Eesti rahvamuusika Keelpillid ENIM MNGITUD PILLID Hiiukannel judis

Eesti rahvamuusika

Keelpillid – ENIM MÄNGITUD PILLID Hiiukannel- jõudis Eesti aladele arvatavasti rootslaste vahendusel, kes asusid Eesti saartele ja rannikule elama 13. – 14. sajandi

Kannel Kõige vanem keelpill Eestis. Selle vanuseks arvatakse olevat paar tuhat aastat

Põispill Ühe keelega poogenpill, mida nimetati ka naljapilliks. Koosneb kepist (vibu), lambasoolest tehtud keelest ja põiest.

Viiul Jõudis Eesti linnadesse 17. sajandil. Neid valmistati peamiselt kodus. Viiulit mängiti rahvapärastelt.

Puhkpillid Kõige arvukam pillirühm. Nende valmistamiseks kasutati käepärast looduslikku materjali (puukoor, puit, pilliroog, savi, linnuluu, loomasarved, kõrred, putked, puulehed jne. ). Mõned neist pillidest olid vajalikud karjapidamisel ning neid tohtis kasutada ainult karja väljasoleku perioodi

Pasunad ja sarvepillid Puhuti hommikul karjaga välja minnes ja õhtul koju tulles. Väikseid pasunaid valmistati puukoorest ja need asetati ööseks vette, et nad katki ei kuivaks. Väikseid sarvepille valmistati õõnestatud loomasarvest, peale lõigati sõrmeavad. Selliste pillidega sai ka meloodiat mängida

Roopill Valmistati pilliroost, viljakõrrest. Neile lõigati peale keeleke, mis võnkudes andis heli. Taolise pilli sai teha ka puust, kui sellest süda välja keerata. Toru sisse lõigati sõrmeavad, mille abil sai mängida viise

Torupill Koosbneb tuulekotist ja torudest. Tuuekott tehti rannaaladel hülge maos, sisemaal mõne suure looma maost või põiest, koera ja kitse nahast.

Vilepillid Valmistati puukoorest (pajupill), männikasvust (vilepill), putkest (putkepill), linnuluudest (peibutusviled jahipidamiseks) ja savist (savipiilud). Lihtsamad neist võimaldasid tekitada ainult mõnda heli ja olid mõeldud rohkem laste mänguasjaks

Lõõtspill Eestisse jõudsid lõõtsad meremeeste ja kaupmeeste vahendusel. Esimesed pillid olid ühe või kahe nuppureaga parema käe jaoks. Varsti asusid kohalikud pillimeistrid lõõtspille ise valmistama. Kõige kuulsam kohalik meister oli Võrumaa mees AUGUST TEPPO

Rütmipillid, isehelisevad pillid Pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades

Lokulaud - Lokulauda kasutati signaalinstrumendina. Tema kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku ning teatati õnnetusjuhtumitest.

Jauram Kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad

Käristi, karjakell Nene pillidega hirmutasid karjased öösiti metskiskjaid.

Parmupill Heli tekitajaks on pilli materjal ise oma jäikuse tõttu. Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Pill pannakse huulte vahele ja sõrmega tõmmates teraskeel võnkuma. Suuõõne suuruse muutmisel muutuvad ka helikõrgused.

Regilaul Umber 200 aastat vana laulmise viis Lauldi tööd tehes, lõbutsemistel Laulul arvati olevat erakordne vägi Eeslaulja ja koor Levis edasi suulisel teel

Regilaulu tüübid Töölaulud ( heina tegu, ketramine, kudumine, karjatamine, põllutööd) Kombe ja tavandi laulud (pulmad, mardipäev, jõulud, jaanipäev) Kiigelaulud Mängu ja tantsulaulud Itkud (matused)

Setud Põnev osa eesti rahvamuusikas Laulustiil erilisem tavapärasest regilaulust Tänaseks on Setumaa jagunenud Eesti ja Vene riigi vahel. Enne II maailmasõda kuulus setumaa terviklikult Eestile.

Eesti üldlaulupidu Toimub iga viie aasta tagant( Järgmine on 2014 a. ) I üldlaulupidu oli 18. – 20. juuni 1869 to Tartu ( 845 osalejat) Laulavad erinevad kooriliigid(mudilaskoor, lastekoor, neidudekoor, poistekoor, nasikoor, meeskoor, segakoor jne) 2009 aasta üldlaulupeol oli 100 000 inimest

Rahvatantsu hakti nimetama seltskonna tantsuks Olid ringtantsud, reas tantsud, ussi kujulised liikumised, imiteerivad tantsud, akrobaatilised tantsud Uumeas rahvatantsus tantsiti paarides

“Paabapraasnika” tants, Rannarotsi pulmatants

Eesti rahvatantsud Labajalavalss Valss Polka Reinlender Galopp Tantsu saatepillid on enamasti olnud torupill, kannel, viiul ja lõõtspill.

Tantsupidu Ülemaaline Eesti Noorsoo Ühendus korraldas 1926 aastal eesti omakultuuri õhtu, mille üheks osaks oli ka rahvatants Eesti Mängude korraldamist 1934. aastal oli otseseks tantsupidude eelkäijaks Tantsupidude traditsioonile pandi alus 1947 aastal kui koos XII üldlaulupeoga toimus suur tantsupidu, mida nimetati rahvakunstiõhtuks.