EESTI ROMANTISM Maris Sinka 1849 aasta talurahvaseadusega said

EESTI ROMANTISM Maris Sinka

� 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. � 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. � 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. � Aleksander II valitsemisaeg (1855 -1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. � Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. 2

� Ärkamisaja tulekut kuulutas Johann Voldemar Jannseni ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: “Tere, armas eesti rahvas. . . ” Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht 3

� Tänu eestikeelsele ajakirjandusele levisid ärkamisaja ideed, rahvas hakkas mõtlema ühiskondlikele probleemidele. � Olulisemad ajalehed: J. V. Jannseni Perno Postimees ja Eesti Postimees, C. R. Jakobsoni Sakala esinumber (1878) 4

5

� 1864. aastal esitati tsaar Aleksander II-le palvekiri, milles sooviti kaitset baltisaksa mõisnike omavoli vastu ning maarahva olukorra parandamist. � Kirja aitas üle anda nn Peterburi patriootide ring, mida juhtis kunstnik Johann Köler. Tsaar Aleksander II 6

� Kultuurielu elavnes tänu laulu- ja mänguseltsidele. � Olulisimad seltsid olid Vanemuine Tartus (1865) ja Estonia Tallinnas (1865). � Mõlemast seltsist arenes edaspidi välja kutseline teater. Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud 1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren), hävis II maailmasõjas 1944. 7

• Rahvusliku liikumise kõrghetkeks kujunenud esimene üldlaulupidu toimus 1869. a. 18. -20. juunil Tartus. • Laulupeo korraldasid J. V. Jannsen ja Vanemuise selts. • I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale. Pildil rahvas 1879. aasta II üldlaulupeol Tartus. 8

� Eesti Kirjameeste Selts tegutses Tartus 1872 -1893. � Tegevusalad: eesti keele korraldus, uue kirjaviisi propageerimine, rahvaluule kogumine, eesti kirjanduse arendamine, eestikeelsete raamatute kirjastamine. � EKm. S-i kuulusid kõik, kes tahtsid eestlust edendada. � EKm. S-i järeltulijaks sai Eesti Kirjanduse Selts (1907 -1940; taastati 1993) Eesti Kirjandusmuuseum Tartus 9

� 1860. aastal algatasid Viljandimaa talumehed eestikeelse keskkooli asutamise mõtte. � Kooli nimeks pidi saama Aleksandrikool pärisorjuse kaotanud keisri järgi. � Ülemaalisel korjandusel koguti kooli asutamiseks 100 000 rubla. � Tööd juhtis Aleksandrikooli peakomitee (1870), mille juhiks valiti Jakob Hurt. � 1880. aastatel alanud venestusajal asutasid ametivõimud rahvalt kogutud rahaga Põltsamaa lähedal venekeelse linnakooli, kus õpetati paar tundi nädalas erandlikult ka eesti keelt. Aleksandrikooli hoone 10

11

� Järjepideva eestikeelse ajakirjanduse rajaja: Perno Postimees (1857 -1863), Eesti Postimees (1864 -1880) � Vanemuise seltsi asutaja � I üldlaulupeo korraldaja � Eesti hümni “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm” sõnade autor (esiettekanne I laulupeol) � Mõiste “eestlased” kinnistaja � Esindas konservatiivset suunda, toetus baltisakslastele. 12

All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske 13

Esimene eesti poliitik, radikaalse suuna esindaja, toetus venelastele. � Tema Vanemuise seltsis 1868. ja 1870. a peetud kolm isamaakõnet esitasid Eesti ajaloo uudse käsituse. � Asutas ajalehe Sakala (1878 -1882). � Oli ametilt õpetaja. Kirjutas eesti koolidele õpikuid: “Kooli lugemise raamat” (1867) jt. � Oli põllumajanduse arendaja, pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele, pidas Kurgjal talu. � Vt ka http: //et. wikipedia. org/wiki/Carl_Robert_J akobson 14

� Rahvusliku liikumise mõõduka suuna juht, kirikuõpetaja. � Pidas olulisimaks rahva vaimset, kultuurilist ja eetilist arengut. � Pidas I laulupeo kõne, milles tähtsustas üldise hariduse levikut rahva seas. � Oma üleskutsega “Paar palvid” algatas rahvaluule suurkogumise 1888. a. � Rahvalaulude trükis avaldamisega (“Vana kannel”) pani aluse eesti rahvaluule teaduslikele väljaannetele. � “Kui me ei saada suureks jõult ega arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt. ” 15

16

� 1871. a. läksid vastuollu Jannsen ja Jakobson. Baltisakslastele toetuv Jannsen keeldus kokkuleppel sakslastega edaspidi Eesti Postimehes avaldamast Jakobsoni kirjutisi, kes arvas, et eestlaste tuleviku aluseks on Aleksander II reformipoliitika. � Jakobson asutas ajalehe Sakala, milles ründas baltisakslasi, Jannsenit, kirikutegelasi ja ka usupõhimõtteid. � Jakobsoni seisukohad usuküsimustes olid vastuvõetamatud Jakob Hurdale, kes oli kirikuõpetaja. � Liidrite vastuolud nõrgestasid rahvuslikku liikumist. � 1870. aastatel lõhenes rahvuslik liikumine kaheks suunaks: radikaalseks (eesotsas Jakobson, toetus venelastele) ja mõõdukaks (eesotsas Hurt, toetus sakslastele). 17

� 1881. aastal sai Venemaa keisriks Aleksander III, kes otsustas isale sooritatud atentaadi tõttu liberaalsest poliitikast loobuda ning luua politseiriigi, et suurendada kontrolli alamate ja teisitimõtlejate üle. � 1880. aastatel jõudis Eestisse venestusreformide laine. � Esile kerkinud uued poliitikud ja kirjamehed, nt Ado Grenzstein ja Jakob Kõrv, läksid nendega kaasa, püüdes Eesti veel tihedamalt Venemaaga liita, et sel teel majanduslikult paremale järjele tõusta. � Rahvuslikust aatest olulisemaks sai sagedasti omakasu, sirgjoonelise ja avatud poliitika asemel kirjutati salakaebusi. � Venestuslaine nõrgendas rahvusliku liikumise saavutusi. Uus ühiskondlik tõus algas 20. sajandi alguses. 18

19

� Romantism valitses Euroopa kunstis ja kirjanduses 18. saj lõpus ja 19. saj I poolel. � Eesti kirjandusse jõudis romantism alles 19. saj keskpaiku. Faehlmanni ja Kreutzwaldi loomingus oli valgustusliku realismi ja õpetlikkuse kõrval ka romatilisi jooni: rahvaluule- ja muinsuseihalus, pseudomütoloogia. � Romantism ehedal kujul avaldub ärkamisaja rahvusromantilises luules (eeskätt Koidula, aga ka paljude teiste loomingus aastatel 1860– 1880). � Isamaalüürikaga püüti rahva vaimu turgutada ning kujundada patriotismi. � Eesti romantismi peamotiiviks sai isamaa, selle muistne iseseisvus, raske orjapõlv, lootusrikas tulevik. 20

� Arst, keeleteadlane, TÜ eesti keele lektor (1842 -1850). � Hakkas esimesena kasutama eesti rahvaluulet kirjandusteoste algmaterjalina kindlatel rahvuspoliitilistel eesmärkidel. � Üks ÕES-i algatajaid (1838) � Eesti rahvusmütoloogia looja: saksakeelsed müütilised muistendid, nt “Koit ja Hämarik” � Algatas eepose “Kalevipoeg” mõtte, visandas eepose põhisündmustiku. � Luuletaja ja jutukirjanik (valgustuslik laad) 21

� Folklorist ja etnoloog (erialalt ning ametilt arst) � Rahvavalgustuslik kirjandus � Allegooriline satiir “Reinuvader Rebane” � Rahvaraamat “Kilplased” � “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866) � “Kalevipoeg” (1857 -1861; 1862) � Pooldas ja kasutas uut kirjaviisi. � http: //kreutzwald. kirmus. ee/et/tutvustus/ Kreutzwald haige Faehlmanni voodi ääres 22

� � � Eesti esimene naisajakirjanik Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema “Saaremaa onupoeg” 1870. aastal Vanemuise seltsis I eestikeelne algupärane näidend “Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola” (1871) Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja “Emajõe ööbik” (1867) Tuntuimad isamaaluuletused: � “Mu isamaa on minu arm” http: //www. youtube. com/watch? v=34 m. Yl. Ykz. PVU&feat ure=related; http: //www. youtube. com/watch? v=1 zi. VAMn. Ro. SU&feat ure=related; � “Sind surmani!” http: //www. youtube. com/watch? v=IKwj. Gn. F 54 y. Y , Reinhold Sachkeri portree Lydia Koidulast � “Eesti muld ja eesti süda” jt http: //www. youtube. com/watch? v=Hz. Yq. Yh 6 xu 7 M&fea ture=related � http: //www. youtube. com/watch? v=G 47 v. Xyt 62 no&f eature=related 23

MIHKEL VESKE 1843 -1890 • Keeleteadlane ja luuletaja • Luuletusi: “Kodumaa”, “Ilus oled, isamaa!” http: //www. youtube. com/w atch? v=s. Hg 9 pm 0 Ii. Y&feature=related FRIEDRICH KUHLBARS 1841 -1924 • Õpetaja ning luuletaja • “Vanemuine” http: //www. youtube. com /watch? v=0 Ij. Nh. Er 04_k ADO REINVALD 1847 -1922 • Talunik ja luuletaja • “Kuldrannake”, “Müts maha!” http: //www. youtube. com/ watch? v=4 q. R 3 L 4 b. VE 18 24

� 1881. a algas venestuspoliitika, 1882. a suri C. R. Jakobson, ärkamisaegsed rahvuslikud ettevõtted hakkasid kokku varisema, kümnendi II poolel tabas maad majanduskriis, kirjanduslikku tegevust piiras karm tsensuur. � Kuna olevik ei pakkunud midagi ülevat ja tulevik oli tume, hakati kirjutama ajaloolisi jutustusi ja romaane, milles kujutati Eesti minevikku ja vabadusvõitlust. � Romantilise koega ajalooline jutustus sai väga populaarseks. � Eduard Bornhöhe “Tasuja”, “Villu võitlused”, „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” � Andres Saal: „Vambola”, „Aita”, „Leili” � Jaak Järv: esimese eesti täismõõtmelise romaani „Vallimäe neitsi” (1885) autor. 25

Ajaloolised jutustused: � “Tasuja” (1880), seotud Jüriöö ülestõusu sündmustega 1343; � “Villu võitlused” (1890), samuti 1343. aasta sündmused; � “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893), Liivi sõja sündmused. Satiiriline jutustus “Tallinna narrid ja narrikesed”: “Kuulsuse narrid”, “Raha narrid”, “Armastuse narrid” 26

� „Tasuja” (1880), mille autor kirjutas 17 aastaselt, sai eesti ajaloolise jutustuse algatajaks ja tähtsaimaks esindajaks. � See on esimene puhtromantiline proosateos eesti kirjanduses. � „Tasujaga” kirjutas Bornhöhe eesti rahva tedavusesse Jüriöö ülestõusuna (1343) tuntud ajaloosündmuse, mis lõppes eestlastele küll halvasti, aga näitas, et rahva vaim pole surnud. � Romantiliselt idealiseeritud peategelasest Jaanusest saab rahva kannatusi nähes ja endale tehtud ülekohtu tõttu mässu õhutaja Tasuja, kes teose lõpul ebavõrdses võitluses hukkub. � Romantikuna vastandas autor tegelased mustvalgel printsiibil: Jaanus ja Emilia on varustatud kõigi heade omadustega, rüütel Oodo ja kubjas aga läbinisti negatiivsed. Richard Sagrits, Jüriöö signaal (1943)

� Põnev sündmustik, sügav rahvustunne ja ladus jutustamisstiil tegid „Tasujast” ühe eestlaste lemmikraamatu. � Bornhöhe ajalooline jutustus “Villu võitlused” (1890) – tegevus toimub 1343. a Viljandi lossis, kui talupojad tahtsid viljakottidesse peidetuna lossi tungida; emaarmastuse ja reetmisega seotud probleemid. � Bornhöhe eeskuju nakatas teisigi, nt Jaak Järv ja Andres Saal - mõlemad autorid panid pearõhu põnevatele seiklustele ja muistsete eestlaste idealiseerimisele. � Ajalooliste teoste mõju oli nii suur, et 1893 keelas tsensor nende edaspidise avaldamise.

� Teose tegevus toimub Liivi sõja päevil. Autor kujutab oskuslikult 16. sajandi ajaloolist olustikku. Teose põhjal on valminud film „Viimne reliikvia”. Vaata: Grigori Kromanovi film (Arvo Valtoni stsenaarium, Paul. Eerik Rummo laulusõnad) “Viimne reliikvia”: http: //www. youtube. com/watch? v=L d. SPCQi. GPQQ

� “Tallinna narrid ja narrikesed” �Kuulsuse narrid �Raha narrid �Armastuse narrid �Narride narr Ago-Endrik Kerge telelavastus “Kuulsuse narrid”: http: //www. youtube. com/watch? v=CWcy 8 up_b. Ig&list=PL 1 A 85801 B 9800 C 85 E 30

� L. Epner jt. Vanem eesti kirjandus. Gümnaasiumi kirjandusõpik. Tallinn: Koolibri, 2005 � M. Hennoste. Väike eesti kirjanduslugu. IX klassi õpiklugemik. Tallinn: Koolibri, 1997 � M. Hennoste. Eesti romantism. Tallinn: Koolibri, 1995 � P. Ratassepp jt. Labürint III. Kirjanduse õpik 9. klassile. Tallinn: Avita, 2008 31