Eesti pinnavormid Mandrijtekkelised pinnavormid Mustoja mhnastik Plvamaa Voored

Eesti pinnavormid

Mandrijäätekkelised pinnavormid Mustoja mõhnastik (Põlvamaa)

Voored Voor – liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal.

Eesti suurimad voorestikud • Saadjärve voorestik • Kolga-Jaani voorestik • Türi voorestik Vooremaa

Moreentasandik – valdavalt moreenist koosneva pinnakattega tasane maa-ala. Moreentasandikud on levinud Harju, Viru ja Ugandi lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ning Sakala kõrgustikul. Moreentasandikud on kujunenud valdavalt jääliustiku all põhjamoreeni väljasettimisel

Moreenküngastikud • Moreeni künklikel kuhjatistel ja nendevahelistes nõgudes ja tasandikel kujunenud maastikud. • Kagu-Eesti kõrgustikud (Otepää, Haanja, Karula)

Moreenküngastikud Karula kõrgustik Otepää kõrgustik

Otsamoreen • Otsamoreen – liustiku serva ees moodustunud kaarjas vallikujuline pinnavorm. • Lääne-Saaremaa kõrgustik • Vaivara Sinimäed

Vaivara Sinimäed

Oos Oosid e. vallseljakud on jää sulamisvee setetest (liivast, kruusast, veeristest) koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkuseid oosiahelikke (oosistikke).

Eesti suurimad oosistikud • Pandivere kõrgustiku oosistikud • Iisaku-Illuka Rakvere oos

Mõhn – kruusast ja liivast künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke. Moodustusid mandrijäätumise lõpul surnud jää e. irdjää lõhedesse ja teistesse süvenditesse sulamisvee poolt kantud setteist

Eesti suurimad mõhnastikud • Männikvälja mõhnastik (18 km 2) – Lääne-Virumaa • Kurtna mõhnastik (15 km 2) – Ida-Virumaa • Selgise mõhnastik (23 km 2) – Tartumaa

Liivikud • Liivikud on Eesti paljudes kohtades esinevad kruusa- ja liivatasandikud. • Nende pind on suuremalt osalt tasane, harvem lainjas. • Neid on palju Põhja. Eestis ning Lõuna. Eestis kõrgustike äärealadel ja orundites. Kaleste liivik (Hiiumaa)

Liivikud • Liivikud on tekkinud liustike vooluvete laialivalgumisel tolleaegsetes jääjõgede suudmetes, mis olid sarnased praeguste jõgede deltadele, kuid hoopis võimsama veevooluga. • Kuna mandrijää taandus Eestist põhja- ja loodesuunas, siis jääsulamisvesi voolas vastupidi - liustikust eemale. Seetõttu on liivikute pind märgatavalt kaldu lõuna suunas.

Mandrijäätekkeliste pinnavormide rühmitamine Tekkisid liustiku pealetungil 4 1 5 Tekkisid jää pealetungi ja sulamise vaheldumisel 11 2 Tekkisid liustiku sulamisel 10 8 6 9 7 3

Mandrijäätekkelised pinnavormid Tunnus Setted Oos liiv, kruus Mõhn kruus, liiv Voor lubjakivi, moreen Otsamoreen Läbilõige Pealtvaade Esinemine Pandivere Kõrvemaa Vooremaa Läänenõlvad Saaremaa

Vooluveetekkelised pinnavormid Vanajõgi ja Suur-Emajõgi

Jõeorud sängorg moldorg sälkorg lammorg

Jõeorud kanjonorg Sängorg – Emajõel Võrtsjärvest Kärevereni ja Kastrest Peipsini Sälkorg – Ööbikuorg Rõuges Kanjonorg – Narva jõel Joaorg Moldorg – Põltsamaa, Kasari ja Pärnu jõel Lammorg – Ahja, Võhandu, Piusa, Valgejõe, Vääna ja Jägala jõe alamjooks

Jõeorud Valgejõe kanjon Rõuge Ööbikuorg Pärnu jõgi Põltsamaa ja Pedja jõe ühinemiskoht

Kaldavall • Kaldavall – jõesängiäärne kõrgem osa (12 m), mis on kuhjunud liivakatest setetest, mille tulvavesi on toonud.

Soot • Soodid tekivad jõesängist, kui looklev jõgi suurvee ajal looke kaelast läbi murrab ja uue voolusängi kujundab. Aja jooksul kasvab soot kinni. Soodid Alam-Pedjal

Lamm • Lamm on orupõhi, mille suurvesi üle ujutab Vääna jõe alamjooks

Terrass • Terrass – endisest lammist kujunenud järsu astanguga piirnev tasand. • Eestis esineb terrasse Pirita jõe, Valgejõe, Võhandu ja Piusa jõe orus. Võhandu jõgi

Meretekkelised pinnavormid Pakri pank (Pakri ps. )

Rannajärsak • Rannajärsak on kujunenud enamasti lainete purustava ja kulutava tegevuse tulemusena Kallaste pank (Tartumaa)

Rannabarr • Rannabarr on kuhjelisi mererandu ääristav barr, mis on reeglina veepinnast allpool. Peipsi järve rannavöönd madalvee ajal

Maasäär • Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning madal pinnavorm. Sääre tirp (Hiiumaa)

Rannavall • Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Klibuvall Kassaril

Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa)

Karstivormid Eestis • Eestis esineb karst peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning Pandivere kõrgustikul • Suurimad on Kostivere, Uhaku ja Tuhala karstialad

Karstivormid

Virulase koobas Tuhala karstialal Käikude kogupikkus 90 m Peakäik 58 m

Kostivere karstiala Kurisu

Kostivere karstiala

Tuuletekkelised pinnavormid Smolnitsa luited (Peipsi järve põhjarannik)

Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) • Luide on püsiva suunaga tuulte toimel tuiskliivaaladel moodustunud liivakuhjatis Kullamaa luited (Läänemaa)

Elutekkelised pinnavormid Endla raba

Sootasandik • Sootasandikud on tekkinud turba ladestumisel püsiva niiskuse tingimustes Kakerdaja raba

Inimtekkelised pinnavormid Kiviõli tuhamägi Aidu karjäär (Ida-Virumaa) Karuse linnamägi (Läänemaa) Settebassein (Ida-Virumaa)

Kosmogeensed pinnavormid Kaali kraater (Saaremaa)

Eesti meteoriidikraatrid

Eesti meteoriidikraatrid Ilumetsa kraater Neugrund • http: //www. geoeducation. info/geoturism/meteorii dikraatrid. php

Neugrund

Mandrijäätekkelised pinnavormid Meteoriidi kraater Läbimõõt (km) Vanus (ligikaudu) Tekke aeg Asukoht Muid tunnuseid Neugrund 7 475 mln a vanaaegkond ordoviitsium Osmussaarest kirdes Ringkanjon 0, 5 km asteroid Kärdla 4 456 mln a vanaaegkond ordoviitsium Hiiumaa kirde osa Nüüdisajal raskelt märgatav Kaali 0, 11 3500 -7500 a uusaegkond kvaternaar Saaremaal Kuressaarest 19 km kirdes Kraatri põhjas on järv Ilumetsa 0, 08 6000 a uusaegkond kvaternaar Kagu-Eesti Põrguhaua ja Sügavhaua kraatri järved Tsõõrikmäe 0, 04 9500 a uusaegkond kvaternaar Põlva maakonnas Räpina lähedal Kraatri süvend on täitunud turbalasundiga Simuna 0, 009 70 a (01. 06. 1937) uusaegkond kvaternaar Lääne-Virumaa Simuna lähedal Süvendit ümbritseb 0, 2 m valljäänuk