SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejkioonist Soolade liigitus

  • Slides: 10
Download presentation
SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist

SOOLAD Soolad koosnevad metallioonist ja happejääkioonist

Soolade liigitus lahustuvuse järgi • Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid

Soolade liigitus lahustuvuse järgi • Vees lahustuvad soolad: Kõik K, Na- soolad, kõik nitraadid ( vt. lahustuvuse tabelit) • Vees lahustumatud soolad: Ba. SO 4↓; Ag. Cl↓ jt. (vt. lahustuvuse tabelit)

Soolade liigitus koostise järgi • Lihtsoolad: Na. Cl; Na 2 SO 4 Na 3

Soolade liigitus koostise järgi • Lihtsoolad: Na. Cl; Na 2 SO 4 Na 3 PO 4 = 3 Na+ + PO 4 -3 • Vesiniksoolad Na. HPO 4 = 2 Na+ + HPO 4 -2 Na. H 2 PO 4 = Na+ + H 2 PO 4 -

Anna nimetus sooladele: • • • Li. Cl Na 2 SO 3 Fe. SO

Anna nimetus sooladele: • • • Li. Cl Na 2 SO 3 Fe. SO 4 KBr Na 3 PO 4 Cu. SO 4 Na. F Al. I 3 Ba(NO 3)2 Ca(H 2 PO 4)2 Al 2(SO 4)3 Ba. Cl 2 Na 2 Si. O 3 Fe 2(SO 4)3 Ag. NO 3 Cr. Cl 3 Na 2 S Ca. CO 3 Mg 3(PO 4)2 Ca. HPO 4

Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees

Soolade keemilised omadused 1)sool+METALL =uus sool + vähemaktiivne metall (reageeriv sool peab olema vees lahustuv) Cu. SO 4 + Fe = Fe. SO 4 + Cu (vt. pingerida) Erand: Kui metall on väga aktiivne(IA, IIA), siis eelistatult see reageerib soola vesilahuses oleva veega ja tekkiv leelis reag. soolaga. 2 Na + 2 H 2 O = 2 Na. OH + H 2↑ 2 Na. OH + Zn. Cl 2 = Zn(OH)2↓ + 2 Na. Cl 2 Na+2 H 2 O +Zn. Cl 2 =Zn(OH)2↓ +2 Na. Cl + H 2↑

2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks↓) (reageeriv sool ja alus peavad

2)sool + LEELIS = uus sool + uus alus(üks↓) (reageeriv sool ja alus peavad olema vees lahustuvad) Fe. Cl 3 +3 KOH = 3 KCl + Fe(OH)3 ↓ 3)sool + HAPE = uus sool + nõrgem hape Na 2 S + 2 HCl = 2 Na. Cl + H 2 S ↑ Kui tekib sadenev sool, siis ei pea tekkiv hape olema nõrgem ega lenduvam.

4)sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ↓) (reageerivad soolad peavad olema

4)sool + SOOL = uus sool + uus sool(üks ↓) (reageerivad soolad peavad olema vees lahustuvad) Na. Cl + Ag. NO 3 = Na. NO 3 + Ag. Cl ↓ 5) karbonaadid ja nitraadid lagunevad kuumutamisel Ca. CO 3 = Ca. O + CO 2↑ 2 Na. NO 3 = 2 Na. NO 2 + O 2↑ 2 Zn(NO 3)2 = 2 Zn. O + 4 NO 2↑ + O 2↑ 2 Ag. NO 3 = 2 Ag + 2 NO 2↑ + O 2↑

Soolade saamine 1) Hape + metall 2) Hape+aluseline oksiid 3) Hape + alus 4)

Soolade saamine 1) Hape + metall 2) Hape+aluseline oksiid 3) Hape + alus 4) Hape + sool 5) Alus+happeline oksiid 6) Alus+sool 7) Sool+metall 8) Sool+sool 9) Alusel. oksiid+happel. oksiid 10) Metall + mittemetall =sool+H 2 O =sool+hape =sool+H 2 O =sool+alus =sool+metall =sool+sool =sool

Soolade rahvapäraseid nimetusi • • Na. Cl - keedusool Ca. CO 3 –lubjakivi, marmor,

Soolade rahvapäraseid nimetusi • • Na. Cl - keedusool Ca. CO 3 –lubjakivi, marmor, kriit Na. HCO 3 - söögisooda Ca. CO 3 • Mg. CO 3 -dolomiit Na 2 CO 3 - pesusooda Ca. SO 4 • 2 H 2 O – kips Na 2 SO 4 • 10 H 2 O - glaubri sool Ca 3(PO 4)2 –fosforiit, apatiit

 • • • Na. NO 3 - tsiili salpeeter KNO 3 - india

• • • Na. NO 3 - tsiili salpeeter KNO 3 - india salpeeter Ag. NO 3 – põrgukivi Fe. SO 4 • 7 H 2 O – raudvitriol Cu. SO 4 • 5 H 2 O – vaskvitriol Fe. S 2 – püriit KMn. O 4 – kaaliumpermanganaat KCl. O 3 – Berthollet`sool NH 4 NO 3 – salmiaak Ca. F 2 – sulapagu