Intelligentsus ja selle mtmine Eva Palk Intelligentsus ehk

Intelligentsus ja selle mõõtmine Eva Palk

Intelligentsus ehk vaimne võimekus Intelligentsust on õieti kolm sorti: n mõni inimene on sedavõrd intelligentne, et kui teda väga intelligentseks nimetatakse, käsitab ta seda kui loomulikku ja ilmset tõsiasja; n teine on piisavalt intelligentne taipamaks, et teda ei iseloomustata, vaid lihtsalt meelitatakse; n kolmas aga on sedavõrd piiratud, et ta usub mida tahes. ¨ John Fowles. "Maag"

Intelligentsus n n n Intelligentia ( lad) - arukus, taibukus, üldine vaimse arengu tase, IQ, intelligents, intellektuaalsed võimed, vaimsed võimed, õppimisvõime, tarkus, haritus, andekus, kohanemisvõime, kognitiivne võimekus Võime arutleda, planeerida, probleeme lahendada Taibata toimuva mõtet ja sündmuste põhjuslikke seoseid http: //www. indiana. edu/~intell/map. shtml

Intelligentsus Üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime ( David Wechsler, 1975) n. . kas toimetulek oma kultuuri piires või kus tahes keskkonnas ja kultuuris? n Erinevad lähenemised ja vaatenurgad n http: //www. indiana. edu/~intell/wechsler. shtml

Intelligentsus n Intelligentsus sisaldab üldvõimekust ja mitmesugust spetsiifilist võimekust Charles Spearman ( 1863 -1945) http: //www. galtoninstitute. org. uk/Newsletters/GINL 0003/charles_spearman. htm

Intelligentsusteooriad Raimond Cattell ( 1905 -1998) Fluiidne ehk voolav intelligentsus n Võime arutleda ja kasutada infot, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes olukordades, koguda uusi teadmisi Kristalliseerunud intelligentsus n n Omandatud oskuste ja teadmiste rakendamine spetsiifilistes asjades Asjatundlikkus, kogemused http: //commons. wikimedia. org/wiki/User: Emijrp/Commons/es/33

Intelligentsusteooriad Howard Gardner (s. 1943 ) n 1. keelealane ehk lingvistiline n 2. loogilis-matemaatiline n 3. ruumiline n 4. kehalis-kineetiline n 5. muusikaline n 6. naturalistlik n 7. personaalne intelligentsus Interpersonaalne ( isikutevaheline) Intrapersonaalne ( isikusisene) http: //www. howardgardner. com/ http: //www. infed. org/thinkers/gardner. htm http: //www. howardgardner. com/bio. html

Intelligentsusteooriad Robert Sternberg (s. 1945) kolmekomponendiline intelligentsusteooria n 1. seesmine komponent ehk analüütiline intelligentsus n Inimeses endas toimuvad kognitiivsed protsessid 2. kogemuslik komponent Loovus ehk kreatiivne intelligentsus n Kogemuste mõju intelligentsusele n 3. seotus väliskeskkonnaga ehk praktiline intelligentsus igapäevaste probleemide lahendamine, on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast http: //www. igs. net/~cmorris/Sternberg. html

Pärilikkus ja keskkond n n Identsete kaksikute meetod, lapsendatute uuringud pärilike ja keskkonnategurite mõju teineteise suhtes umbes võrdne(Eysenck, 1998) Naised enamasti edukamad keele- ja sõnavaraülesannetes n Meeste eeliseks ruumilist kujutlust ja matemaatilisi oskusi nõudvad ülesanded n Inimene valib keskkonna, mis vastab paremini tema iseloomule ja keskkond omakorda mõjutab tema iseloomujooni, neid arendades ja täiustades. (Mischel, Schoda n jt. 2002). n Haigused, vanus, kultuurikeskkond, haridus http: //www. loodusajakiri. ee/horisont/artikkel 290_256. html http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/bellcurv. htm http: //www. novaator. ee/ET/inimene/sunnijarjekord_mojutab_intelligentsust_ja_iseloomu/

Vääriti mõõdetud inimene n Gould, S. J. (2001). Vääriti mõõdetud inimene. (Tõlkinud Juhan Kahk, toimetanud Ken Kalling). Roheline Raamat: Varrak http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/V%E 4 riti%20 m 66 detud. htm http: //et. wikipedia. org/wiki/Eugeenika http: //www. terviseleht. ee/200108/8_olari. php http: //www. eetika. ee/377874

Psühholoogilised testid Vaimsete võimete testimine Teste kasutatakse mõõtmaks inimeste vahelisi erinevusi või hindamaks, kuidas sama inimene erinevates olukordades reageerib Ajaloost n Süstemaatilise mõõtmise aluseks Sir Francis Galtoni uurimused n 1884 Londonis antropomeetriliste mõõtmiste labor – 3 penni eest sai end testida n Galtoni uurimusi jätkas James Mc. Keen Cattell (1869 -1944) n http: //tnk. tartu. ee/0 vaimsete. html

Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid n n n vajadus kindlaks määrata ja hinnata vaimset mahajäämust 1904 Prantsusmaal Alfred Binet’ (1857 -1911) – valitsuse ülesanne teha kindlaks õpiraskustega laps, Objektiivne test – tulemus ei tohiks sõltuda testijast, välisteguritest Esimest korda kasutusele mõiste “vaimne vanus”, mis erineb kronoloogilisest vanusest. Standardiseeritud skaala – võimaldas võrrelda tulemusi omavahel 1905 avaldati esmakordselt test, hetkel tuntud “Stanford -Binet skaala” nime all. http: //www. ekk. edu. ee/~eeksam/index. php/Latent_trait_ps%C 3%BChholoogia

Vaimsete võimete testimine Testid on tööriistad – ehk nende kasutegur sõltub nende kasutusviisist n testi kasutajate ülesandeks hinnata nende sobivust konkreetseks ülesandeks – n mis on nende kasutamise eesmärk, n millist infot nad annavad, n kuidas tulemusi otsustusprotsessis arvestada jne. näiteks koolipsühholoogia n illegaalsed testide kasutamised n

Intelligentsuskvoot - IQ Võttis kasutusele William Stern (1871 -1938) n Intelligentsusvanus jagatakse eluvanusega ja korrutatakse 100/ga n. (12: 16)X 100= n Üle 130 ülihea n 90 - 109 normaalne, keskmine n Alla 70 vaimne mahajäämus n IQ 100– kokkuleppeline, tähistab inimgrupi keskmist tulemust konkreetses võimekuse testis, mutub ajas n Flynni efekt - iga 10 aastajooksul tõusevad tulemused 3 IQ puntki võrra n

Vaimse võimekuse normaaljaotus n Tüüpilise võimete testi jaotus

Juhan Tork n n n n n Juhan Tork (17. oktoober 1889 Tartu – 3. august 1980 Toronto) oli eesti ajaloolane, õpetaja ja karskustegelane. Doktoritöö "Eesti laste intelligents" (1939) oli Eesti psühholoogia olulisemaid saavutusi kahe maailmasõja vahelisel ajal. Juhan Torki mahukas uurimus Eesti laste intelligentsusest põhines hoolikalt läbikaalutud testidel, mille tulemused võimaldasid leida vastuseid küsimustele, mille üle tänapäeva psühholoogias alles pead vaevatakse. Juba rohkem kui pool sajandit tagasi esitas Juhan Tork küsimuse IQ sõltuvuse kohta inimese rassikuuluvusest. Teatavasti jaguneb Eesti rahvastik põhja-lõuna suunas lääne- ja idapoolseks tõuks. Oma töös leidis Tork, et rassi füüsilised tunnused (näiteks pikkus) korreleeruvad väga kõrgelt vaimse võimekusega: skandinaavia rass on vaimselt arenenum kui idabalti rass. Välja otsitud andmebaasist "http: //et. wikipedia. org/wiki/Juhan_Tork"

Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid n n Hariduslike vajaduste hindamisel Personalitöö valdkond (inimese sobivus vastavale erialale) n kliiniline töö (sõeluuringud, psüühikahäirete kindlaks määramine, ravi edukuse hindamine) n teaduslikud uuringud (hindamaks erinevate tegurite mõju inimesele on vaja teada, kuidas ta teistest erineb) n Individuaalnõustamine (emotsionaalse heaolu/enesetunde, sotsiaalsete suhete jt hindamine)

Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid n n n n Üldise vaimse võimekuse testid Spetsiifilise võimekuse testid Isiksusetestid Teadmiste ja sooritustestid Ei ennusta inimese toimetulekut elus On võimalik ennustada õpitulemusi Ennustada inimeset edukust hilisemas elus, tööelus

Vaimsete võimete testimine intelligentsustestid kas test ennustab tulevast käitumist või mõõdab hetketaset n individuaalseteks ja grupitestideks ning arvutil täidetavateks testideks n eraldi testid lastele ja täiskasvanutele n

IQ testid http: //ee. online-iq-tests. com/a-little-bit-about-intelligence-and-iq/ http: //www. owensworld. com/games/strategy/iq-test

Leia puuduv pilt http: //ee. online-iq-tests. com/iq-test/ http: //iq-test. co. ee/iq-test/ http: //www. kalvereisid. ee/quiz/iq. htm http: //www. quickiqtest. net/estonian/firstqee. php

Enamlevinud testid n David Wechsleri intelligentsusskaalad Verbaalsed ülesanded: informeeritus, sõnavara, , arusaamine, sõnalised aritmeetikaülesanded, mitteverbaalsed: arvuread, pildiread n John C. Raven progressiivsete maatriksite testid Mittesõnalised, pildilised, kujundilised, järjest keerukamaks http: //et. wikipedia. org/wiki/Wechsleri_intelligentsusskaalad http: //www. johnraven. co. uk/

Soovitused testide täitmisel n n n n Lugege täpselt iga ülesande sõnastust! Arvestage oma aega! Kontrollige testi tulemuste kokkuvõtmise poliitikat! Täitke vastustelehed korralikult! annab ettekujutuse oma võimetest enda võrdlus teistega on huvipakkuv Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast.

Testimise eetilised küsimused n n n n Ei kasutata õigesti Tulemused ei ole korrektsed Tehakse valed järeldused, ei osata tõlgendada ( kellel on õigus testida? ) Eelarvamused, mõjutab positsiooni ühiskonnas Inimese elukäigu ja valikute mõjutamine annab ettekujutuse oma võimetest enda võrdlus teistega on huvipakkuv Lohutust pakub teadmine, et ehkki mina ei ole geenius, ei ole seda ka suur enamus inimkonnast

Kirjandusallikad n n n n J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus, 2002 6. T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/V%e 4 riti%20 m 66 detud. htm http: //www. director. ee/artikkel/424 http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/raport 99. htm Riigieksamite ja sotsiaalteaduskonna akadeemilise võimekuse testi (AVT) võrdlev analüüs. Jüri Allik Olev Must http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/raport 99. htm n Sotsiaalteaduskonna akadeemiline test n http: //www. sh. ut. ee/363384 n 2009 a. akadeemiline test http: //www. sh. ut. ee/orb. aw/class=file/action=preview/id=664274/Test+2009+eesti. pdf n http: //roland. pri. ee/soph_tartu/? a=mypage&story_sid=ajalugu

Abiks eriala valikul n n n n Sotsiaalteaduskond http: //www. sh. ut. ee/375899 Psühholoogia Instituut http: //psych. ut. ee/psych/ Intelligenstus http: //tnk. tartu. ee/0 intelligentsus. html Vaimsete võimete testid http: //tnk. tartu. ee/0 vaimsete. html Testide näidised: http: //www. hot. ee/ilmehunt/sensation. htm http: //www. kalvereisid. ee/quiz/iq. htm Testid ja testimine: http: //www. rajaleidja. ee/testid-ja-testimine/ Kutsevaliku testid http: //www. rajaleidja. ee/kutse-eelistuste-test/ http: //www. rajaleidja. ee/testid/ Raveni progressiivsed maatriksid http: //www. rajaleidja. ee/vaimse-voimekuse-testid/ http: //www. google. ee/search? q=Wonderlicki+intelligentsustestid&ie=UTF-8&hl=et http: //www. cs. tlu. ee/instituut/oppe_materjalid/magister/2006/Tiina_Kask/l 4. doc

Kirjandusallikaid n http: //et. wikipedia. org/wiki/Intelligentsus n http: //et. wikipedia. org/wiki/Emotsionaalne_intelligentsus n http: //www. sotsioloogia. ee/vana/esso 3/4/elina_tolmats 2. htm TÜ akadeemiline test http: //dspace. utlib. ee/dspace/bitstream/10062/14620/1/akadeemiline%2 0_olev 310809. pdf n n http: //www. ekspress. ee/news/paevauudised/eestiuudised/mikko-lagerspetz-iq-eiseleta-rahvaste-ebavordsust. d? id=32678745 n Sotsioonika http: //www. hot. ee/types/index. html http: //wapedia. mobi/et/Multiintelligentsuse_teooria n n http: //www. innove. ee/orb. aw/class=file/action=preview/id=12781/Triin_Hannust_Sisse juhatus_testimisse. ppt

Kodune ülesanne. n n n Vihikusse tabel: H. Gardneri ja R. Sternbergi intelligentsusteooriate võrdlus Kirjandusallikate lugemine Lisaülesandena võib teha esitluse, ettekande, referaadi ( ei pea vihikusse siis kokkuvõtet tegema) Teemad: IQ testid, akadeemiline test, Eestis kasutatavad testid, testide kriitika, pärilikkus, keskkond ja intelligentsus, Õpik lk 115 -125, e-koolis materjale, linke, õpiku teksti konspekt