PINNAMOOD 6 KLASS Evelin Toom Elva Gmnaasium 2012

PINNAMOOD 6. KLASS Evelin Toom Elva Gümnaasium 2012

MANDRIJÄÄ � Eesti pinnavormid on tekkinud peamiselt MANDRIJÄÄ tegevuse tagajärjel. � Miljon aastat tagasi - Maa kliima hakkas põhjapoolkeral jahtuma. � Suur osa Euroopast kattus lume ja jääga. � Skandinaavi mäestikus oli jää mitme kilomeetri paksune. � Raskuse tõttu libisesid jäämassid mööda nõlvu alla ja liikusid tasasele alale.

MANDRIJÄÄ � Nii kattus Eesti mandrijääga. � Liikuv jää murdis mägedest lahti kaljusid ja kive. � Lihvis enda all olevat maapinda. � Kivimmaterjal külmus jäässe ja kanti jää poolt edasi. � Kliima soojenemisel hakkas jää lõunapool -semast servast sulama.

MANDRIJÄÄ � Eesti alal on olnud vähemalt 4 jääaega. � Iga uus hävitas varem tekkinudpinnavormid ja kujundas uued. � Eestis lõppes jääaeg umbes 11 000 aastat tagasi. � Pikkamööda asustasid jääst vabanenud alasid taimed, loomad, inimene – muudab tänapäeva pinnamoodi kõige rohkem.

MANDRIJÄÄTEKKELISED PINNAVORMID VOORED – ovaalsed leivapätsikujulised lamedad pinnavormid RANNIKUVOOREMÄED

OOSID järsunõlvalised vallid Kõrvemaa

MÕHNAD ümarad kuplikujulised pinnavormid

RÄNDRAHNUD suured kivid, kuuluvad moreeni hulka, mandrijää poolt oma esialgsest asukohast kaugele kantud tardkivimi rahn (läbimõõt üle 1 m) � http: //www. kmdesign. ee/meie_traditsioon_eestimaa_randrahnud. html

MOREENKÜNKAD Koht, kus jääserv pikemat aega paigal püsis, moreen kuhjus ja tekitas ümaraid moreenkünkaid Karula rahvuspark

MOREEN Liustiku poolt kaasa toodud erineva suurusega ümardumata osakestest koosnev sete (kivid, kruus, liiv)

KÜNGAS � Ümara või ovaalse kujuga, laugete nõlvadega, kõrgem koht maapinnal. � Suhteline kõrgus (kõrgus jalamilt) kuni 200 m

MÄGI Suhteline kõrgus (kõrgus jalamilt) üle 200 m

NÕGU Ümara või korrapäratu kujuga maapinna madalam osa Afari nõgu Aafrikas

TASANDIKUD Tasase pinnamoega alad

ORG Pikk ja kitsas maapinna madalam osa

LAVAMAA � Ümbrusest kõrgem tasandik, mida ääristab astang - Põhja-Eesti lavamaal Põhja –Eesti kallas

LAUSKMAA � Kõrgustikud vahelduvad madalike, nõgude ja orgudega Korfu saar

MADALIKUD Suur, tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus (maapinna kõrgus merepinnast) ei ületa 200 m Lääne-Eesti madalik

KÕRGUSTIKUD Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest, nendevahelistest nõgudest ja orgudest. Otepää kõrgustik

ABSOLUUTNE KÕRGUS Maapinna kõrgus merepinnast

SUHTELINE KÕRGUS Maapinna ühe punkti kõrgus teise suhtes

SAMAKÕRGUSJOONED E HORISONTAALID Ühesuguse absoluutse kõrgusega punkte ühendavad jooned kaardil

SAMAKÕRGUSJOONED Näitavad kaardil: � Maapinna kõrgust � Maapinna tõusu, langust � Künka või nõo kuju � Nõlva järskust � Asendit ilmakaarte suhtes JOONED LÄHESTIKKU – JÄRSK NÕLV JOONTE VAHED SUUREMAD – LAUGED NÕLVAD JOONED ÜHTLASE VAHEGA – SIRGE NÕLV

SAMASÜGAVUSJOONED E ISOBAADID Näitavad merede madalamaid või sügavamaid kohti

KASUTATUD MATERJAL � � K. Lepasaar, R. Kuresoo, T. Kuresoo “Loodusõpetus 6. klassile I osa”, Avita, 2005 S. Kaljula, H. Relve “Loodusõpetus VI klassile, 2. osa” , Koolibri, 2005 • http: //upload. wikimedia. org/wikipedia/commons/thumb/b/b 1/Clew_Bay. J PG/320 px-Clew_Bay. JPG • http: //miksike. ee/docs/referaadid 2005/vooremaa_evelin. jpg • http: //www. aktiivnepuhkus. ee/gallery 2/main. php? g 2_view=core. Downloa d. Item&g 2_item. Id=1965&g 2_serial. Number=2