Mlu Eva Palk Mlu n Mlu on oma

Mälu Eva Palk

Mälu n Mälu on oma kogemuse ja muu info meeldejätmine, n säilitamine, meenutamine ja unustamine

Mälu põhiprotsessid n omandamine ehk meeldejätmine (salvestamine, kodeerimine) n säilitamine n meenutamine n unustamine

Mälu liigid Psüühilise aktiivsuse iseloomu järgi n motoorne mälu n emotsionaalne mälu- tundmuste ja tunnete mälu n kujundimälu n sõnalis-loogiline mälu Tegevuse iseloomu järgi mälu liigitus n tahteline mälu n mittetahteline mälu

Kujundimälu n Kujundimälu on kujutluste, elu- ja n n n looduspiltide, häälte, lõhnade, maitsete mälu Nimetatakse ka • nägemismälu • kuulmismälu • kompamismälu • haistmismälu • maitsmismälu

Lühimälu ja pikaajaline mälu n Säilimise aja alusel jaotatakse: 1. Lühimälu n Tajutud materjal püsib lühikest aega: kuni 30 sek n Piiratud n 7+-2 ühikut n Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest n http: //faculty. washington. edu/chudler/stm 0. html n http: //faculty. washington. edu/chudler/puzmatch 1. html n http: //faculty. washington. edu/chudler/puzmatch 3. html n Töömälu vahendab infot lühimälust n 2. Pikaajalisse mällu

Pikaajaline mälu: n Kolm mälusüsteemi (E. Tulving) n Episoodiline mälu n Semantiline mälu n Protseduuriline mälu

Mälu http: //teadus. err. ee/artikkel? cat=1&id=1121 n Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut. . n Endel Tulving http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/Tulving%20 ja%20 m%E 4 lu. htm

Endel Tulving n Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. n “Ammutada (reprodutseerida) saab ainult seda, mis on meelde jäetud, n ja kuidas seda on võimalik ammutada, sõltub sellest, n KUIDAS see oli meelde jäetud. ” E. Tulving (1973) n Sündmused, mis toimuvad info esitamise ajal määravad ära, MIS nimelt mälus säilitatakse.

Mälusüsteemid Semantiline mälu n Üldised faktilised teadmised maailma kohta n Ei ole seotud isklike mälestustega Näiteks: Prantsusmaa pealinn on Pariis Episoodiline mälu n Mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta, neil on subjektiivne ajamõõde Näiteks: Milline oli ilm kui te möödunud aastal Pariisis olles Eiffeli tornis Pariisi vaadet fotografeerisite

Mälusüsteemid Protseduuriline mälu n Oskused harjumused, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. n Materjal on salvestunud konkreetse harjutamise käigus Näiteks: noa ja kahvliga söömine, jalgrattasõit, ujumine, auto juhtimine, n Erinevate mäluülesannete lahendamisel on ajukoore erinevate piirkondade aktiivsus on erinev, PET, n Uuritakse ajukahjustusega patsiente

Mällu salvestamine ehk kodeerimine Meeldejätmise edukus sõltub n Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud n asjatundlikkus, materjalis orienteerumine n Tahtlik tähelepanu, keskendumine n Ülesanne: püüdke kirjeldada (joonistada) objekti, mida on kujutatud 10. kroonise tagaküljel ( 2. kr kummalgi küljel)

Mällu salvestamine ehk kodeerimine n Seosta olemasolevate teadmistega ja kogemustega n Kordamine, kordamine Mehhaaniline kordamine- lühimälu n Mõtestatud kordamine- pikaajaline mälu n Jaotatud õppimine ja kordamine Hermann Ebbinghaus ( 1850 -1909)

Mällu salvestamine ehk kodeerimine n Känkimine ehk kokkupakkimine suuremateks ühikuteks ( süstematiseeri, seosta) n Mnemoonika Näiteks: Rihõksesupelii - süstemaatilised rühmad APJUSENO – kuud, milles on 30 päeva aprill, juuni, september, november n Mälu e mnemoonilised tehnikad ( Henry Roediger) n Jutumnemoonika- pikema loetelu meeldejätmiseks koosta jutuke n Erakordse mäluga inimesed, sünesteesia http: //psych. wustl. edu/memory/publications/ http: //en. wikipedia. org/wiki/Henry_L. _Roediger_III

MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika n On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). n Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest n I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe n ma tahan seda meelde jätta n see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead!

Mälutehnika e mnemoonika n Jätke meelde tähed! n. KRTAPEÜRTIPT n Reasta, koosta sõna T R E KP A T R Ü PT I n Tükelda n 365123130282460602004 365 12 3130 28 24 6060 2004 Helilised konsonandid n. LMNRV n. ELLEMENERVEE

Mälutehnikaid n Kodeerimine on MÄLUJÄLJE tekitamine. n Näiteks: sõnu võib kodeerida n tähenduse järgi (süvatöötlus) n kirjutamise kuju järgi n tindi värvi järgi n http: //www. koolielu. edu. ee/kyllin/materjalid/malutehnika. pdf

Mälutehnikaid, õppimisstrateegiad Mehaaniline meeldejätmise asemel: n Leia seoseid ja seaduspärasusi n Loo piltlikke kujundeid n Ülesütlemine, valjusti jutustamine iseendale n Esita küsimusi n Vasta endale n Korda perioodiliselt ( 10 -12 tundi), n Hajuta õppimine ajaliselt n Loo skeeme, struktuure, mõistekaarte, märksõnapilvi n Asendussõnade meetod (Suurkõrv Plecotus auritus (L. ) – plekist auruti

Mälutehnikaid, õppimisstrateegiad n Loo seoseid, kasuta loovust n Lydia Koidula elas aastatel: 1843 - 1886 (seos: 1843 ja 43 aastaseks) n Didaktica magna ilmus 1632. a. (ka TÜ) n Info telefon 1188 (visuaalne pilt kahest viiulist) n Võrdle n Erista oluline ebaolulisest

Kordamise reeglid: n korrata tuleb veidi rohkem kordi kui hädapärast tarvis (üleõppimise seadus) n kordamine peab olema ajas jaotatud - 3 jaotatud kordamist on sama, mis 6 -7 korda n korraga (unustamiskõver tuleb üle kavaldada!) n materjal peaks olema seostatud, mõtestatud

Hermann Ebbinghaus ( 1850 -1909) n Eksperimentaalse mälu-uurimise rajaja (1885 – ‘On Memory’ ) pikaajalise verbaalse mälu uuringud n Soovitus: hakka eksamiks õppima paar nädalat varem, tehes päevaseid pause, korrates vaheaegadega n Erisugune kontekst eri õppimiskordadel aitab materjali kinnistuda ( konsolideeruda) n Kiire une faas oluline (1850 — 1909)

Meenutamine ehk reprodutseerimine n Järjestikune meenutamine n Vaba meenutamine n Ajendatud meenutamine n Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip: 1. Reprodutseerida saab ainult seda, mis on kord mällu salvestatud 2. Meenutamine sõltub sellest, kuidas vastav info on meelde jäetud. Tähtsad on seosed ja kontekst

Amneesia Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotus n Retrograadne amneesia- võimetus meenutada sündmusi teatud aja kohta enne ajukahjustust n Anterograadne amneesia- võimetus jätta meelde sündmusi pärast ajaukahjustuse teket n Lapsepõlve amneesia n Unenägude amneesia n Kaitsev amneesia

Meelespidamine ja unustamine n Meelespidamise ebaõnnestumine ei tähenda, et info oleks kaotsi läinud n Üldjuhul on kasulik ja vältimatu elu osa

Unustamise põhjused n Interferents ehk vastastikune häirumine n Konteksti mõju, arusaamatute faktide väärseletus n Mõjutatud juhuslikest detailidest ( tugev stress, vägivald, hirm, viha, küsimise vorm, maskeeringud) n Motiveeritud unustamine ( episoodiline mälu) n Tähelepanu puudumine (on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. ) n Ei korrata küllalt palju ja kohe n Ei looda mõtestatud seoseid

Unustamise kõver n H. Ebbinghaus

Unustamine, kordamine

Lühimälu test (G. Sperling 1960)

Lühimälu test G. Sperling (1960) esitas inimestele kuni 12 –tähelisi maatrikseid lühiajaliselt (1/20 sek) Tulemus: enamik inimesi suutis õigesti meenutada ainult 4 või 5 tähte. Kas põhjus oli selles, et polnud aega kõiki tähti vaadata? Sperlingi vastus oli ‘ei’ ! Mispärast? n See selgus katsest, kus ta kasutas osalist reprodutseerimist helitooni järgi…

n Vastavalt helitoonile pidid inimesed nimetama ainult vastavas reas asuvaid tähti. n Nüüd vastasid nad täpselt, sõltumata reast. n Ilmsesti olid kõik nähtud read sensoorsesse mällu hoiustatud (ka 1. katses!), kuid esimeste tähtede sõnastamisel kustus ülejäänute kohta olev info. High Medium Low

interferents e. vastastikune häirumine n interferents e. vastastikune häirumine ( inter+ferîre “surnuks lööma”) n Näiteks kui te õpite pool tundi ajalugu ja seejärel pool tundi geograafiat, ning kui siis kontrollida, kui hästi õpitud materjal meeles on, võib selguda, et ajaloos õpitu on meeles halvemini (retroaktiivne interferents). n Seega erineval ajal ja erinevas kohas meeldejäetud asjad võivad omavahel segi minna või vastastikku takistada űksteise salvestumist mällu.

n Nägemises nn ikoonilise mälu kestvus on umb 300 msek / n kuulmises nn kajamälu kestvus 2 -3 sek

Mälu testid n http: //www. zefrank. com/memory/ n http: //faculty. washington. edu/chudler/stm 0. ht ml n http: //faculty. washington. edu/chudler/chmemo ry. html n http: //faculty. washington. edu/chudler/java/brc onc. html n Mälutreeningu kursused n http: //faculty. washington. edu/chudler/stm 0. ht ml

Eksplitsiitne ja implitsiitne mälusüsteem n Eksplitsiitne- teadvustatud episoodide ja faktide meenutamine ( otsene, varjamatu) n Implitsiitne- mitteteadvustatud anmetega mälusüsteem (järeldav, varjatud) Pikaajaline Mälu Eksplitsiitne Semantiline faktid implitsiitne Protseduuriline Oskused, vilumused Tingitud reaktsioonid Episoodiline elusündmused Praiming Mitteteadlik õppimine, varemkogetu

Pikaajalise mälu struktuur Pikaajaline mälu Eksplitsiitne mälu Episoodiline mälu Implitsiitne mälu Semantiline mälu Praimimine Protseduuriline mälu

n Praiming e kruntimine – baasilised elemendid jäävad mällu ja ülejäänu luuakse selle alusel n “TUULELIPP” “VIHMAVARI” n "_ U _ _ _ L _ P _" ja "V _ _M_ _ _R_".

Kirjandus n J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, n n 2002 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus, 2002 6. T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Endel Tulving. Mälu. TÜ Kirjastus, 2002 Tiia Pedastsaar. Loeng. Mälutehnikad. n http: //ee. methopedia. eu/Home. Page http: //www. airlinesafety. com/editorials/Pilots. And. Memory. htm http: //en. wikipedia. org/wiki/Recall_(memory) http: //www. syg. edu. ee/~peil/opi_oppima/opistiilid. html http: //www. novaator. ee/ET/meditsiin/malu_norgenemine_tabab_ mehi_varem_kui_naisi/ n http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/Tulving%20 ja%20 m%E 4 lu. htm n n

Lühimälu test 9 1 5

11 2 4 6 15

10 3 7 13 12 8

14 15 8 22 34 5 16

6 9 12 24 1 36 18 3 15

2 8 5 14 19 20 32 17 18 21 34 40

n 9 1 5 n 11 2 4 6 15 n 10 3 7 13 12 8 n 14 15 8 22 34 5 16 n 6 9 12 24 1 36 18 3 15 n 2 8 5 14 19 20 32 17 18 21 34 40

Lühimälu 1. Rüütel 2. Nõel 3. Pirukas 4. Neuron 5. Armastus 6. Masin 7. Südametunnistus 8. Sõnastik 9. Taevas 10. Pliiats 11. Või 12. Paber 13. Omlett 14. Loogika 15. Küünal 16. Sotsialism 17. Maja 18. Rahvarinne 19. Kaja 20. Riigikeel

Keda on kujutatud piltidel?

Koosta mõistekaart