Tallinnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade tprotsesside analsi ning tasussteemi koostamine

„Tallinnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade tööprotsesside analüüsi, ning tasusüsteemi koostamine“ tulemuse tutvustus Tarmo Kurves Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori juhtivspetsialist 1. 11. 2020

Töö eesmärk on saada ülevaade: • Tallinnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondade tänasest töökorraldusest, • töötajate tänasest töökoormusest ja • uute töökohtade loomise vajadusest igas linnaosavalitsuses. Töö teostamise vajadus tulenes eelkõige käesoleval aastal jõustunud kolmest uuest seaduse redaktsioonist: • Sotsiaalseadustiku üldosa seadus, • Sotsiaalhoolekandeseadus, • Lastekaitseseadus, millest tulenevalt on senisest enam seaduse tasemel riigi poolt täpsustatud sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate tööülesandeid ja/või kohustusi läbiviidavate toimingute osas. Ka linna õigusaktidega pannakse linnaosavalitsuste töötajatele sotsiaalteenustele suunamisel või toetuste maksmisel rohkem töökohustusi, mis tulenevalt eelpool viidatud seadusemuudatusest võivad vajada senisest enam aega või täiendavaid tegevusi.

Tegevused mai juuni juuli aug sept Etapp 1: SHOde töötajate tööülesannete kaardistamine 1. 5. 16 - * Taustadokumentide analüüs Intervjuude läbiviimine SHOde töötajatega Etapp 2: tööaja kaardistamine Tööaja kaardistuse läbiviimine SHOde töötajate seas Etapp 3: tööajaressursivajaduse hindamine Tööajakaardistuse tulemuste analüüs Teiste andmeallikate analüüs toimingute hulga hindamiseks Intervjuude läbiviimine (vajadusel) Etapp 4: tööprofiilide koostamine SHO ülesannete jaotamine sobivateks tööprofiilideks Etapp 5: tasustamissüsteemi ettepanekute koostamine Töötasu andmete kogumine Töötasu andmete analüüs ettepanekute tegemiseks okt 1. 8. 16 - * 13. 6. 16 - * 19. 9. 16 - * 10. 16 - *

Projekti juhtrühma* kuulusid alljärgnevad isikud: Taavi Aas Merike Martinson Vahur Keldrima Katrin Kendra Esta Heinmaa Marek Jürgenson Alar Nääme Vadim Belobrovtsev Maria Jufereva Helle Kalda Tiit Terik Tõnis Mölder Raimond Kaljulaid Abilinnapea ülesannetes Abilinnapea Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Tallinna Linnakantselei finantsdirektor Tallinna Linnakantselei personalidirektor Haabersti LOV vanem Kesklinna LOV vanem Kristiine LOV vanem Lasnamäe LOV vanem Mustamäe LOV vanem Nõmme LOV vanem Pirita LOV vanem Põhja-Tallinna LOV vanem Juhtrühma kuulus 13 isikut Juhtrühma ülesandeks oli eelkõige osaleda projekti avakoosolekul ning tulemuste vastuvõtmisel lõppkoosolekul.

Projekti töörühma* kuulusid alljärgnevad isikud: Uku Torjus Tarmo Kurves Ly Väljaots Anne Viinapuu Helbe Põdder Marje Paljak Eerika Rahuoja Tauno Pruli Maarika Lillemäe Viire Saar Aime Vaggo Mart-Peeter Erss Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande – ja terviseosakonna juhataja Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande – ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori juhtivspetsialist Tallinna Linnakantselei linna personaliteenistuse personali- ja avaliku teenistuse osakonna juhataja Tallinna Linnakantselei linna finantsteenistuse linnakassa osakonna juhtivspetsialist Haabersti LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kesklinna LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Kristiine LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Lasnamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mustamäe LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Nõmme LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Pirita LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Põhja-Tallinna LOV sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Töörühma kuulus 12 isikut Töörühma ülesandeks oli eelkõige panustada projekti vajaliku sisendinfo pakkumisega. LOVde määratud töörühma liikmed olid muuhulgas kontaktisikuteks LOVde töötajate ja Civitta projektimeeskonna vahel. LOVde töörühma liikmete ülesanne on garanteerida SHOde töötajate panustamise projekti vajalikul tasemel.

Piirangud 1. Kuna tööaja kaardistamine toimus augustis, siis võivad tulemuste korrektsust mõjutada: - inimeste viibimine puhkusel, mille tõttu kogu tööaja jaotus erinevate tegevuste ja teenuste vahel võib olla erinev tavapärasest, - „hooajaliste“ teenuste mitteosutamine/tegevuste mitteteostamine, nt koolikohustuse täitmisega seotud teenused, koolitustel osalemine jm. 2. Tööaja kaardistamisel vaadeldi eelkõige tegevuste teostamiseks kuluvat aega, seejuures ei tegeletud tegevuste teostamise ja teenuse osutamise kvaliteediga. Seetõttu ei ole teada, kas täna teenuste osutamisele kulutatav aeg on ka piisav tegevuste kvaliteetseks osutamiseks. • Eelkõige ülaltoodud probleemidest esimese lahendamiseks kasutati analüüsis konkreetse linnaosa kaardistamisandmete puudumisel (teenust ei teostatud augustis, aga muidu teostatakse) - mõne teise LOV SHO vastavaid ajakulusid ühiku kohta, - mõne teise tegevuse ajakulusid ühiku kohta või - LOVde SHOde enda hinnangut.

Piirangud 2 • Kirjeldatud lähendandmete kasutamise puudused on alljärgnevad: - SHOd on oma tööjaotuselt ja muudelt parameeriteelt erinevad, mille tõttu teenuse osutamise või tegevuse teostamise ajakulu erinevates SHOdes on erinev (kasutades teise LOV SHO andmeid võib seetõttu olla ajakulu antud LOV SHO jaoks ebakorrektne). - Tööajakaardistajad võisid erinevates LOV SHOdes teenuste/tegevuste sisu erinevalt mõista ja seetõttu kajastada sarnase tegevusega seotud ajakulu erinevate tegevuste all. - LOV SHOde enda poolt antud ajahinnang ei ole alati täpne.

Keskmiselt kulub SHOdes 16, 8% osakonna kogu tööajast administratiivsetele tegevustele ja 83, 2% erinevate teenuste osutamisele Toetused Teenused Lapsed Muud Admin 16. 8% 24. 2% 22. 3% 16. 9% 19. 9% osakaal tööajast, linnaosade keskmine 19% 18% 24% Kommentaarid: • Erinevates linnaosades on ajakulu jaotus administratiivsete tegevuste ja erinevat tüüpi sisuteenuse vahel erinev, mis võib tuleneda eelkõige: - linnaosa eripäradest (vanuseline koosseis, linnaosa suurus, sotsiaalmajanduslik olukord), - SHOde sisesest tööjaotusest, - linnaosade erinevast tõlgendusest teostatava tegevuse sisu osas (näiteks, kas sissetuleva kirja registreerimine kajastada administratiivse tegevusena või teenusprotsessi osana), - tööajakaardistamiseks valitud kuu eripäradest linnaosade lõikes. • Üheselt ei ole võimalik öelda, milline jaotus administratiivsete ja sisutegevuste vahel on kõige korrektsem. 12% 20% 26% 18% 30% 11% 27% Haabersti 18% 14% 23% 24% 22% 19% 23% 28% 22% 14% 19% 22% 13% 12% Kesklinn Kristiine 20% 21% 22% Lasnamäe Mustamäe 14% 29% Nõmme 18% 15% 23% 26% 32% 19% 17% 14% 13% Pirita 23% Põhja-Tallinn

Kokku on vaja LOV SHO osakondades kõigi teenuste osutamiseks ja osakondade töö sujuvaks korraldamiseks 166 -183, 5 ametikohta Toetused Teenused Lapsed Muud Admin 27. 1 41. 9 38. 9 30. 5 36. 4 Töötajate arv kokku (166 -183, 5) 2. 5 4. 0 Kommentaarid: • Lähtuvalt tööaja kaardistamise tulemustest on kokku vaja kõigi linnaosade sotsiaalhoolekande osakondades hinnanguliselt 5%-lise usaldusvahemikuga 166183, 5. • Tänane 165 töökohta on seega hinnanguliselt vajaminevate töökohtade alumisel piiril. Seega efektiivselt toimetades võiks olemasolev ajaressurss olla piisav, kuid samas võib juba kaasa tuua ka kvaliteedi languse. • Ametikohtade jaotumine administratiivseteks ja muude teenuste kaupa on tinglik ja oleneb reaalsuses linnaosa töökorraldusest. • Vajaminevate töökohtade leidmisel on arvestatud tegevustega, mis suveperioodil ei toimu (eelkõige koolikohustuse täitmise kontrolliga) või toimuvad väiksemas mahus (statistika kogumine, koolitustel osalemine jm taoline). 3. 2 4. 8 3. 4 3. 1 5. 5 11. 3 5. 4 4. 4 8. 0 4. 7 8. 3 5. 3 Lasnamäe (38, 5 -42, 5 ametikohta) Mustamäe (23 -25, 5 ametikohta) 8. 1 3. 4 2. 3 6. 6 4. 8 1. 4 3. 5 Haabersti (12, 5 -14 ametikohta) 4. 0 2. 8 Kesklinn (2123 ametikohta) 3. 1 2. 5 3. 0 1. 7 Kristiine (12, 514 ametikohta) 4. 9 1. 1 1. 4 6. 2 3. 3 2. 0 6. 6 0. 9 0. 8 Nõmme (2224 ametikohta) 8. 3 Pirita (6 -6, 5 ametikohta) 5. 3 7. 3 Põhja-Tallinn (30 -33, 5 ametikohta)

Samas on SHOd välja toonud mitmeid tegevusi, mida ei ole võimalik täna ressursipuuduse tõttu teha ja seetõttu nendega seonduv ajakulu tänases tööajas ei avaldu. TEGEVUS TÄIENDAV RESSURSIVAJADUS Täiendkoolitustel osalemine See, kui palju on vajalik iga osakonna töötajat koolitada, on prioriteetide seadmise küsimus. Iga täiendav ühepäevane koolitus töötaja kohta suurendab SHOdes tööjõu vajadust 0, 004 ametikoha võrra töötaja kohta. Arendustegevusega tegelemine (nii osakonna tasandil kui ka linna hoolekandes tervikuna) See, kui palju on vajalik, et SHOd panustaksid laialdasemalt teenuste arendamisse, on prioriteetide seadmise küsimus ehk vaja on langetada ühine otsus kui palju peaks LOVde SHOdel olema ajaressurssi arendustööga tegelemiseks ning kuivõrd peaks sellega tegelema linna teised struktuurid. Juhtumiplaanide põhjalik ja korrektne koostamine (sh iga pereliikme kohta ja lapse arvamuse põhjalik kaardistamine), vahehindamine ja sisestamine STARi Täna kulub juhtumiplaani vormistamiseks koos vajaliku dokumentatsiooni koostamisega keskmiselt 45 minutit. Mõningatel juhtudel koostatakse juhtumiplaan kõigile pereliikmetele, mõningatel juhtudel mitte. Mõistlik ajakulu juhtumiplaani koostamiseks on töörühma hinnangul 2 tundi juhtumiplaani kohta, mis tähendab täiendavat tööjõuvajadust Tallinnas kokku ligikaudu 1, 5 ametikoha võrra. Piisava järelevalve teostamine teenuseosutajate, eestkostjate, hoolduspere poolt korrektse teenuse osutamise osas, sh vahehindamiste teostamine Järelevalvet teostatakse täna minimaalselt, SHOd keskenduvad eelkõige juba tekkinud probleemide lahendamisele, mitte järelevalve läbi probleemide ennetamisele. See, kui palju nähakse, et on mõistlik tegeleda ka järelevalvega, on prioriteetide seadmise küsimusega. Töörühma liikmete hinnangul peaks järelevalvega seotud tegevused moodustama ligikaudu 5% osakonna töötajate tööajast, mis suurendab tööjõuvajadust kogu Tallinnas 9 ametikoha võrra.

Samas on SHOd välja toonud mitmeid tegevusi, mida ei ole võimalik täna ressursipuuduse tõttu teha ja seetõttu nendega seonduv ajakulu tänases tööajas ei pruugi avalduda TEGEVUS TÄIENDAV RESSURSIVAJADUS Ennetustöö (ümarlauad, stabiilsena olevate juhtumitega tegelemine, riskirühmadega tegelemine (sõltuvushäiretega isikud, vanglast vabanenud jne. )) Ennetustööga täna sisuliselt ei tegeleta (hinnanguliselt 0, 01% tööajast), SHOd keskenduvad eelkõige jooksvale juhtumikorraldusele ja juba tekkinud probleemide lahendamisele, mitte probleemide ennetamisele. See, kui palju nähakse, et on mõistlik tegeleda ka ennetustööga, on prioriteetide seadmise küsimusega. Töörühma liikmete hinnangul peaks ennetustööga seotud tegevused moodustama ligikaudu 5% osakonna töötajate tööajast, mis suurendab tööjõuvajadust kogu Tallinnas 9 ametikoha võrra. Elatisraha nõudmine eestkostel olevatele lastele ülalpidamiskohustusega isikutelt, sh täitemenetlus Tallinna eestkostel oli 2016. aasta augusti seisuga LOVde SHOde andmetel 243 last. Arvestades, et kohtumenetlusele kulub aega ligikaudu 8 tundi ja täitemenetlusega seotud toiminguteks 2 tundi, siis oleks täiendavate töökohtade vajadus Tallinnas 1, 5 ametikohta. Eestkostetavate vara (aktiivne) haldamine Prioriteetide seadmise küsimus. Täna tegeletakse pigem hädavajalike toimingute teostamisega, mil määral peaks SHOd tegelema aktiivselt eestkostetava vara haldamisega vajab eraldi analüüsi.

Ajakaardistamise tulemuste kokkuvõte Ajakaardistamise tulemused näitasid, et: • SHOd saavad täna üldjoontes hakkama olemasoleva tööjõuga, teostatud saavad hädavajalikumad toimingud. Seega, kui sooviks on säilitada tänast olukorda, siis täiendavat tööjõuressurssi eraldama ei pea. Samas ei ole piisavalt ressursse tegelemaks ennetustegevusega, järelevalvega ning tagamaks kvaliteetset nõustamisteenust juhtumiplaanide koostamisel ja tegelemaks elatisraha sissenõudmisega. Eelpoolnimetatud kohustuste täitmiseks on hinnanguliselt vaja luua 21 täiendavat töökohta Tallinna sotsiaalhoolekandeosakondades (Haaberstis 1, Kesklinnas 3, Kristiines 2, Lasnamäel 5, Mustamäel 3, Nõmmel 2, Pirital 1 ja Põhja-Tallinnas 4). • Samuti võib tuleviku perspektiivi silmas pidades kujuneda ohuks asjaolu, et mõningaid suure ajakuluga teenuseid eelkõige väiksemad linnaosad täna ei pea osutama, kuid vastavate juhtumite tekkimisel võib tööjõuvajadus märgatavalt suureneda. • Lisaks on oluline, et seadusemuudatuste või linnasiseste kordade muudatuste jõustumise järgselt vaadataks üle SHO ressursivajaduse muutus. Samas on kindlasti oluline leida kokkuhoiukohti linnaosade sisemisest töökorraldusest: • Kaardistamise tulemused näitasid, et linnaosade ajakulu mõningate teenuste osutamisel oli väga erinev. See võib tuleneda nii metoodikas välja toodud piirangutest (ajakaardistamise teostamine suhteliselt lühikesel perioodil, tõlgendamise võimalus tegevuse valimisel jne), kuid ilmselt ka erinevustest töökorralduses linnaosade siseselt. Seetõttu tasuks kaaluda suure ajakuluga teenuste osutamise protsesside ja parimate praktikate täpsemat kaardistamist leidmaks kokkuhoiukohti. • Samuti tasub kaaluda juristide ulatuslikumat kaasamist SHOde töösse, sest juriidiliste toimingutega (sh kohtumenetlustega) seotud ajakulu on suur. Tulenevalt SHOde suurusest ei ole iga osakonna töösse eraldi juristi kaasamine mõistlik.

Tallinna lastekaitse töötaja keskmine palk on 10% ning sotsiaaltöötaja palk 8% madalam kui Tallinna lähiümbruse valdades. Vahe ametnike palgaga on veelgi suurem. Kommentaarid: • Tallinna lühiümbrusena on käsitletud Keila valda, Keila linna, Jõelähtme valda, Kiili linna, Maardu linna, Rae valda, Viimsi valda, Saue valda, Harku valda ja Saku valda. • Ametnike palkade puhul on vaadeldud Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti sarnaste töökohustustega ametikohtade palkasid. Järeldus: • Tagamaks Tallinnas sotsiaal- ja lastekaitsetöö kõrget kvaliteeti on oluline leida töö tegemiseks võimalikult kompetentne tööjõud. Tallinna poolt pakutav palgatase on täna oluliselt madalam kui analoogsetel ametikohtadel Tallinna lähiümbruses ja Tallinnas asuvates teistes asutustes. Seetõttu on vajalik tõsta Tallinna sotsiaaltöötajate palk minimaalselt samale tasemele kui Tallinna lähiümbruses. • Tallinnaosavalitsusest lahkuvad lastekaitsetöötajad suunduvad täna tööle peamiselt Sotsiaalkindlustusametisse ja Rajaleidja keskusesse, kus palgatase on kõrgem. Vajaliku tööjõu säilitamiseks on vajalik viia lastekaitse töötajate palk minimaalselt samale tasemele riigiasutustes sarnastel ametikohtadel makstava töötasuga.

Tallinna lastekaitse töötaja ja sotsiaaltöötajate palgaühtlustamise kulu linnaeelarvele on 340 079 eurot Tagamaks Tallinnas kompetentsete sotsiaaltöötajate olemasolu, on vajalik tõsta Tallinna sotsiaaltöötajate palk minimaalselt samale tasemele kui Tallinna lähiümbruses, mis täna on 1 252 eurot, mis tähendaks brutopalga kasvu 8% võrra. Nimetatud muudatusega kaasnev hinnanguline täiendav ressursivajadus, arvestades tänast sotsiaaltöötajate arvu (ilma lastekaitsetöötajateta) Tallinnas ja 2017. aastal kehtima hakkavaid maksumäärasid, on toodud tabelis 1. Tabel 1. Tallinnaosavalitsuste sotsiaaltöötajate palgataseme muutmisega kaasnevad kulud 1 töötaja 108 töötajat Tänane keskmine Tänane tööjõukulu Soovituslik brutopalk (kuus) (aastas) brutopalk (kuus) 1 161 € 18 641 € 2 013 230 € 1 252 € Soovitusliku brutopalgaga tööjõukulu (aastas) 20 027 € 2 162 915 € Täiendav tööjõukulu (aastas) + 1 386 € + 149 685 € Tagamaks Tallinnaosavalitsustes kompetentsete lastekaitsetöötajate olemasolu tuleb palgataseme muutmisel jälgida riigiasutustes sarnastel ametikohtadel makstava töötasu muutusi. Tallinnaosavalitsuste lastekaitsetöötajate töötasu tuleb viia minimaalselt samale tasemele riigiasutustes sarnastel ametikohtadel makstava töötasuga, mis tähendaks brutopalga kasvu 19% võrra. Nimetatud muudatusega kaasnev hinnanguline täiendav ressursivajadus, arvestades tänast lastekaitsetöötajate arvu Tallinnas ja 2017. aastal kehtima hakkavaid maksumäärasid, on toodud tabelis 2. Tabel 2. Tallinnaosavalitsuste lastekaitsetöötajate palgataseme muutmisega kaasnevad kulud 1 töötaja 57 töötajat Tänane keskmine Tänane tööjõukulu Soovituslik brutopalk (kuus) (aastas) brutopalk (kuus) 1 115 € 17 902 € 1 020 439 € 1 328 € Soovitusliku brutopalgaga tööjõukulu (aastas) 21 243 € 1 210 833 € Täiendav tööjõukulu (aastas) + 3 340 € + 190 394 €

Soovitused 1 1. Analüüsida lähemalt töökorraldust ja -protsesse erinevusi erinevates SHOdes, kaardistamaks parimaid praktikaid, leidmaks võimalikke kokkuhoiukohti ning ühtlustamaks osakondade poolt pakutava teenuse kvaliteeditaset. Kaaluda ühtsete protsessijuhiste ja kvaliteedistandardite loomist. 2. Eraldada Tallinnaosade SHOdele täiendavat ajaressursi tegelemaks: • ennetustegevusega, • järelevalvega, • juhtumiplaanide piisavalt korrektse ja põhjaliku koostamisega, • elatisraha nõudmine eestkostel olevatele lastele ülalpidamiskohustusega isikutelt. Kõik ülaltoodud on seadusest tulenevad või koostööpartnerite poolt pandud kohustused, mida täna korrektselt ei täideta. Nende täitmiseks on vaja luua 21 täiendatav töökohta SHOdes, mis linnaosade kaupa jaotuks järgnevalt: Haabersti 1, Kesklinn 3, Kristiine 2, Lasnamäe 5, Mustamäe 3, Nõmme 2, Pirita 1, Põhja-Tallinn 4 ametikohta. • 2017. aastal taotletaks SHOdes kokku 12 täiendava töökoha loomist, lähtuvalt põhimõttest, kus täiendava (-te) töökoha (-kohtade) loomise vajaduseks on märgitud 1 -2 kohta, luuakse juurde 1 töökoht ning, kus töökohtade loomise vajadus suurem kui 2, luuakse juurde 2 töökohta (Haabersti 1, Kesklinn 2, Kristiine 1, Lasnamäe 2, Mustamäe 2, Nõmme 1, Pirita 1, Põhja. Tallinn 2). • 2018. aastal taotletakse SHOdes kokku 9 täiendavat töökoha loomist, st kõik ülejäänud töökohad, mis jääavad 2017. loomata - (Kesklinn 1, Kristiine 1, Lasnamäe 3, Mustamäe 1, Nõmme 1, Põhja-Tallinn 2)

Soovitused 2 3. Tõsta minimaalselt sotsiaaltöötajate keskmine palgatase samale tasemele lähipiirkonna omavalitsuste palgatasemega ja lastekaitsetöötajatel riigiasutustes töötavate sarnaste ametnike palgatasemega, tagamaks Tallinnaosade SHOde sobivate töötajate leidmise võimekuse. Tallinna lastekaitse töötaja ja sotsiaaltöötajate palgaühtlustamise kulu linnaeelarvele on 340 079 eurot 4. Kaaluda SHOde töö ümberkorraldamist, kaasates osakondadesse juristi (olemasolevate ja ülal toodud 21 töökoha arvelt), tagamaks juriidiliste toimingute korrektsuse ja efektiivsuse. 5. Valdkondlike seadusemuudatuste, linna sisemiste kordade muudatuste või muud laadi olukorra muutuse järgselt alati vaadata üle ja hinnata seadusemuudatuse mõju SHOde tööjõuvajadusele ning vastavalt reageerida, kas tööjõu vähendamise või suurendamisega.

Tänan tähelepanu eest! Kontaktid: Tarmo Kurves Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti sotsiaalhoolekande- ja terviseosakonna teenuste ja toetuste sektori juhtivspetsialist Tel. 6457802; e-mail: tarmo. kurves@tallinnlv. ee 16