Krbed ppematerjal VIII klassile T autor Tiiu Uibo

Kõrbed Õppematerjal VIII klassile Töö autor: Tiiu Uibo Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed Asukoht Tüüp SAHARA Põhja-Aafrika liiva-, kivi-ja savi Kõrb LIIBÜA Põhja-Aafrika liiva-ja kivikõrb GOBI Sise-Aasia, Mongoolia ja Hiina kivi-ja liivakõrb SUUR NÕGU Põhja-Ameerika poolkõrb, sooldunud alad KALAHARI Lõuna-Aafrika poolkõrb RUB AL HALI Aasia, Araabia poolsaare kaguosa liivakõrb NUUBIA Kirde-Aafrika, Niiluse jõest idas liivakõrb ATACAMA Lõuna-Ameerika, lääneliivakõrb, sooldunud rannik alad SUUR LIIVAKÕRB Loode-Austraalia liiva-, kohati savikõrb KARAKUM Kesk-Aasia, Turkmeenia liiva-, kohati savikõrb SUUR VICTORIA KÕRB Austraalia lõunaosa liivakõrb Ligikaudne pindala (tuh. km 2) 7000 2000 1100 1000 600 550 400 360 350 300 Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed EURAASIA EDELA- JA EES-AASIA ARAABIA POOLSAAR Ø El Hasa kõrb liivakõrb Ø Negevi kõrb liiva- ja kivikõrb Ø Rub al Hali kõrb liivakõrb Ø Siinai poolsaar liiva- ja kivikõrb Ø Sistani nõgu liiva- ja kivikõrb Ø Süüria kõrb liivakõrb Ø Tihama kõrb liivakõrb Ø Väike-Nafudi (Dehna ) kõrb liivakõrb IRAANI MÄGISMAA Ø Dašte Kaviri kõrb soolakõrb Ø Dašte Luti kõrb kivi- , liiva- ja soolakõrb Ø Dašti Margo kõrb savi- ja klibukõrb Ø Kharani kõrb liivakõrb Ø Registani kõrb liivakõrb Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed EURAASIA LÕUNA-AASIA Ø Thali kõrb liivakõrb Ø Thari kõrb liivakõrb SISE-AASIA Ø Alashani kõrb liivakõrb Ø Beišani kõrb kivikõrb Ø Džungaaria nõgu klibu- liiva- ja soolakõrb Ø Gobi kõrb klibu-ja liivakõrb ( soolakuid) Ø Džungaaria Gobi kõrb klibu-kivikõrb Ø Gashuni Gobi kõrb klibukõrb Ø Mongoolia Gobi kõrb liiva-klibukõrb (soolakuid) Ø Taga-Altai Gobi kõrb kivikõrb Ø Ordose platoo liiva- klibukõrb Ø Takla Makani kõrb liivakõrb Ø Tsaidami nõgu liiva-, klibu-, savi- ja soolakõrb Ø Tsarhani kõrb soolakõrb Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed EURAASIA KESK-AASIA Ø Araali Karakumi kõrb liivakõrb (ka solontšakke ja takõrre) Ø Betpak-Dala kõrb (Põhja-Näljastepp) kivi- ja savikõrb (rohkesti solontšakke) Ø Fergana org (keskosa) savikõrb (solontšakke) Ø Karakumi kõrb liivakõrb (takõrre ja solontšakke) Ø Kasahhi lõunaosa liiva-klibukõrb Ø Kaspia madalik liivakõrbed ja solontšakid Ø Volga-Uurali jõe liivaalad Ø Mjortvõi Kultuk solontšakk Ø Kõžõlkumi kõrb liivakõrb Ø Mangõšlaki poolsaar kivi-ja savikõrb (solontšakke) Ø Mujunkumi kõrb liivakõrb Ø Sarõ-Išikotrau kõrb liivakõrb Ø Suur- ja Väike-Barsuki kõrb liivakõrb Ø Taukumi kõrb liivakõrb Ø Ustjurti lavamaa veerise-liiva- ja savikõrb (solontšakke) Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed AAFRIKA PÕHJA-AAFRIKA Ø Sahara kõrb liiva- ja kivikõrbed Ø Araabia kõrb liivakõrb Ø Džufi nõgu liivakõrb Ø Edeien Murzuk liivakõrb Ø Edeien Rebiana liivakõrb Ø Edeien Ubari liivakõrb Ø Hamra hammaada kivikõrb Ø Igidi erg liivakõrb Ø Kalansho seriir liiva-klibukõrb Ø Liibüa kõrb liiva-, klibu- ja savikõrb Ø Nuubia kõrb liiva- ja kivikõrb Ø Suur Ida-Erg liivakõrb Ø Suur Lääne-Erg liivakõrb Ø Šeši erg liivakõrb Ø Tanezrufti platoo liivakõrb Ø Tenere kõrb liivakõrb Ø Tibesti seriir liiva-klibukõrb Ø Tingherti hammaada kivikõrb LÕUNA-AAFRIKA Ø Kalahari ( nõo lõunaosa) liivakõrb ja poolkõrb Ø Karroo platood ja nõod kivi-ja savikõrbed Ø Namibi kõrb liiva- ja kivikõrb Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed AMEERIKA PÕHJA-AMEERIKA Ø Colorado platoo kivi-ja liivakõrbed Ø Chicuahua kõrb liiva- ja kivikõrb Ø Gila kõrb liiva- ja kivikõrb Ø Suur nõgu liiva-, kivi- ja soolakõrbed Ø Black Rocki kõrb liiva-kivikõrb Ø Mojave (Mohave) kõrb ( koos Surmaoruga) liiva-kivikõrb Ø Suur Soolajärve kõrb soolakõrb Ø Sonora kõrb kivi-liivakõrb Ø Vizcaino-Magdalena kõrb kivikõrb LÕUNA-AMEERIKA Ø Atacama kõrb liiva-veerise- ja klibukõrb Ø Cordoba mägipiirkond poolkõrbed(monte) ja soolakõrbed (salinas) Ø Pampa de las Salinas soolakõrb Ø Salinas Grandes soolakõrb Ø Pampa de la Clemes liivakõrb Ø Pampa del Tamarugal liiva- ja kivikõrb Ø Patagoonia platoo liivakõrbed (soolakuid) Ø Puna kiltmaa soolakõrbed ja poolkõrbed Ø Sechura kõrb liiva- ja kivikõrb Võhma Gümnaasium 2001

Maailma suurimad kõrbed ja poolkõrbed AUSTRAALIA Ø Gibsoni kõrb liiva- ja kivikõrb Ø Nullarbori tasandik liiva-veerisekõrb Ø Simpsoni (Arunta ) kõrb liiva-, kivi- ja savikõrb Ø Sturti kõrb liivakõrb Ø Suur Liivakõrb Ø Suur Victoria kõrb liivakõrb Ø Tanami kõrb kivikõrb Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad Üldiseloomustus Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur kuumusetaluvus, väike veevajadus (võime omastada vett toidust või organismisse talletatud rasvast) ning hea veesäilitusvõime. Paljud liiguvad kiiresti (eriti tuiskliivas) või kaevuvad ohu korral vilkalt liiva, nende hulgas on omapäraseid hüppurvorme. Enamik on eluviisilt urulised ja öised, teevad suveuinakut (paljud lisaks taliuinakule). Liiva kaevuv sarvrästik Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad Skorpion SELGROOTUD Ø Skorpion Ø Karakurt Ø Tarantel Ø Sihktiivalised Ø Kiletiivalised Ø Mardikalised Prussakherilane Ø Termiidid Rändtirts Doominomardikas Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad Käbisabaskink ROOMAJAD Sisalikulised: Ø agaamid Kameeleon Ø varaanid Kärniguaan Ø gekod Žilatjee Kilpkonnalised: Økumerkilpkonnad Kilpkonn Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad ROOMAJAD Maolised: Kuningmadu Ø liivaboa Ø teravkoonnastik Ø kobra Ø lõgismaod Sarvrästik Lüürapea Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad LINNUD Ø Jaanalind Ø Nandud Jaanalind Kullilised: Ø stepikotkas Ø stepiviu Ø kõrbepistrik Ø kääpakotkas ØKõrbevuril Pampaviu Värvulised: Ø saksauulivarblane Ø kõrbevarblane Ø saksauuli-maannäär Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad Liivahiir IMETAJAD Kukkurloomad: Ø kukkurhüpik Ø kammsaba Ø kõrbekukkurmäger Napihambulised: Ø sipelgaõgijad Ø vööloomad Närilised: Ø suslikud Ø hamstrid Ø hüpiklased Ø liivahiired Käpikhamster Jäneselised: Ø tolaid Kuldhamster Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad IMETAJAD Putuktoidulised: Ø kõrvuksiil Ø kõrbe-hallkarik Kiskjalised: Ø lõvi Ø gepard Ø ookerkass Ø luitekass Karakal Ø karakal Ø hüäänid Ø kollamangust Ø surikaat Ø skunk Ø meemäger Ø marmortõhk Ø kõrvukrebane Ø fennek Surikaat Ø liivarebane Ø luiterebane Ø koiott Kõrvuksiil Liivarebane Šaakalid Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbeloomad IMETAJAD Kabjalised: Ø sebra Ø ulukeesel Ø eeslik Metsik eeslik Sõralised: Ø orüks Ø gasellid Ø kääbusantiloobid Ø mägilambad Mõhnjalalised: Ø kaamel Ø laama Dorkgasell Kaamel Prževalski hobune Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbetaimed TAIMKATE Värsked datlid TAIMKATE koosneb suurt kuumust ja kuivust taluvaist, pisilehistest ja lehituist, astlalistest, turdlehistest, vahakirmekattega, lühikese vegetatsiooniperioodiga, aeglase kasvuga ning suhteliselt hästi arenenud pindmise ja haruneva (pinnaseveetoitelistest) või sügava ja väheharuneva juurestikuga (põhjaveetoitelistest) taimedest. Tavalisimad on efemeerid, ühe- ja kaheidulehelised tava- ja turdpüsikud, poolpõõsad, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad ning –puud ja turdpuud. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda- ja toidutaimedena, paljusid ravim- ja tehniliste taimedena. Iseloomulikud kuivustaimed on kalligoonum, saksauul, tamarisk, turdtaimedest agaavid, palmliiliad, aaloed, kaktused, piimalilled ja velvitšia, üheaastased lühieataimed on kilbirohud ja hundihambad, püsikud on kõrbetarn, mugulnurmikas, puju ja kaameliastel. Kõrbepäritolu on kultuurtaimed arbuus ja melon. Võhma Gümnaasium 2001

Luited ehk düünid on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatised. Tuulepealne nõlv on lauge (5 -20 ), tuulealune aga järsk (25 -40 ). Tekkekoha järgi eristatakse mandri- ja rannikuluiteid. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. LUIDETE TEKKIMISE EELDUSED 1. Püsivad ühesuunalised tuuled 2. taimkatteta või vähesetaimestikuga liivapinnase või 3. peeneteralise räniliiva – tuisk- ehk lendliiva esinemine. VALL-LUITED Liivarohketes kõrbetes, kus valitsevad kindlasuunalised tuuled, moodustuvad paralleelsete ridadena asetuvad luited. Et need paiknevad valitseva tuulesuunaga risti, kutsutakse neid ka ristluideteks. Võhma Gümnaasium 2001

Luited TÄHTLUITED Täht- ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. Eriti palju tähtluiteid leidub Sahara kõrbe liivameres. PARABOOLLUITED Poolkuukujulised parabol- ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Võhma Gümnaasium 2001

Luited LUITE MOODUSTUMINE Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus , näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha. Mida rohkem liiva koguneb, seda kõrgemaks kasvab tuuletõke, mis omakorda suurendab lisanduva liiva hulka. Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbete tekkimise põhjused KÕRBED ON TEKKINUD: 1. PÜSIVA KÕRGRÕHKKONNA MÕJUL 2. NIISKETE ÕHUMASSIDE LIIKUMIST TAKIS TAVATE MÄESTIKE MÕJUL 3. MANDRITE LÄÄNEOSAS RANNIKUALADE SADEMEVÄHESUST SOODUSTAVATE KÜLMADE HOOVUSTE MÕJUL. Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbekliima 1. SUUR TEMPERATUURI KÕIKUMINE ÖÖPÄEVA JA AASTA JOOKSUL (30 ja 90 C) 2. KÕRGE ÕHUTEMPERARUUR (absoluutne maksimum 59 C ) 3. PÄIKESELINE ILM (50 -80 % päevadest ) 4. SADEMETE VÄHESUS ( keskmine 50 - 175 mm/a ; absoluutne miinimum 10 -15 mm/ a) JA EBAKORRAPÄRASUS. 5. SUUR AURUMINE JA VÄIKE ÕHUNIISKUS 6. SAGELI PUHUB TUGEV TUUL VÕI ON TUULETU Võhma Gümnaasium 2001

Kõrbekliima KLIIMAKAART Võhma Gümnaasium 2001

Mullad PÕHILISED MULLATEKKETEGURID ON: 1. Kliima, mis määrab paljude mullatekkeprotsesside kulgemise 2. Lähtekivim, millest sõltub mulla tahke osa koostis 3. Taimestik ja loomastik, kelle elutegevuse jääkidest moodustub viljakas huumuskiht 4. Reljeef, millest sõltub muldade läbiuhtumine 5. Veerežiim, mis määrab muldade niiskuse ja hapnikusisalduse 6. Mulla vanus, millega on seotud mullaprofiili arengutase 7. Inimyegevus, mille käigus looduslikud mullad muunduvad Võhma Gümnaasium 2001

Mullad KÕRBEHALLMULLAD on arenenud liiva- ja lössikõrbetes. Neis on vähe huumust, sest kidurast ja hõredast taimkattest tekib vähe kõduainet. Väheste sademete ja suure aurumise tõttu on kõrbemullad sooldunud. PRUUNMULLAD huumus- ja toitainevaesed mullad, paljud karbonaatsed või sooldunud. PUNAMULLAD rohkesti rauda ja alumiiniumi sisaldav punane muld. Esinevad niiskes lähistroopikas ja troopikas. Punamullad on harilikult happelised ja huumusevaesed. Katavad umbes 17% maismaast. LÖSS kahkja värvitooniga tolmjas moodustis, mis on tekkinud kivimite murenemisel. Lössikõrbed on levinud mäestike jalamil ja mägedevahelistes orgudes. Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes INIMENE KÕRBETES JA POOLKÕRBETES Kõrberahvad on raskete oludega hästi kohastunud. Suurem osa neist on rändrahvad ehk nomaadid, kes liiguvad koos karjadega suurtel kõrbealadel ühest paigast teise. Kui üks karjamaa on paljaks söödetud, minnakse edasi sinna, kus on vett ning karajle uut sööta. Kariloomadest kasvatatakse peamiselt lambaid, kitsi, ja kaameleid, oaasides ka veiseid ja eesleid. Kuulsad on araabia tõugu hobused – pikkade peenikeste jalgadega väledad ning vastupidavad ratsud. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu – Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk. Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Kõrberändrahvas elab suurtes, jämedast villasest riidest ning kaameli-, lamba- või kitsenahakadest valmistatud telkides. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Suvel pannakse telk liivaluite harjale, kus tuul seda päeval jahutab. Palava päikese, öise külma ja tuules lendleva liiva eest kaitsevad nomaade ka nende avarad rõivad, näokatted ja turbanid. Tuareegi naine Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase kõrbe servaaladel ja kuivades jõeorgudes, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes EURAASIAA Kõrbes on arenenud rändkarjakasvatus. Kasvatatakse rasvasaba- ja karakulli lambaid, hobuseid ja kaks- ning üksküürkaameleid. Põllundus on võimalik üksnes kunstliku niisutuse korral. Seepärast on paiksed asulad kujunenud veekogude juurde- oaasidesse. Kunstlikult niisutatavatel põldudel kasvatatakse puuvilla, riisi, lutserni, otra, meloneid, arbuuse. Arenenud on aiandus ja viinamarjakasvatus. Aedadest saadakse aprikoose, granaat õunu, mandleid, virsikuid ja teisi puuvilju, troopilistes kõrbetes datleid. Niisutuskraavide pervel kasvavatelt mooruspuudelt kogutakse maitsvaid vilju, lehtedega aga söödetakse siidiusse. Suvine kuumus on mõjutanud kohalike elanike riietust ja elulaadi. Halatid, valged burnused, mitmesugused peakatted kaitsevad inimesi päikesepõletuse eest ning vähendavad organismi veekadu. Et veevarusid taastada, juuakse palju kuuma teed. Suviti katkeb südapäeval nii maal kui ka suurtes linnades töö mitmeks tunniks. Kõrbeasulate omapäraks on niisutuskraavide rohkus, mis võimaldab haljastada kõik tänavad. Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes AAFRIKA Saharas on suurtel aladel kivikõrbed. Allikate ja kaevude juures ning jõgede ääres asuvad oaasid, kus kasvab enamasti datlipalm. Aastas annab palm kuni 50 kg väga maitsvaid ja toitvaid punakaid vilju. Neid süüakse toorelt, kuivatatult ja keedetult. Palmi tüvesid kasutatakse ehitusmaterjalina, lehti aga majakatuste tegemiseks, lehtedest saadavat kiudu köite ja muude punutiste valmistamiseks. Datlipalmid on ühtlasi heaks viljapõldude ja juurviljaaedade kaitseks kõrvetava päikese eest. Nende varjus saab kasvatada teravilja, juurvilja ja kõrvitsalisi. Atlandi ookeani ääres asuvates Lõuna-Aafrika kõrbetes kasvavad mitmesugused lihavate paksenenud vartega sukulendid, nagu aaloe ja piimalill, mis väliselt sarnanevad ameerika kaktustega. Sisemaa kõrbetes kasvab kohati looduslikult arbuuse ja kõrvitsaid. PÕHJA-AMEERIKA Mehhikos valitseb poolkõrbe ja kõrbetaimkate. Palju on kaktusi (üle 500 liigi), agaave ja tääkliiliaid. Neid kasutatakse ka piirdeaedadena. Asustus on hõre. Niisutatavatel põldudel viljeldakse puuvilla ja riisi. Palju kasvatatakse konserveerimise tarvis aedvilja. Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes LÕUNA-AMEERIKA Atacama kõrbes on väärtusliku maavara , tšiili salpeetri , leiukohad. Asustus on hõre. Üksikuid asulaid on jõeorgudes. Põllundus on võimalik ainult kunstliku niisutuse korral. AUSTRAALIA Kõik Austraalias kasvatatavad kodulooma- ja kultuurtaimeliigid on eurooplaste toodud. Kohtamata looduslikke venlasi , paljunes mõni neist haruldaselt kiiresti. Põllumajanduse nuhtluseks on muutunud küülik, kes hävitab külve ja karjamaadelt rohtu. Kaitseks küüliku ja dingo vastu on tehtud tuhandeid kilomeetreid traattarasid. Suuremas osas Austraaliast on rahvastiku tihedud alla 1 inimese km 2 -l. Austraalia põlisasukad elasid enne kolonisatsiooni rändlevate küttide ja korilastena ning veekogude ääres kalastajatena. Nad ei harinud põldu , ei pidanud loomi, ei osanud kangast kududa ega metalli töödelda. Relvadeks olid peamiselt viskepuuga oda ja bumerang. Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes AUSTRAALIA Tänapäeval elavad umbes pooled aborigeenid linnades, ülejäänud hõreda asustusega Sise- ja Põhja-Austraalias. Nende jaoks on moodustatud reservaadid. Aborigeene töötab farmides karjustena. Osal aborigeenidest kulgeb elu veel esivanemate viisil. Põlisrahva arv pidevalt väheneb (ligikaudu 45 000 ). Enamiku Austraaliast hõlmavad karjamaad ( 60 %). Sisemaal kasvatatakse lambaid ja lihaveiseid. Kuivades piirkondades toovad majandusele kahju põuad, tulekahjud ja üleujutused Võhma Gümnaasium 2001

Elu kõrbes INIMTEGEVUSE MÕJU KÕRBELE Pidev karjatamine hävitab kõrbekarjamaad. Kõik tuiskliivaalad on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Taimkate taastub seal aga väga aeglaselt, alles mitmekümne aastaga. Üsna ohtlik on põldude oskamatu niisutamine, mille tagajärjel soolase põhjavee tase tõuseb, põllud soolduvad ja lõpuks on kunagiste põllumaade asemel soolakõrb. Niisuguste käestlastud põldude taastamine nõuab palju vaeva ja raha. Kõrbevööndi jõgede vett on kulutatud põldude niisutamiseks, mistõttu paljud jõed on osaliselt või täielikult kuivanud. Kuivama on hakanud ka siseveekogud, kuhu jõed enam vett juurde ei too (Araali meri). Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted ARÕKK niisutuskanal (Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias tarvitatav nimetus. BADLAND Lõuna-Dakotas asuv loendamatutest erosiooniorgudest lõhestatud maa-ala (446 km 2). Tänapäeval kasutatakse seda mõistet ka taolise pinnamoega alade kohta muudes kõrbetes. BAKTRIAN e. kaksküürkaamel elab Kesk-, Sise- ja Väike-Aasias ning Hiinas. BARHAAN kaarluide, poolkuukujuline mandriluide. Liigub tuule mõjul edasi mõnikümmend sentimeetrit kuni mitusada meetrit aastas. Kõige rohkem on barhaane Euraasia kõrbetes (Tkla. Makani ja Karakumi kõrbes). BEDUIINID Ees-Aasia ja Põhja-Aafrika kõrbealade nomadiseerivad araablased. Rändkarjakasvatajad. Tugevasti on säilinud hõimujaotus ja patriarhaalne elulaad. Hõimupealikuid nimetetakse šeikideks. Tänapäeval on paljud beduiinid muutunud paikseteks. DROMEDAR e. üksküürkaamel elab kodustatuna Aafrikast Indiani ulatuval alal, tema eellaste kohta ei ole midagi teada. Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted EFEMEER lühieataim, üheaastane taim, mis läbib elutsükli kiiresti kõige sobivamal aastaajal (enamasti kevadel või sügisel). Efemeerid on madalad ja vähearenenud juurestikuga, kasvavad peamiselt stepi- ja kõrbevööndis. EFEMEROID mitmeaastane rohttaim , mille maapealsed organid elavad lühikest aega. Maa-alused osad (sibulad, juurikad)säilivad kestvalt. Õitseb peamiselt varakevaditi. Eriti rohkesti kasvab neid steppides ja laialehistes metsades. ERG Põhja-Aafrika liivakõrb ( Suur Idaerg ja Suur Lääneerg ). Ergid asuvad enamasti madalamais kohtades , neile on iseloomulikud valdavate tuulte (passaatide ) suunas paiknevad kuni 300 m kõrgused liivakünnised, -seljakud ja – vallid. EROSIOON uuristus HAMMAADA (araabia k. `viljatu`). Enam-vähem tasane kivikõrb, kus tuul on peenemad koostisosad ära kandnud. Hammaada pind on kaljune ja paljas või koosneb teravakandilistest kividest, mida katab väga kidur taimestik. Varem kasutati terminit “hammaada” Sahara kivikõrbete kohta, nüüd nimetatakse nii ka muid kivikõrbi, näiteks Gobi kõrbet Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted JURTA Sise-ja Kesk-Aasia rändrahvaste ringikujulise põhiplaaniga telkelamu. Seinad tehakse kergest kokkupandavast puitsõrestikust, mis kaetakse vildiga. Tänapäeval on ta jäänud põhiliselt kaugkarjamaa- ja suveelamuks. JÄÄNUKKÕRGENDIK eraldi asuv kõrgendik, mis on kõrgmaa kulumisel seepärast jäänukina säilinud, et koosneb tervenisti suurema kulumiskindlusega kivimeist, kui on muu kõrgmaaosa, või et teda katab vastupidavaist kivimeist kiht. KIBITKA kinnise katusega vanker või saan, mis oli 20. saj. alguseni kasutusel Venemaal; varemalt Kesk-Aasia ja Ida-Euroopa steppide rändrahvaste vankerelamu. KRIIK kuiv jõesäng või ajuti kuiv jõgi Austraalias ja USA edelaosas; väikese jõe suudmeala USA madalrannikul. KÕRB kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastik peamiselt mandri sisealal või lääneserval. Kõrbed hõlmavad umbes 23% maismaast. LIIVADE KINNISTAMISE PIONEER harjashein, mille hargnev juureniidistik takistab liivaterakeste liikumist ja seega suudab liiva kinnistada. Nii kutsuvad seda taime Karakumi elanikud. Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted OAAS kõrbevööndis suhteliselt hästi veega varustatud ala, näiteks jõe niisutuspiirkond, allikaline koht või kõrbekaevu ümbrus. Oaasid on enamasti vanad karavaniteede sõlmpunktid ja kaubanduskekused, seal on tihe asustus ja intensiivne maaviljelus (datlipalm, mooruspuu, viljapuud, puuvillapõõsas). POOLKÕRB (ka kõrbestepp, kuivstepp), stepi- või savanni- ja kõrbevööndi siirdeala; ka parasvöötme, lähistroopika ja troopika maastikuvöönd. Poolkõrbele on iseloomulikud mandriline kliima, mosaiikne mullastik (peamiselt hall-, pruun- ja sooldunud mullad) ja hõre laigutine taimkate, milles on rohkesti poolpõõsaid (eriti pujusid) ja kuivalembelisi kõrrelisi, kevaditi efemeere. PSAMMOFÜÜT liivataim, liivaste alade taim. Psammofüüdid on kohastunud kuivuse, tugeva tuule ja liikuva liivaga (kitsad ja jäigad või redutseerunud lehed, tugev juurestik, rohke vegetatiivne paljunemine ja viljade levimine mööda liiva). PUGI, pagi, ootamatu tugev tuulepuhang, millega harilikult kaasnevad tuule suuna muutumine ja vihm, lumi või rahe. Kestab tavaliselt mõne minuti , tuule kiirus on kuni 40 m/s. Pagid tekivad seoses õhu pöörisliikumisega rünk- ja äikesepilvede piirkonnas. Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted SAHEL maastikuline piirkond Sahara kõrbe ja sellest lõunas asuvate savannide vahel, ulatub Atlandi rannikult Sudaani ja Etioopiani. Peamiselt ülemäärase karjatamise ja väära maaharimise tõttu tungib Saheli alal lõuna poole Sahara kõrb. Saheli nime võttis 1900 kasutusele prantsuse geobotaanik a: Chevalier (1873 -1956). SAMUUM Araabia kõrbe kuiv ja kuum tuul. Puhub harilikult pugidena, temaga kaasnevad liivatorm ja äike. SERIIR ka REG enam-vähem tasane klibu- või veeristikukõrb Põhja. Aafrikas, hammaada eriliik. Seriiris kasvab hõredalt nii liiva- kui ka soolakutaimi. SKRAB valdavalt igihaljas kuivalembestest põõsastest ja madalatest puudest koosnev raskesti läbitav võsa Austraalia põuaaladel. Skrabis on ülekaalus astlalised põõsasjad akaatsiad (mulga scrub’is Kesk-ja Edela-Austraalias) või kääbuseukalüptid (mallee scrub’is Edela- ja Kagu-Austraalias). SOLONTSAKK väheviljakas sooldunud muld, mille pindmises kihis leidub üle 1% kergesti lahustuvaid sooli (need kogunevad tihti kirmena või kihina maapinnale), tekib peamiselt mineraliseerunud kõrge põhjaveega lohkudes vee aurumise või maa väära kasutamise tagajärjel. Kõrbes ja poolkõrbes tekib soolajärve kuivades. Suurt solontšakki nimetatakse ka soolakõrbeks. Võhma Gümnaasium 2001

Mõisted SUKULENDID lihaktaimed, püsikud, mille paksudes lehtedes või vartes on ohtrasti veesäilituskude. Iseloomulikud peamiselt Ameerika ja Lõuna-Aafrika kõrbealadele. Tüvisukulentide lehed on muundunud asteldeks või soomusteks. ŠOKU teravatipulised graniitpüramiidid (tuule, vee ja päikese poolt murendatud mägede vastupidavad jäänused) Kasahstani kõrbeis. TEROFÜÜT lühieataim, viljub ühe korra elu jooksul, paljuneb seemnetega. On iseloomulikud kõrbetele ja poolkõrbetele. TAKÕRR kõrbes ja poolkõrbes olev sooldunud savika pinnasega paljas tasane ala. Ajuti ujutab vesi takõrrid üle, kuivades praguneb nende pind väikesteks hulknurkseteks koorikuteks. TROGLODÜÜT koopaelanik. UZBOI kuiv või lühiajalise veevooluga org Kesk-Aasia kõrbetes. Osa uzboisid on niiskemast ajast säilinud või jõe voolusuuna muutudes kuivaks jäänud vanad jõesängid. VADI kuiv või ajutise veevooluga, harilikult järskude veergudega org peamiselt Põhja-Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbealadel Võhma Gümnaasium 2001

Maakera kliimarekordid Pikim päikesepaiste kestus aastas 4300 tundi Aafrika, Sahara Absoluutselt kõrgeim õhutemperatuur 57, 8 C Aafrika, Liibüa, Azizija 13. 09. 1922. a. Absoluutselt madalaim temperatuur - 89, 2 Antarktika, Vostok 21. 07. 1983. a. Suurim aasta keskmine sademete hulk 1912 -1945 11684 mm Havai saared Kanai Väikseim aasta keskmine sademete Lõuna-Ameerika, Tšiili hulk 0, 8 mm Arica Suurim keskmine vihmapäevade arv aastas 325 päeva Bahia Felix, Lõuna. Ameerika, Tšiili Pikim vihmata periood 14 aastat Lõuna-Ameerika, Tšiili, Iquique Tugevaim tuulepuhang 416 km/h Põhja-Ameerika , USA, New Hamphshire 12. 04. 1934. Washingtoni mäed Suurim keskmine tormipäevade arv aastas 242 päeva Aafrika, Uganda, Kampala Suurim rahetera 1, 9 kg Kasahstan Võhma Gümnaasium 2001