunn Alk Kanada lagle Suuränn Kalakajakas

LAPLASED e. SAAMID • Skandinaavia ps. põhjaosas. • Põhjapõdrakasvatus. • Kalapüük. • Jahindus. • Turism. • Metallimaakide ja apatiidi kaevandamine. Rõngas sümboliseerib nõiatrummi.

Saamide rahvalauluks on joigud. Kantakse värvikaid rahvariideid.

Finnmarki läänerannikul ALTAS asub UNESCO kultuuripärandi kaitseala. Kunagiste asukate kaljujoonised. Selleks, et turistid neid paremini märkaksid on osa värvitud punaseks.

ESKIMOD e. INUITID • Põhja – Ameerika põhjaosas. • Kalade, mereloomade püük. • Koerarakend, mootorkelk. • Kajak – ühemehesüst.

ESKIMODE ELAMUD Modernsed iglud. Iglu ehitamine.

KOERAD – VÄLTIMATUD ABILISED Alaska malamuut Grööni koer Kelguvõistlused

ALASKA

TŠUKTŠID ▪ Anadõr

NEENETSID

METSATUNDRA • Lõunas läheb tundra pikkamisi üle metsatundraks. • Kasvavad kuuse-, kase- või lehisehõrendikud. • Mida lõuna poole, seda tihedamaks muutuvad metsatukad, kuni lähevad sujuvalt üle metsavööndiks.

KESKKONNAPROBLEEMID • Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud endised puhtad järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. • Vähemaks on jäänud põdrakarjamaid nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. • Rasked roomikautod jätavad jäljed tundrapinnasesse.

KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 http: //www. marietta. edu/~biol/biomes/tundra. htm http: //www. micro. utexas. edu/courses/levin/bio 304/biomes/ TUNDRA/tundra. alaska. html http: //www. geo. ut. ee/kooligeo/loodus/tundra. htm http: //upperschoolpeeler. wikispaces. com/Tundra bio. edu. ee/taimed/oistaim/leesik 2. htm http: //bio. edu. ee/loomad/Imetajad/valgej 2 nes 2. htm www. ozzu. com/photography-forum/high-the-arctic http: //lapimaa. com/modules. php http: /www. corbis. com upperschoolpeeler. wikispaces. com/Tundra elvag. edu. ee/~pihlap/. . . /mandriliustikud. html www. ut. ee/lichens/eesti/pildid. html www. ulapland. fi/. . . /tundra/Tundrainsummer 2. jp www. geo. ut. ee/kooligeo/loodus/images/tundra 1. gif www. norra. ee/File. Cache/Page. Files/358523/samed. karavanserai. bluemoon. ee jaanuspiirsalu. blogspot. com/2007_11_01_archiv… www. jurivella. ru/. . . /eesti/Kalljat. jpg www. pildialbum. ee/. . . /thumb/3/773/6/18326 t suslikute-uus-meremaa. blogspot. com/2009_06_01… www. yukonsheep. com/caribou. html Koostas K. Haljasmets, TDL, 2010 a.