JVND Jvnd on pooluseid mbritsev ala kus maapind

JÄÄVÖÖND Jäävöönd on pooluseid ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.

ASEND KAARDIL Arktika Jäävöönd Antarktika

PÕHJAPOOLKERAL § § § § Arktika. Gröönimaa – ”roheline maa” (Erik Punane). Teravmäed. Severnaja Zemlja. Franz - Josephi maa. Novaja Zemlja põ. - saar. USA, Kanada, Taani, Norra, Venemaa.

LÕUNAPOOLKERAL • Antarktise manner (pindala 14 milj. km²). +saarestikud (maailmajao pindala 60 milj. km²).

ARKTIKA

KLIIMA • • Arktiline. Väga külm. Thule: -11, 4º C. Päikesekiirte langemisnurk väike. Tagasipeegeldumine. Polaaröö, -päev. Kõrgrõhkkond. Sademeid vähe. Denali RP, Alaskal

VIRMALISED “See, kes liiga kaua virmalisi vaatab, läheb segi. ” Eskimode legend.

TAIMESTIK • Suvel lumest vabanenud aladel: KÜLMAKÕRBED. • Mikroskoopilised vetikad, seened. Harilik kivirik Polaarmagun

NUNATAKID Jääkilbist väljaulatuvad kaljud.

LOOMASTIK • Liigivaene. • Elu seotud merega. • Toitumise aluseks: plankton

JÄÄKARUD • Toituvad kaladest, hüljestest. • Keha katab tihe, valge karvkate. • Suurim kiskjaline Maal.

HÜLGED

VALGEVAAL

MORSK

POLAARHUNT POLAARREBANE Toitub lemmingutest.

MUSKUSVEISED Muskusveis on üks omapärane jäänuk ürgsete imetajate hulgast. Need hiiglapaksu kasukaga väärikad loomad on üle elanud metsikud mammutid, karvased ninasarvikud ja eelajaloolise inimese.

INIMESED ARKTIKAS • Püsiv inimasustus puudub. • Gröönimaal: INUITID ehk ESKIMOD (“inimene”). • Kalastajad, hülgekütid. • Iglu – lumest onn. • Koerterakend. • Kajakk

IGLUD

ALASKA MALAMUUT

TERAVMÄED LINNULAADAD Alk • Osa saarest renditi endisele Nõukogude Liidule. • Kaevandatakse kivisütt. • Norralaste teadusliku uurimistöö paik. Lunnid

GRÖÖNIMAA

JÄÄMÄED GRÖÖNIMAAL JÄÄMÄE VEEPEALNE OSA Suurem osa jäämäest on vee all.

JÄÄMÄGEDE OHTLIKKUS ▲ Jäämägi, mille vastu Titanic arvatavasti sõitis. Pildistatud 5 päeva hiljem. Kunstniku nägemus Titanicu kokkupõrkest jäämäega.

GRÖÖNIMAA JÄÄ SULAB

TAANDUV JÄÄ

TURISMIREISID ARKTIKAS

ANTARKTIKA Maakera külmkapp: Vostok: -55, 0°C (-89ºC), tugevad lumetormid.

PINNAMOOD • 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga – mandriliustikuga • Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4, 3 km. • Kõrgeim mäetipp: Vinsoni massiiv 5140 m. • Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m.

RELJEEF

TAIMESTIK • Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. • OAAS – lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala.

LOOMASTIK • Elu peamiselt vees. • Vaalad, loivalised, veelinnud. • Toituvad planktonist. • Krill (vähiline). Albatrossid, tormilinnud.

PINGVIINID 7 liiki. Levinumad: Adeelia pingviinid. Keiserpingviinid (1, 2 m).

KEISERPINGVIIN ADEELIA PINGVIIN

MERILÕVID

SINIVAAL Maailma suurim loom. Ta pikkus võib ulatuda üle 30 m ja kaal kuni 150 tonnini. Väljahingamisel lendab veeaur kuni 12 m kõrguseni.

INIMENE ANTARKTIKAS Antarktika ei kuulu ühelegi riigile. Panama lipu all sõitev ristluslaev Ushuaia jäistes Antarktika vetes.

UURIMISJAAMAD Printsess Elisabethi polaarjaama hoone.

VENELASTE ANTARKTIKAJAAM “PROGRESS” Inimestele, kes töötavad Antarktika uurimisjaamades tuuakse kohale kõik eluks vajalik. Kõik tekkinud jäätmed viiakse mandrilt minema.

TURISM Viimastel aastatel on Antarktis muutunud ka turismi piirkonnaks, Lõunamandril käib aastas üle 20 000 turisti. Antarktikas vaalaekskursioonil.

EESTLASTE PLAANID Antarktika leping 1961. aastast, keelab siin peaaegu igasuguse majandustegevuse. Keelatud on kasutada Antarktist sõjalistel eesmärkidel. Eesti ühines lepinguga aastal 2001. a. Eesti tahab rajada suvejaama Woodi lahe kaldale Rossi mere rannikul ja ühineda 28 riigiga, kes Antarktist aktiivselt uurivad.

ANTARKTISE AVASTAMINE Mandri avastajad 1819 -1821 a. Pooluse vallutajad 1911 -1912. a. R. Amundsen 1911. a. R. F. Scott 1912. a. F. G. von Bellingshausen 1821. a. M. Lazarev 1821. a.

KASUTATUD MATERJALID T. Rummo. Geograafia. Maa ja ilm. Geograafia 8. klassile. Avita 1998 A. Kont, J. Jauhiainen. Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa. AS BIT, 2003 wapedia. mobi/et/Antarktika baer. emu. ee/orb. aw/class=file/action=preview/ www. corbis. com www. Polarfoto. com www. naturfoto. cz http: //www. tarbija 24. ee/? id=205482 williamclydesmith. googlepages. com http: //www. hot. ee/looduskiud/B 3. htm http: //images. google. ee/images http: //www. egs. ee/index. php? pageid=2&articleid=31 http: //elvag. edu. ee/~pihlap/kylmalemaale/mandriliustikud. html miksike. ee www. ut. ee/lichens/eesti/pildid. html Koostas: K. Haljasmets bugbog. com www. reisijutud. com/node/1217 TDL http: //www. google. ee/ www. arhipelaag. ee/. . . /turism/images/arctic 1. jpg 2010 a. www. teadus. ee/kaart 1. jpg static. epl. ee/pildid/2007/normal/106034. jpg www. biopix. dk/Photo. asp? Language=es&Photo. Id=3. . . magnar. aspaker. no/liste. htm www. egs. ee/egsn/? pageid=47&up=5 et. wikipedia. org/wiki/Pilt: Ant_reljeef. gif www. loodusajakiri. ee/. . . /juuli 98/pingviin. htm www. usos. be/main. aspx? c=. PLECO&n=48081 syfx-computergraphic. blogspot. com/2008/08/my-. . . fotoalbum. ee/photos/Minu. Zara/34538279 mangukoobas. lahendus. ee/. . . /media_id/209624/ www. gettyimages. com/detail/452702 -001/Stone www. theepochtimes. com/news/8 -4 -28/69852. html