Andrus Metsma Rapla Tiskasvanute Gmnaasium 2004 Maailmamerede ksnad

  • Slides: 17
Download presentation
Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004

Andrus Metsma Rapla Täiskasvanute Gümnaasium 2004

Maailmamerede käsnad ® Meredes ja ookeanides elavad palju erinevaid liiki käsnasid. ® Käsnad on

Maailmamerede käsnad ® Meredes ja ookeanides elavad palju erinevaid liiki käsnasid. ® Käsnad on primitiivse ehitusega ja hingavad ja toituvad endast vett läbi filtreerides. ® Paljunevad nii suguliselt kui ka vegetatiivselt. Vaata lisaks

Käsn Jõekäsn (Ephydatia mülleri ) on ainuke Eesti rannikumeres elav käsn. ® Magevetes elavad

Käsn Jõekäsn (Ephydatia mülleri ) on ainuke Eesti rannikumeres elav käsn. ® Magevetes elavad meil lisaks jõekäsnale ka järvekäsn. ®

Käsnad ja ainuõõssed

Käsnad ja ainuõõssed

Meriroosilised ® Meriroosilisi elab kõigi maailmamerede rannikuäärsetes vetes. ® Kõige arvukamalt ning erilaadsemaid liike

Meriroosilised ® Meriroosilisi elab kõigi maailmamerede rannikuäärsetes vetes. ® Kõige arvukamalt ning erilaadsemaid liike on troopilise kliimavööndi korallriffidel.

Meriroosiliste iseloomulikud omadused kombitsad suuava tald

Meriroosiliste iseloomulikud omadused kombitsad suuava tald

Meriroosilise paljunemine ® Uus meriroosiline eraldub emaisendist. ® Ta kuulub nende väheste liikide hulka,

Meriroosilise paljunemine ® Uus meriroosiline eraldub emaisendist. ® Ta kuulub nende väheste liikide hulka, kelle järglased arenevad kehasiseselt.

Meriroosilise toitumine ® Meriroosiline pistab kinnipüütud vähilise suuavasse.

Meriroosilise toitumine ® Meriroosiline pistab kinnipüütud vähilise suuavasse.

Veealune maailm on kirju Õisloomad Vahemeres

Veealune maailm on kirju Õisloomad Vahemeres

Meripõis ® Meripõis on väga ilus ja seejuures ka väga mürgine –tema mürk tapab

Meripõis ® Meripõis on väga ilus ja seejuures ka väga mürgine –tema mürk tapab kiirelt ja kindlalt. ® Meripõie kombitsad võivad olla kuni 50 m pikad. ® Võib olla ohtlik ka inimesele.

Läänemere meduusid ® Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. ® Meriseent võib leida Soome lahe

Läänemere meduusid ® Meririst on Eesti rannikumeres arvukas. ® Meriseent võib leida Soome lahe kesk ja lääneosast. meririst meriseen

Korallid ® Korallid moodustuvad kolooniaid. ® Sarvkoralli fotol punaka värvusega on elus loomad, hallikasrohelised

Korallid ® Korallid moodustuvad kolooniaid. ® Sarvkoralli fotol punaka värvusega on elus loomad, hallikasrohelised on lubjastunud surnud isendid.

Elu korallrahul ® Suur Vallrahu koosneb tibatillukestest loomadest. ® Suure Vallrahu elusolendite kirevust ja

Elu korallrahul ® Suur Vallrahu koosneb tibatillukestest loomadest. ® Suure Vallrahu elusolendite kirevust ja liigirohkust võib võrrelda troopiliste vihmametsadega.

Elu korallrahul ® Korallide polüüpidest ja vetikatest moodustub lubjakiht, mis koguneb varasematele, ® Korallide

Elu korallrahul ® Korallide polüüpidest ja vetikatest moodustub lubjakiht, mis koguneb varasematele, ® Korallide pealmine elus kiht on kirkavärviline.

Elu korallrahul Korallrahu on koduks paljudele veeloomadele. ® Noor vöödiline riffahven valvab rahu nõlval

Elu korallrahul Korallrahu on koduks paljudele veeloomadele. ® Noor vöödiline riffahven valvab rahu nõlval oma ohvrit. ® Kollane meriahven võib kasvada kuni 3, 7 m pikkuseks ja on Austraalia pärlipüüdjatele tõeliseks ohuks. ®

Tänan tähelepanu eest! ametsma @hot. ee ©anmet. rtg. 2004

Tänan tähelepanu eest! ametsma @hot. ee ©anmet. rtg. 2004