ELEKTROLDID KORDAMISKSIMUSED KONTROLLTKS MISTED n Elektrolt n Mitteelektrolt

ELEKTROLÜÜDID KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS

MÕISTED n Elektrolüüt n Mitteelektrolüüt n Nõrk/tugev alus n Nõrk/tugev hape n Elektrolüütiline dissotsiatsioon n Eksotermiline/endotermiline protsess

SOOJUSNÄHTUSED LAHUSTUMISEL n Ioonide hüdraatumine- eksotermiline, ΔH<0 n Kristallvõre lõhkumine- endotermiline, ΔH>0

SOOLADE DISSOTSIATSIOONIVÕRRANDID n Soolad on ioonilised ained, lagunevad täielikult ioonideks n Lahustuvad soolad K 2 CO 3→ 2 K+ + CO 3 -2 n Lahustumatud või vähelahustuvad soolad Ca. CO 3⇄ Ca+2 + CO 3 -2

ALUSTE DISSOTSIATSIOONIVÕRRANDID n Ühe hüdroksiidrühmaga, tugevad alused Na. OH→Na+ +OHn Ammoniaakhüdraat on nõrk alus NH 3 • H 2 O⇄NH 4+ + OHn Mitme hüdroksiidrühmaga- astmeliselt Ca(OH)2⇄OH- + Ca. OH+ ⇄OH- + Ca+2

HAPETE DISSOTSIATSIOONIVÕRRANDID n Happed on molekulaarsed ained, mis dissotsieeruvad astmeliselt. Ainult tugevate hapete 1. astme dissotsiatsioon on täielik. n Tugev: HCl→ H+ + Cln Nõrk: H 2 S⇄ H+ + HSHS-⇄ H+ + S-2

REAKTSIOONID LAHUSTES Reaktsioonide lõpuni kulgemise tingimused n Tekib sade n Tekib gaas (molekulaarne aine) n Tekib vesi (nõrk elektrolüüt) n Võrrandite esitamine ioonvõrrandina ja taandatud ioonvõrrandina

REAKTSIOONIVÕRRANDID n Alus+hape→sool+ vesi n neutralisatsioonireaktsioon n 2 KOH+H 2 SO 4→K 2 SO 4+2 H 2 O n Sool+sool→ sade +lahustuv sool n KBr+Ag. NO 3→KNO 3+ Ag. Br↓ n Sool+leelis→hüdroksiidi sade +lahustuv sool n Cu. SO 4+2 Na. OH→Na 2 SO 4+Cu(OH)2↓

GAASIDE TEKE n Sool+tugevam hape→uus sool+ nõrgem hape(või tekib gaas) n CO 2 tekib karbonaadist n Ca. CO 3+2 HCl→Ca. Cl 2+H 2 O+CO 2↑ n SO 2; H 2 S; HCl; HF jt vastavatest sooladest n NH 3 tekib ammooniumsoolast leelise toimel n NH 4 Cl+Na. OH→Na. Cl+H 2 O+NH 3↑

VESILAHUSTE p. H SOOLADE HÜDROLÜÜS n n 1. 2. 3. 4. Hüdrolüüs on soola ja vee reaktsioon, kus tekib nõrk alus või nõrk hape. p. H=7 neutraalne Tugeva happe ja tugeva aluse soolad ei hüdrolüüsu (alus+hape reaktsioon kulgeb lõpuni) T/T Na. Cl Nõrga aluse ja nõrga happe soolad hüdrolüüsuvad täielikult N/N (NH 4)2 CO 3 Lahustumatud hüdroksiidid Oksiidid, mis ei reageeri veega (Si. O 2, CO, N 2 O, Al 2 O 3, passiivsete metallide oksiidid)

p. H>7 aluseline 1. Leelised 2. Aktiivsete metallide oksiidid, mis reageerivad veega 3. Tugeva aluse (IA ja IIA alumised) ja nõrga happe soolad n

p. H<7 happeline 1. Kõik happed 2. Happelised oksiidid, mis reageerivad veega 3. Nõrga aluse ja tugeva happe (HCl, HNO 3, H 2 SO 4) soolad n

DISSOTSIATSIOONIMÄÄR α OSTWALDI lahjendusseadus: n nõrga aluse või happe dissotsiatsioonimäär suureneb, kui elektrolüüdi kontsentratsioon lahuses väheneb n α suureneb lahuse soojendamisel ja lahjendamisel n α=ioonide c : kogu aine c n Kogu aine c= ioonide c+ molekulide c

Õpi kindlasti ka õpikust! Edukat kontrolltöö sooritamist!