Eesti iseseisvumine Sndmused aastatel 1917 1918 Veebruarirevolutsioon 1917

Eesti iseseisvumine Sündmused aastatel 1917 -1918

Veebruarirevolutsioon • 1917. a veebruaris Petrogradis puhkenud rahutused kasvasid üle revolutsiooniks. • Nikolai II loobus troonist ja Venemaast sai vabariik. • Võim läks Ajutise Valitsuse kätte. Samal ajal tekkisid tööliste ja soldatite saadikute nõukogud.

Veebruarirevolutsiooni mõjud Eestis • 2. märtsil kasvas massimiiting üle korrarikkumisteks: rüüstati politsei- ja kohtuasutusi, tapeti ohvitsere, vabastati Paksu Margareeta vangid jne. Korratused likvideeriti kiiresti. • Keskvõimu esindajaks sai kuberneri asemel komissar – Tallinnapea Jaan Poska. • Rahvuslased seadsid eesmärgiks Eesti autonoomia.

Jaan Poska

Autonoomia saavutamine • 1917 märts: Ajutisele Valitsusele esitati kinnitamiseks autonoomiaseaduse projekt. Petrogradis toimus hiiglaslik eestlaste meeleavaldus, millega nõuti Eestile kohest autonoomiat. Ajutine Valitsus andis määruse Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta.

eestlaste meeleavaldus Petrogradis

Autonoomiaseaduse sisu • Eestimaa ja Liivimaa kubermang liideti Eestimaa kubermanguks, mille keskus oli Tallinnas ja mida juhtis kubermangukomissar. • Kubermangukomissari kõrvale pidi üldvalimiste teel moodustatama Ajutine Maanõukogu (Maapäev). Esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks terviklikuks haldusüksuseks, mida juhtisid eestlased ise.

Eesti demokraatliku Venemaa autonoomse osana • Asjaajamiskeeleks kuulutati eesti keel, vene ametnikud vallandati. • Valiti Maapäev ja moodustati Maavalitsus. • Hakati looma Eesti rahvusväeosi. • Kujunesid välja Eesti poliitilised erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei.

Sõjasündmuste mõjud • Augustis vallutasid Saksa väed Riia. • Septembri lõpus maandasid sakslased dessandi Saaremaal ja hõivasid kogu Lääne. Eesti saarestiku. Järsult kasvas enamlaste toetus, kes hakkasid juhtima Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteed. Tõusetus Eesti iseseisvumise küsimus ja hakati korraldama Eesti Asutava Kogu valimisi.

Oktoobripööre 1917. a oktoober: • vene enamlased otsustavad Lenini pealekäimisel Venemaa Ajutise Valitsuse kukutada. • Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna. • Pärast võimupööret Petrogradis võeti ka Eestis ametlikult võim: kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.

Enamlaste reformid • Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud. • Kujunes välja ühe partei diktatuur. • Kärbiti kodanikuõigusi. • Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid.

Ettevalmistused iseseisvumiseks • Otoobripöördejärgsed nädalad – kaksikvõim. • Maanõukogu otsus novembris 1917: Eesti tulevase riigikorra määrab Eesti Asutav Kogu ning kuni selle kokkuastumiseni on ainsaks kõrgeima võimu kandjaks Maanõukogu, kelle korraldused ainsana on Eestis kehtivad. • Hakati otsima toetust Lääne-Euroopa riikidelt. • Asutava Kogu valimised katkestati enamlaste poolt. • Valmistuti iseseisvuse väljakuulutamiseks iseseisvusmanifestiga ajal, mil enamlased taanduvad Saksa pealetungi eest.

Maapäeva laialisaatmine enamlaste poolt

Iseseisvuse väljakuulutamine • 18. veebruar – algab Saksa armee üldpealetung. • 19. veebruar – moodustatakse Eestimaa Päästekomitee, kuhu kuulusid Konstantin Konik, Konstantin Päts ja Jüri Vilms. • 21. veebruar – koostati Iseseisvusmanifest. • 23. veebruar – Pärnus loetakse manifest esmakordselt avalikult ette. Õhtul asuvad enamlased Tallinnast põgenema.

Eestimaa Päästekomitee Konstantin Konik Konstantin Päts Jüri Vilms

Iseseisvuse väljakuulutamine 24. veebruar 1918: • Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli. • Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts. • Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud.

Rahvas loeb Iseseisvusmanifesti

Saksa väed okupeerivad Eesti • Juba järgmisel päeval, st 25. veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed. • 3. märtsil sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahulepingu: Eesti jäi vormiliselt Venemaa võimu alla, ent tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväe kätte. • Kehtestati sõjaväeline diktatuur. • Mitmed poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagritesse või hukati.

Saksa okupatsioon • Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja asuti kõike Eestist välja vedama. • Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. • Eestlaste vastutegevus – Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. • Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki. • Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega keiser kukutati. • 11. novembril anti võim üle Ajutisele Valitsusele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastus 21. novembril.

Saksa sõjaväelased enne lahkumist Viljandis 1918. a.

Ajutise Valitsuse hoone Tallinnas Raekoja platsil 14. november 1918