KUUMAKRBED KIGE KUUMEMAD KUIVEMAD ALAD MAAILMAS Gobi KeskAasia
KUUMAKÕRBED - KÕIGE KUUMEMAD, KUIVEMAD ALAD MAAILMAS -
Gobi Kesk-Aasia Suur nõgu Surmaorg Sahara Mehhiko Atacama Namibi Araabia ps. Kalahari Suur Liivakõrb Victoria kõrb Patagoonia ASEND KAARDIL
☼PÖÖRIJOONTE ÜMBRUSE KÕRBED • Aasta läbi kõrgrõhkkond. • Laskuv õhk soojeneb ja suurendab võimalikku aurumist. Sahara Araabia poolsaare kõrbed Austraalia kõrbed
☼KÜLMADE HOOVUSTE MÕJU • Mandrite läänerannikul. • Kuivad idatuuled. • Külmad hoovused. • Maailma kuivemad kõrbed. Atacama kõrb Namibi kõrb
☼MÄESTIKE VARJUS • Mäestikud ja mägismaad takistavad niiskust toovate õhumasside liikumist. Surmaorg Patagoonia kõrb
☼PARASVÖÖTME MANDRI SISEOSADES • Mandri siseosas asuvad kõrbed on kaugel niiskete õhumasside tekkekohast. Suur Nõgu Gobi kõrb
▲LIIVAKÕRB Liivakõrb on elusolenditele kõige soodsam, sest liiv laseb vähestel sademetel endasse imbuda.
▲SAVIKÕRB (takõrr) Savikõrbe tihe pinnas paakub kuivuses.
▲KIVIKÕRB (hammaada) Kivikõrbed paiknevad enamasti mäestike jalameil. On tekkinud rabenemise tulemusel ja kaetud murenenud kiviklibuga.
▲LÖSSIKÕRB Lössikõrbed on levinud poorsetest ja peentest osakestest kujunenud pinnasel – lössil. Küllaldase niiskuse korral võiksid areneda viljakad mullad.
▲SOOLAKÕRB Soolakõrbed tekivad sinna, kus mingil ajal on olnud palju sademeid. Suure auramise tõttu tõuseb niiskus põhjaveest maapinnale, tuues kaasa lahustunud mineraalsooli. Vesi aurub kuumuses, soolad aga jäävad pinnase ülemistesse kihtidesse.
TUUL – pinnamoe kujundaja Kõrbetes tekivad 20 – 30 m kõrgused sirbikujulised kaarluited e. BARHAANID. Tekkinud liivakuhjatisel kasvab peamiselt selle keskosa. Tuulepealne nõlv lihvitakse laugeks, tuulealune muutub järsuks.
Erineva kulumiskindlusega kivimitest lihvivad ja poleerivad liivaosakesed tuulega mitmesuguseid pinnavorme: seenkaljud, kivisambad, kiikkaljud, tulekerad jt.
FÜÜSIKALINE MURENEMINE HALLMULLAD ja (hall-pruunmullad, punamullad). Vähe huumust. Palju mineraal -aineid. Solonets – sooldunud muld
KLIIMA • Troopiline kliimavööde: kõrgrõhkkond, laskuvad õhuvoolud. • Suvel: +25°C…+35°C. • Talvel: +10°C…+20°C. • Liibüa kõrbes absoluutne max 57, 8°C, Azizijas. • Ööpäevane temperatuuri amplituud on suur. • Sademeid 100– 200 mm. • Parasvööde. • Lähistroopika. Usbekistan parasvööde Kufra Liibüa troopiline Namiibia troopiline
LIIVATORM AR-RIYADIS 10. 03. 2009 a.
KUIVAD JÕESÄNGID AAFRIKAS - VADID Vadi Iisraelis Negevi kõrbes. Marokos
AUSTRAALIAS, USA-s: KRIIK
KÕRBETAIMEDE KOHASTUMINE JUURED: VARS: LEHED: • pikad, sügavale tungivad; • paks; • pisikesed; • hästi arenenud pindmine juurestik; • lihakas; • lehtede asemel astlad; • puitunud. • maa-alused säilitusorganid. • nahkjad; TAIMESTIK - hõre. LÜHIEATAIMED (efemeerid) – kasvavad, arenevad paari-kolme nädalaga. SUKULENDID – taimed, kes koguvad vee niiskel perioodil vartesse, lehtedesse, juurtesse, viljadesse. • paksud; • kaetud pehme karvastikuga.
KÕRB PEALE VIHMA Gobi kõrb Namibi kõrb
SAHARAS, ARAABIA ps. KÕRBETES Kõrbetarn Kaameliastel-akaatsia Puju
KALAHARI KÕRBES Akaatsia Metsik arbuus Aaloe Kerajas piimalill
NAMIBI KÕRBES Puukujuline aaloe VELVITŠIAL on väga pikk juur, tal on ainult kaks pikka krussis lehte, mis otsast järjest kuivavad. Ta lehed oskavad niiskust imada õhust (UDUD), jäme ja lühike vars toimib veemahutina.
PÕHJA-AMEERIKA KÕRBETES Suureviljaline viigikaktus Lühilehine tääkliilia Agaav
SONORA kõrbes kasvab palju erinevaid kaktusi. KAKTUSED kasvavad looduslikult ainult Ameerikas. Nad on kõrbetingimustega hästi kohastunud. Mitmete kaktuste lihakas sisu on söödav, mõnest kaktuseliigist valmistatakse ravimeid ja kosmeetikatooteid. Kaktusevarte puitu kasutatakse ka ehituses. Kõrbetes on mitmed kaktuste kaitsealad.
KESK - AASIA KÕRBETES Turkestani magun Hall kevadik Saksauul Tamarisk
LOOMADE KOHASTUMINE Liivasisalik Skink-geko *varjub liiva alla *öine eluviis Kõrbehüpik *heledavärvilised *väike keha *sabasse, küüru ladestuvad rasvad *vajab eluks vähe vett K a a m e l *suveuni Kilpkonn *puuduvad higinäärmed, on soolanäärmed Skorpion
Sonora kõrbes Tšakvalla Komodo varaan Žilatjee Sarvik-lõgismadu Kilpkonn ROOMAJATEL on vettpidav nahk, munevad kõvakoorelisi, ka nahkse kestaga mune. Ihusoojus sõltub otseselt päikesekiirgusest ja üleliigse kuumuse vältimiseks varjuvad nad kiiresti maasse.
Kaljukits Antiloobid Fennek Hüään Karakalid Šaakal
Kõrbe-kivitäks Kõrbekakk Kaktuserähn Kõrbepüü Kärbsenäpp
Üksküürkaamel – dromedar - elab kodustatult Aafrikast Indiani. Kaksküürkaamel – baktrian - elab kodustatult Aasias. Inimesed saavad kaamelilt: * piima; * liha; * nahka; * villa * kaamel on liiklusvahend ja veoloom.
GEMSBOKI RAHVUSPARK KALAHARI KÕRBES Valge orüks Impala gasellid Sinignuud Rahvuspargis elavad ka kaelkirjakud, lõvid jt. loomad.
OAASID On kohad, kus põhjavesi ulatub maapinna lähedale. Mingsha Aleksandria
DATLIPALM – oaasipõllunduse peamine kultuur Kaitseks kõrvetava päikese eest. Puit – ehitusmaterjal, tarbeesemed. Datlid – toit. Lehed – loomasööt, ehitusmaterjal.
SAUDI-ARAABIA • Rändkarjakasvatajad BEDUIINID. • Kasvatatakse oaasides teravilja, puuvilla, puuvilju, õlitaimi. • Nafta – peamine maavara (Kuveit, Araabia Ühendemiraadid jt. ). • Islami usk. • Meka – muhamediusu pühapaik. Kuveit
KALAHARI NAMIB • HOTENTOTID, BUŠMANID (võsainimesed). • Tegevusaladeks: jaht, karjakasvatus (karakulllambad).
PÕHJA-AMEERIKA KÕRBED • Kõrbealade niisutamiseks on Colorado jt. jõgedele ehitatud hiigelsuured tammid. • Niisutatavatel aladel kasvatatakse puuvilla, maisi, nisu, riisi, karjatatakse veiseid. • Mojave kõrbesse on ehitatud maailma suurimad päikeseenergial töötavad elektrijaamad. • Mehhikos puuritakse naftat, arenenud on masinatööstus.
GOBI KÕRBES • Karjakasvatajad: mongolid - nomaadid. • Jurta – kuplikujuline elamu. • Kasvatatakse jakke, lambaid, kitsi, kaameleid, veiseid.
AUSTRAALIA • ABORIGEENIDEST pooled elavad linnades. • Sise- ja Põhja – Austraalias on neile eraldatud reservaadid. • Sisemaal kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid.
TURISM
KESKONNAPROBLEEMID • • • Ülekarjatamine; muldade väljakurnamine; puude, põõsaste kütteks raiumine; kõrbete laienemine; nafta- ja põhjaveereostus. KÕRBESTUMINE – ÜLEMAAILMNE PROBLEEM!
KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 • • • • • • R. Aunap, A. Kont jt. Loodusgeograafia põhikoolile 1. osa. AS BIT, 2002 • www. botany. ut. ee/mullaveeb/sisu/muu. html www. blueplanetbiomes. org/ desert. htm • www. tiuli. com/yahudia_vadi. jpg www. exploringnature. org/db/detail. php? db. ID=44. . . • 3 dparks. wr. usgs. gov/. . . /Stevens. Creek 5. jpg denge. com/. . . / • haphazardlife. blogspot. com/2008/07/thing-abou. . . www. oklahomafilm. org/photos/Northwest%20 Oklah. rpgworlds. rp. funpic. de/PRIVAT/Blumen/index. html www. celsias. com/. . . / • www. heritageseedlings. com/native. htm • herba. folklore. ee/? menu=taime&botid=133 www. keelereisid. com/. . . /araabia_keel/dahab. html • www. agroatlas. spb. ru/. . . /Citrullus_lanatus_K/ juta. pri. ee/. . . / • listsoplenty. com/blog/? p=1198 en. wikipedia. org/wiki/Namib • giardinaggio. efiori. com/. . . /A-F-S 89 Pg 1/ destination 360. com • www. hort. purdue. edu/newcrop/ncnu 02/v 5 -378. html egaptsaleht. blogspot. com/2009_10_01_archive. html • yhelteljel. ee/? p=2711 members. virtualtourist. com/m/41 c 8 a/cc 3 c 9/ • opis-przyrody. blog. onet. pl/ www. sheppardsoftware. com/Asiaweb/factfile/Uni. . . • www. ekstreem. ee/kaidojatarmo/ www. miksike. ee/. . . /sahara_korb_evelin. htm • www. uni-bielefeld. de/biologie/Oekologie/4_Bio. . et. wikipedia. org/wiki/Takõrr • www. elu 24. ee/? id=92846 commons. wikimedia. org/wiki/File: 260_Boa_Vista. jpg • rebaseonu. net wapedia. mobi/et/Atacama • www. travelpod. com/. . . /1184696280/tpod. html • www. ussiauk. planet. ee/. . . /Crotalus_cerastes. php www. estair. ee/hiina 08. htm • undu. ee/loodus/ lemill. net/content/exercises/pinnamood/view • www. lap. ttu. ee/dominus/wap. php? cmd=gallery. . www. uh. edu/~jbutler/physical/chapter 6. html • www. naturephoto-cz. eu/. . . /euscorpius-2620. jpg www. cathylaw. com/. . . /weatheringnotes. html • www. vondenhochelben. de/Karakal. htm www. twip. org/image-africa-libyan-desert. . • www. rate. ee/blog/821274 corbis. com • www. arkive. org › Reptiles digilander. libero. it/. . . /rapaci_notturni 10 a. htm • phoenix. about. com/. . . /Gila-Monster-02. htm
• • • • www. animalpicturesarchive. com/list. php? www. commanster. eu/. . . /Birds/suyoungb. html www. vastavalo. fi/impala-gaselli-kenia-mista-s. . . www. phoenixzoo. org/learn/animals/animal_detai. . www. arkive. org › Mammals www. estravel. ee/index. php? main_id=63, 1423, 366. . . picasaweb. google. com/. . . / M 4 b. XTVk. SBWIRTe. A ivaretto. blogspot. com/2007_04_01_archive. htm www. potopisnik. si/. . . / pilt. delfi. ee/tag/kalahari%20 kõrb/ www. tehnikamaailm. ee/. . . /2005/05/? header. ID=327 www. ohtuleht. ee/index. aspx? id=223702 www. elu 24. ee/? id=24990 geoloog. wordpress. com/2009/10/ www. ohtuleht. ee/index. aspx? id=300584 Koostas Haljasmets 2010 a. K. TDL,
- Slides: 43