Sood 9 klass geograafia Soo miste Liigniiske piirkond

Sood 9. klass geograafia

Soo mõiste Liigniiske piirkond Vee äravool takistatud (savikiht, nõgus ala …) Auramine on väike, sademeid palju Kasvab turbasammal Koguneb pooleldi lagunenud turba mass – turbakihi paksus vähemalt 30 cm

Soode kujunemine Pärast Jääaega hakkasid kujunema Areng kestab endiselt edasi

Eesti soode kolm põhitüüpi: 1. Madalsoo – liigirikka taimestikuga, ümbritsevast maastikust madalam. 2. Kõrgsoo (ehk raba) – ümbritsevast maastikust kõrgem, paksu turbakihiga, üksikute iseloomulike taimeliikidega (jõhvikas, murakas, villpea). 1 3. Siirdesoo – 3 kahe eelmise vahepealne. 2

Looduslikud sood tekivad kahel viisil: 1. Veekogu kinnikasvamisel 2. Liigniiskesse maapinna nõkku (veekogu pind kattub algul muu taimestikuga ning seejärel hakkavad seal kasvama taimed, mis tekitavad turvast) (nõos hakkavad vohama turbasamblad, mis annavadki alguse soole) Madalsoo Sellise soo arengus on kolm etappi. Siirdesoo Raba Sellise soo arengus on kaks etappi.

Madalsoo Turbakiht õhuke Toitainerikas Taimejuured läbi põhja Liigirikas Puud – mänd, kask, puhmad, kõrrelised, pilliroog

Järvede kinnikasvamine

Soopihl Ubaleht

Mätastarn

Raba ehk kõrgsoo Turbakiht väga paks (üle 5 m. . . ) Toitaineid vähe Taimede juured põhja ei ulatu Puud ei kasva, üksik kidur mänd Puhmad e. kääbuspõõsad (kanarbik, sookail, sinikas, jõhvikas, murakas, tuppvillpea) Laukad ja älved

Vaevakask Sookail Küüvits Hanevits

Harilik jõhvikas Kukemari Mustikas Sinikas

Siirdesoo Üleminekusoo Toitaineid vähem kui madalsoos Turbakiht üle 1 m Üksikud puud –mänd, kask Rabataimed – jõhvikas, kanarbik, sookail

Siirdesoo

Madalsoo siirdesoo raba Laugas

Sood hõlmavad: 20% Eesti pindalast Turba keskmine juurdekasv 1 mm aastas Madalsood – 57% Siirdesood – 12% Rabad – 31% Turbakihi keskmine paksus 5 -7 m

Eesti suurimad sood Pärnu madalik Võrtsjärve madalik - Piirkonnad mis jäid mandrijää sulamisvee alla kujunes savikiht - Väiksemaid soid üle Eesti