• eesti rahvusliku teatri sünniajaks peetakse aastat 1870, mil Vanemuise seltsi majas kanti 24. juunil ette Lydia Koidula näitemäng “Saaremaa onupoeg” • kuna nõudmine piletite järele oli väga suur, siis korrati etendust järgmisel päeval • see oli esimene kord, mil nähti eesti keeles ettekantud näitemängu omaenese rahva elust
• “Saaremaa onupoeg” oli sakslase T. Körneri naljamängu “Der Vetter aus Bremen” töötlus • Lydia Koidula – kohandas näidendi eesti oludele ja sidus ärkamisaja ideedega – kirjutas juurde laulud ja viisid – saatis etendust ise klaveril – hoolitses kostüümide, jumestuse ja parukate eest
• elukutselisi näitlejaid ei olnud ja seepärast mängisid kaasa Lydia vend ja tema sõbrad • tol ajal ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised L. Koidula vend sõbraga etenduses “Kosjakased”
KUTSELINE TEATER • • ehitati esimesed tõelised teatrihooned 1906 avati Tartus teater Vanemuine 1913 Tallinnas teater Estonia XX saj alguses jõudis eesti näitekirjandus kõrgperioodi • August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed
Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit “Tuulte pöörises” August Kitzberg 1855 - 1927
Kasutatud materjalid: • M. Hennoste CD “Väike eesti kirjanduslugu koolile” • A. Nahkur, M. Sokk “Sõna võlu”, kirjanduse õpik 7. klassile • I. Au, M. Hennoste “Kirjandus 7. klassile”