MAAVRINAD Evelin Toom Elva gmnaasium 2011 maavrin vimas

  • Slides: 21
Download presentation
MAA-VÄRINAD Evelin Toom Elva gümnaasium 2011

MAA-VÄRINAD Evelin Toom Elva gümnaasium 2011

maavärin võimas ja lühiajaline maakoore liikumine, tõuked ja vappumised maakoores

maavärin võimas ja lühiajaline maakoore liikumine, tõuked ja vappumised maakoores

Maavärinaid võivad esile ku. Tsuda: n n n Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged

Maavärinaid võivad esile ku. Tsuda: n n n Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged kaasnemine vulkaanipursetega suurte koobaste sissevarisemine inimese tegevus (pommi-plahvatused, lõhketööd) suure meteoriidi langemine, lumelaviin

Kui Maa väriseb n kõva maapind hakkab järsku lainetama ja hüplema nagu veepind n

Kui Maa väriseb n kõva maapind hakkab järsku lainetama ja hüplema nagu veepind n maapind vappub ja praguneb n maa-alused tõuked panevad kõikuma puud ja lõhestavad maapinda n kostab kõrvulukustavat mürinat ja hooned purunevad

Kui Maa väriseb n mitme meetri laiused praod ja augud võivad neelata autosid ja

Kui Maa väriseb n mitme meetri laiused praod ja augud võivad neelata autosid ja ehitisi n maakooreavaused täituvad purunenud kivimimassiga n järele jäävad vaid paari meetri sügavused augud

n Maavärinad kestavad ainult sekundeid või mõne minuti n Pärast seda on ümbrus muutunud

n Maavärinad kestavad ainult sekundeid või mõne minuti n Pärast seda on ümbrus muutunud tundmatuseni

Maavärinaga kaasnevad tohutud purustused

Maavärinaga kaasnevad tohutud purustused

Maavärina "muudetud" raudtee Jaapanis

Maavärina "muudetud" raudtee Jaapanis

MAAVÄRINA TUGEVUS JA TAGAJÄRJED

MAAVÄRINA TUGEVUS JA TAGAJÄRJED

PALL maavärina tugevust näitav mõõtühik (1 -12 palli)

PALL maavärina tugevust näitav mõõtühik (1 -12 palli)

Miks tekib maavärin? Maakoor on pragunenud kooriku sarnane n Maakoor jaguneb hiiglaslikuks sakilise servaga

Miks tekib maavärin? Maakoor on pragunenud kooriku sarnane n Maakoor jaguneb hiiglaslikuks sakilise servaga plaadiks n Plaadid on üksteise suhtes alalises liikumises n Enamik maavärinaid toimub nende servaaladel n

Miks tekib maavärin? n n Maavärina tagajärjel nihutatakse kivimikihte üksteise suhtes kas edasi-tagasi või

Miks tekib maavärin? n n Maavärina tagajärjel nihutatakse kivimikihte üksteise suhtes kas edasi-tagasi või üles-alla Liikumisi põhjustavad sügaval maakoores asuvad jõud 5 -15 km sügavusel asub MAAVÄRINAKOLLE Otse selle kohal, Maa pinnal, on maavärin kõige tugevam

MAAVÄRINA-KOLLE on koht, kus maavärin tekkis

MAAVÄRINA-KOLLE on koht, kus maavärin tekkis

SEISMOLOOGID on inimesed, kes uurivad maavärinaid

SEISMOLOOGID on inimesed, kes uurivad maavärinaid

SEISMOmeeter Mõõdab maavõngete kiirust pendli abil

SEISMOmeeter Mõõdab maavõngete kiirust pendli abil

MAAVÄrinate uurimine n igal aastal umbes 100 000 maavärinat n igal aastal maailmas umbes

MAAVÄrinate uurimine n igal aastal umbes 100 000 maavärinat n igal aastal maailmas umbes 15 – 20 tugevat katastroofiliste tagajärgedega maavärinat

MAAVÄrinate uurimine n Paljud maavärinad toimuvad kõrvalises inimtühjas piirkonnas või merepõhjas n Nõrgad maavärinad

MAAVÄrinate uurimine n Paljud maavärinad toimuvad kõrvalises inimtühjas piirkonnas või merepõhjas n Nõrgad maavärinad ka Eestis (Osmussaare ja Viljandi lähistel)

JAAPAN 11. 03. 2011 http: //www. reporter. ee/2011/03/11/jaapanit-raputas-tugevmaavarin-ja-tabas-tsunami/

JAAPAN 11. 03. 2011 http: //www. reporter. ee/2011/03/11/jaapanit-raputas-tugevmaavarin-ja-tabas-tsunami/

Kasutatud materjal 1. S. Kaljula, A. Saar; “Loodusõpetus IV klassile 1. osa”; Koolibri 2001

Kasutatud materjal 1. S. Kaljula, A. Saar; “Loodusõpetus IV klassile 1. osa”; Koolibri 2001 (lk. 85 -88) 2. “Slide 1” http: //www. google. ee/search? q=seismomeeter&ie=UT F-8&hl=et (15. 12. 2008) 3. “MAAVÄRINAD” http: //www. miksike. ee/documents/main/referaadid/maa varinad. htm (15. 12. 2008) 4. “MAA JA TAEVAS” – http: //opik. obs. ee/osa 1/ptk 01/tekst. html (15. 12. 2008) 5. “MAAVÄRINAD” – http: //www. egk. ee/vanaveeb/tartureg/seismo/mv. html (15. 12. 2008)