Oksiidid koosnevad kahest elemendist millest ks on hapnik

Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik.

Oksiidide liigitus koostiselementide järgi: • Metallioksiidid Na 2 O, Ca. O, Cu. O, Fe 2 O 3 • Mittemetallioksiidid CO 2, CO, Si. O 2, P 4 O 10

Nimetuste andmine oksiididele: • Metallioksiidide nimetamine: a) Püsiva oksüdatsiooniastme korral metalli nimi+oksiid K 2 O kaaliumoksiid, Al 2 O 3 alumiiniumoksiid b) Muutuva oksüdatsoooniastme puhul metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+oksiid Fe. O raud(II)oksiid Cu 2 O vask(I)oksiid Fe 2 O 3 raud(III)oksiid Cu. O vask(II)oksiid

Mittemetallioksiidide nimetused: • Indeksite(sümboli taga all) nimetamisel kasutatakse eesliiteid: 1 (mono) 6 heksa 2 di 7 hepta 3 tri 8 okta 4 tetra 9 nona 5 penta 10 deka N 2 O 5 dilämmastikpentaoksiid NO 2 lämmastikdioksiid

Anna nimetus oksiididele: • • • Ca. O Al 2 O 3 Cu. O Cu 2 O Fe 2 O 3 K 2 O Pb. O 2 Cr 2 O 3 Pb. O P 2 O 5 N 2 O CO Se. O 3 SO 2 SO 3 Cl 2 O 7 P 2 O 3 P 4 O 10

Kontrolli oksiidide nimetused: Kaltsiumoksiid Alumiiniumoksiid Vask(II)oksiid Vask(I)oksiid Raud(III)oksiid Kaaliumoksiid Plii(IV)oksiid Kroom(III)oksiid Plii(II)oksiid Difosforpentaoksiid Dilämmastikoksiid Süsinik(mono)oksiid Seleentrioksiid Vääveldioksiid Vääveltrioksiid Dikloorheptaoksiid Difosfortrioksiid Tetrafosfordekaoksiid

Oksiidide valemite koostamine: • Metallioksiide valemi saamiseks kirjutatakse sümbolite kohale oksüdatsiooniastmed ning +ja- laengute võrdsustamiseks kasutatakse indekseid. +III -II +IV -II Alumiiniumoksiid Al 2 O 3, plii(IV)oksiid Pb. O 2 • Mittemetallioksiidide valemi kirjutamisel elemendi nimetuse ees olevat eesliide kirjutatakse selle sümboli taha indeksina Lämmastikdioksiid NO 2

Koosta oksiidi valemid: Tseesiumoksiid Plii(II)oksiid Magneesiumoksiid Kroom(III)oksiid Triraudtetraoksiid !! Kaltsiumoksiid Alumiiniumoksiid Tsinkoksiid Tina(IV)oksiid Plii(IV)oksiid vääveldioksiid seleentrioksiid dikloorpentaoksiid süsinikmonooksiid difosforpentaoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikoksiid difosfortrioksiid vääveltrioksiid süsinikdioksiid

Kontrolli oksiidide valemid: Tseesiumoksiid Plii(II)oksiid Magneesiumoksiid Kroom(III)oksiid Triraudtetraoksiid Kaltsiumoksiid Alumiiniumoksiid Tsinkoksiid Tina(IV)oksiid Plii(IV)oksiid Cs 2 O Pb. O Mg. O Cr 2 O 3 Fe 3 O 4 Ca. O Al 2 O 3 Zn. O Sn. O 2 Pb. O 2

vääveldioksiid seleentrioksiid dikloorpentaoksiid süsinikmonooksiid difosforpentaoksiid lämmastikdioksiid dilämmastikoksiid difosfortrioksiid vääveltrioksiid süsinikdioksiid SO 2 Se. O 3 Cl 2 O 5 CO P 2 O 5 NO 2 N 2 O P 2 O 3 SO 3 CO 2

Kontrolli oksiidide valemid: Metallioksiidid Cs 2 O Ca. O Pb. O Al 2 O 3 Mg. O Zn. O Cr 2 O 3 Sn. O 2 Fe 3 O 4 Pb. O 2 Mittemetallioksiidid SO 2 NO 2 Se. O 3 N 2 O Cl 2 O 5 P 2 O 3 CO SO 3 P 2 O 5 CO 2

Oksiidide liigitus keemiliste omaduste järgi: • Aluselised oksiidid (reag. hapetega) Enamus metallioksiididest: Na 2 O, Ca. O, . . • Happelised oksiidid( reag. alustega) Enamus mittemetallioksiididest: CO 2, SO 3, . . . • Amfoteersed oksiidid( reag. nii hapete kui ka alustega): Zn. O, Al 2 O 3, Cr 2 O 3, Fe 2 O 3 • Neutraalsed oksiidid( ei reag. ei hapete ega alustega veega): CO, N 2 O

Aluseliste oksiidide keemilised om. : • Kõik aluselised oksiidid reag. happega, tekivad sool ja vesi Mg. O + 2 HCl = Mg. Cl 2 + H 2 O • Kõik aluselised oksiidid reag. happeliste oksiididega, tekivad sool ja vesi. Mg. O + CO 2 = Mg. CO 3 • Ainult tugevalt aluselised oksiidid reag. veega, tekib leelis (vees lahustuv alus) Ca. O + H 2 O = Ca(OH)2

Happeliste oksiidide keem. om. : • Kõik happel. oksiidid reag. alustega, tekivad sool ja vesi SO 2 + 2 Na. OH = Na 2 SO 3 + H 2 O • Kõik happel. oksiidid reag. aluseliste oksiididega, tekivad sool ja vesi SO 3 + K 2 O = K 2 SO 4 • Enamus happel. oksiide reag. veega, tekivad vastavad happed(o. -a. sama) P 4 O 10 + 6 H 2 O = 4 H 3 PO 4 (fosfori o. -a. +V) Ränidioksiid Si. O 2 (liiv) ei reageeri veega.

Amfoteersete oksiidide keem. om. : • reag. hapetega tekivad sool ja vesi Al 2 O 3 + 3 H 2 SO 4 = Al 2(SO 4)3 + 3 H 2 O • reag. leelise vesilahusega tekib kompleksühend Al 2 O 3 + 2 Na. OH + 3 H 2 O = 2 Na[Al(OH)4]

Neutraalsete oksiidide keem. om. : Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, aluste ega veega.

Muutuva o. -a. -ga metalli oksiidide jaotus keemil. om. järgi. Kui üks ja sama metall moodustab mitu erineva koostisega oksiidi, siis oksiid, milles metall on madalaima o. -a. -ga, on aluseliste om. -ga, keskmise o. - a. -ga amfoteerne, kõrgeima o. -a. -ga happeline. Aluselised oksiidid: Mn. O, Cr. O Amfoteersed oksiidid: Mn. O 2, Cr 2 O 3 Happelised oksiidid: Mn 2 O 7, Cr. O 3

Oksiidide saamine • Metalli või mittemetalli reag. hapnikuga: 2 Mg + O 2 = 2 Mg. O S + O 2 = SO 2 • Hapnikku sisaldavate liitainete lagunemisel: (karbonaatide, hüdroksiidide, hapnikhapete) Ca. CO 3 = Ca. O + CO 2 Mg(OH)2 = Mg. O + H 2 O H 2 CO 3 = CO 2 + H 2 O

Oksiidide rahvapäraseid nimetusi: Ca. O- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Al 2 O 3 - boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; Fe 2 O 3 - punane või pruun rauamaak; Fe 3 O 4 - rauatagi, magnetiit; Si. O 2 - liiv; CO 2 - süsihappegaas, CO- vingugaas; N 2 O- naerugaas