KIVIEAEG Kiviaeg Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk

  • Slides: 16
Download presentation
KIVIEAEG

KIVIEAEG

Kiviaeg • Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg • Neoliitikum ehk

Kiviaeg • Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg • Neoliitikum ehk noorem kiviaeg

Paleoliitikum • Algas esimeste inimeste kujunemisega • Lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga • Sellest ajast

Paleoliitikum • Algas esimeste inimeste kujunemisega • Lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga • Sellest ajast inimasutusi Eestis veel ei tunta

Mesoliitikum • Kestis umbes 7500 a e. Kr – umbes 3000 a e. Kr

Mesoliitikum • Kestis umbes 7500 a e. Kr – umbes 3000 a e. Kr • Pulli asula (esimene) ja Kunda Lammasmäe (asustatud veidi hiljem) • Praegusel ajal on tolle aja asulaid leitud veel rohkemgi • Arheoloogid nimetasid tolle aja leiutisi Kunda kultuuriks

Asulakohad • Veekogude läheduses (kalastus, küttimine, liiklemisvõimalused) • Tõenäoliselt elati umbes 15 -30 liikmeliste

Asulakohad • Veekogude läheduses (kalastus, küttimine, liiklemisvõimalused) • Tõenäoliselt elati umbes 15 -30 liikmeliste kogukondadena (2 -4 peret) • Võis olla mitu elukohta • Mesoliitikumi lõpul võisid tekkida ka aasta ringi kasutatavad asulad

Töö- ja tarberiistad • Materjaliks kivi, luud, sarved, puu • Kivimitest oli kõige parem

Töö- ja tarberiistad • Materjaliks kivi, luud, sarved, puu • Kivimitest oli kõige parem tulekivi (lõhestamisel teravad servad) • Kasutati ka kvartsi • Tulekivist ja kvartsist valmistati peamiselt väikesi tööriistu (lõikamiseks, kraapisiseks, puurimiseks)

Töö- ja tarberiistad • Suuremad tööriistad valmistati moondekivimeid (neid sai lihvides töödelda) • Tööriistade

Töö- ja tarberiistad • Suuremad tööriistad valmistati moondekivimeid (neid sai lihvides töödelda) • Tööriistade kuju oli ebakorrapärane • Lihviti ainult tera • Tera seoti varre külge nahkrihmaga

Töö- ja tarberiistad • Sarvedest ja luudest valmistati ahinguid, harpuune, pistodasid, naaskleid jms •

Töö- ja tarberiistad • Sarvedest ja luudest valmistati ahinguid, harpuune, pistodasid, naaskleid jms • Sarvedest ja luudest tehtud töö- ja tarberiistu oln leitud kõige rohkem

Tegevusalad • Kalastamine – ahingutega püüti suuremaid kalu, kasutati ka luust õngekonkse, võrke. •

Tegevusalad • Kalastamine – ahingutega püüti suuremaid kalu, kasutati ka luust õngekonkse, võrke. • Jahtimine – kõige rohkem kütiti põtru ja kopraid. Kütiti ka linde, peamiselt veelinde ja hülgeid. • Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, püünised • Jahil aitasid inimesi koerad

Neoliitikum • Algas umbes 5000 a e. Kr, kui võeti kasutusele keraamika. • Savisse

Neoliitikum • Algas umbes 5000 a e. Kr, kui võeti kasutusele keraamika. • Savisse segati teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu • Kaunistati lohukeste ja täkete ridaga

Kammkeraamika kultuur • Taoliselt kaunistatud nõude leiutisi hakkati nimetama kammkeraamikaks • Levis Lõuna-Lätist kuni

Kammkeraamika kultuur • Taoliselt kaunistatud nõude leiutisi hakkati nimetama kammkeraamikaks • Levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni • Kammkeraamika kultuuri elanikud valmistasid töö- ja tarberiistu juba plaju osavamalt • Lihviti tööriistu täielikult ja korralikult

Kammkeraamika kultuur • Matmiskombed – maeti asula territooriumile (vahel isegi elamu põranda alla) •

Kammkeraamika kultuur • Matmiskombed – maeti asula territooriumile (vahel isegi elamu põranda alla) • Lahkunule pandi kaasa mõni noake, kõõvits ja ehted

Nöörkeraamika kultuur • Tekkis umbes 3000 a e. Kr • Savinõusid kaunistati nõõrijäljenditega •

Nöörkeraamika kultuur • Tekkis umbes 3000 a e. Kr • Savinõusid kaunistati nõõrijäljenditega • Teiseks tunnuseks: venet ehk paati meenutavad kivikirved, mis olid hoolikalt lihvitud ja millel oli silmaauk

Nöörkeraamika kultuur • Hakkati tegelema loomakasvatusega • Kitsed, lambad, sead • Kasvatati odra, nisu

Nöörkeraamika kultuur • Hakkati tegelema loomakasvatusega • Kitsed, lambad, sead • Kasvatati odra, nisu ja kaera

Nöörkeraamika kultuur • Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest välapoole, küngastele • Surnud pandi haudadesse külili

Nöörkeraamika kultuur • Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest välapoole, küngastele • Surnud pandi haudadesse külili kägarasendisse, üks või mõlemad käed pea all (võib olla ka seoti kinni) • Surnute kinnisidumine võib tähendada usundi muutumist: surnuid hakkati kartma