Muinasaeg Eestis Eesti kiviajal Jajal kaetud Eesti ala

Muinasaeg Eestis

Eesti kiviajal • Jääajal kaetud Eesti ala paksu jääkihiga, elu siin polnud võimalik • Esimesed inimesed tulid siia peale jää sulamist umbes 100 000 a e. Kr. • Vanimad asulad on Pulli küla lähedal (9000 a e. Kr) ja Kunda Lammasmäel. • Varasemat kultuuri nimetatakse Kunda kultuuriks.

Eesti kiviajal • • Elati jõgede järvede ääres-tähtis kalapüük. Jaht, korilus. Eluviis rändav Elati sugukondadena, umbes 2 -4 perekonda koos.

Luust ahinguotsad Kunda Lammasmäelt

Eesti kiviajal • Hiljemalt 4000 a e. Kr õpiti valmistama savinõusid. • Veidi hiljem põlluharimine ja karjakasvatus. • Kammkeraamika stiilis tehtud nõud

Nöörkeraamika

• Elati väikestes külades: leitud puitmaja jäänuseid. • Ehitati ka püstkodasid.

Metalliaeg • Metalliga puututi kokku teiste rahvaste vahendusel. • Vanimad pronksesemed Eestis 2000 a e. Kr. • Umbes 1000 a e. Kr hakati valmistama raudesemeid. • Tegeleti alepõllundusega ja põlispõllundusega

• Koos põlluharimisega kujunevad talud. • Arvatavasti igal talul oma põld, mida ühiselt hariti. • Rauaajal tekivad kindlustatud asuladmuutus ühiskonnas? • Asva saaremaal ja Iru Tallinnas

Pronksiaeg

• Surnuid hakati matma kivikirstkalmetesse Nii laiba- kui põletusmatus. • Umbes 500. e. Kr tarandkalmed Põlenud luud ja hauapanused

Sõlg tarandkalmest

• Esimestel sajanditel p. Kr paraneb esivanemate elujärg • Levis raua kasutamine, hariti üles uusi põlde, elanike arv kasvas. • Eesti jääb lõunanaabritega võrreldes siiski arengus maha, kuna kliima jahedam. • Ka klassiühiskond enne muinasaja lõppu välja ei kujune.