Eesti pinnamood Pinnamood ja pinnavormid Pinnamood ehk reljeef

Eesti pinnamood

Pinnamood ja pinnavormid Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. Pinnavormid on maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest.

Kõrgustikud • Kõrgustikud on ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme

Pandivere kõrgustik • • Tasase pinnamoega kulutuskõrgendik Madal lubjakivist tuumik Õhuke pinnakate Kõrgeim koht – Emumägi 166 m

Sakala kõrgustik • • • Tasase pinnamoega kulutuskõrgendik Madal liivakivist tuumik Õhuke pinnakate Palju ürgorge Kõrgeim koht – Rutu mägi 146 m

Haanja kõrgustik • Kuhjeline kõrgustik • Suur Munamägi – 318 m

Otepää kõrgustik • Kuhjeline kõrgustik • Vaheldusrikkad künklikud moreenmaastikud ja mõhnastikud • Kuutse mägi – 217 m

Karula kõrgustik • Kuhjeline kõrgustik • Rebasejärve Tornimägi – 137 m

Vooremaa • Laiuse voor – 144 m

Lavamaad e platood • Lavamaad on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud

Põhja-Eesti e Harju lavamaa • Põhjast piirab Balti klint • 30 -70 m kõrge • Lubjakiviplatoo, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud • Pikaajalise kulutuse tagajärjel on eraldunud mitmed lavajad saarmäed

Kirde-Eesti e Viru lavamaa • Põhjast piirab Balti klint • 30 -70 m kõrge • Lubjakiviplatoo, mille enamasti tasast pealispinda liigestavad jõeorud • Suured tehispinnavormid

Kagu-Eesti e Ugandi lavamaa • Ürgorgudest liigendatud • 40 -100 m kõrge • Liivakiviplatoo

Kesk-Eesti tasandik

Vahe-Eesti tasandik e Kõrvemaa

Madalikud • Madalikud on kuni 50 m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud

Lääne-Eesti madalik • 0 -20 m • Soostunud madalik • Üksikud lubjakivikõrgendikud

Pärnu madalik • Tugevasti soostunud • Rannikul kõrged luiteahelikud

Põhja-Eesti rannikumadalik • Kitsas (mõni meeter-20 km) • Poolsaarte- ja lahtederohke

Peipsi madalik • 30 -50 m • Kujunes endiste suurte veekogude taandudes

Alutaguse madalik • 30 -50 m • Kujunes endiste suurte veekogude taandudes

Nõod ja orundid • Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke • Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo • Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud

Võrtsjärve nõgu • 30 -50 m • Kujunes endiste suurte veekogude taandudes

Valga nõgu

Võru-Hargla nõgu

Endla nõgu

Väike-Emajõe orund

Balti klint (Põhja-Eesti paekallas) • Põhja-Euroopa suuremaid kulutusastanguid • Ulatub Ölandilt Laadogani • Kõrgeim pank Ontikal (56 m)

Lääne-Eesti paekallas • Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. • Kõrgeim Mustjala e. Panga pank (21 m)

Eesti maastikurajoonid