Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul Pariisi rahukonverents ja

Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul Pariisi rahukonverents ja selle otsused § 1

ÕPIKU KAANEPILT: Pablo Picasso „Guernica“ (1937) 3, 5 x 7, 82 m asub: Reina Sofia muuseum, Madrid, Hispaania Maalitud Hispaania Kodusõja ajal-pommitamises hukkus 1600 rahulikku elanikku

Kubism - kujutab objekte geomeetriliste põhivormide kaudu, samal ajal erinevate nurkade alt • Leegid Inimene karjub, käed taeva poole sirutatud, ja teda neelavad leegid. Tänaval lõõmavad leegid nilpsavad ka ust.

• Pealuu Picasso enda sõnul sümboliseerib hobune inimese süütust. Lähemal uurimisel näeme looma ninast moodustumas kolpa. • Jumala silm Lampi tuleb tõlgendada kui Jumala kõikenägevat silma. Või leegid sümboliseerivad saksa süütepomme

• Lootus tärkab Sõduri murtud mõõga kõrval tärkab lill kui sümbol sellest, et võitlus fašismi vastu pole kaotatud

Rahvusvahelised suhted XX saj. algul, enne I maailmasõda

Suurriikide blokid • Kolmikliit • 1879 Saksamaa ja Austria-Ungari • Itaalia • Antant (Entente Cordiale) • 1893 Venemaa ja Prantsusmaa • 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa

Kolmikliit • Saabuval sajandil on saksa rahvas kas haamriks või alasiks (B. Von Bülow) • Saksamaa Kolmikliidu juhiks • . . soovis haarata kolooniaid, et olla esindatud kogu maailmas • … eesmärk purustada Prantsusmaa, et haarata võim Euroopas • Austria-Ungari ja Itaalia nõrgemad lülid • Uus koostööpartner - TÜRGI

Antant • Tähtsaim riik PRANTSUSMAA • Venemaa ei soovinud näha tugevnevat Saksa riiki • Inglismaa sõjaline koostöö Prantsusmaaga • Inglismaa ammune liitlane JAAPAN

Miks puhkes I maailmasõda? • Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel • Ohu alahindamine – usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) • Sõja romantiseerimine • Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine • Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid – Schlieffeni plaan)

Kuidas muutus I MS käigus sõjapidamine? • Uued relvad • Rahulike elanike ja tagala ründamine

Versailles`i rahu ja Versailles`i süsteem. Pariisi rahukonverents – toimus jaan 1919 -jaan. 1920 Suur nelik Pariisi rahukonverentsil Konverentsist võtsid osa 26 riigi esindajad, kuid otsustavad hääled kuulusid sõja võitnud suurriikidele. Suurbritannia peaminister David Lloyd George, Prantsusmaa peaminister George Clemenceau ja USA president Woodrow Wilson otsustasid Esimese maailmasõja järgse maailmakorralduse üle.

Versailles`i rahulepingu tingimused ja peamised otsused – Saksamaa nõrgestamine Versailles rahuleping allkirjastati 28. juunil 1919. a. Saksamaal hakati Versailles rahulepingut nim. Versailles`i diktaadiks. 1) territoriaalsed muutused Euroopa kaardil Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused ja umbes 1/8 Euroopa aladest: Elsass. Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Scleswig Taanile, Saarimaa jäi 15 aastaks Rahvasteliidu haldusse, Poznan, osa Pommerist ja Sileesiast läksid Poola koosseisu, Memel Leedule, Danzig muutus vabalinnaks. 2) Reini vasak kallas okupeeriti, parem kallas demilitariseeriti, anscluss keelati, Saksamaa pidi loobuma kolooniatest 3) Saksa sõjaväe suuruse piiramine Saksamaa sõjaväge vähendati 100 000 -meheni, Saksamaa pidi kaotama üldise sõjaväekohustuse ja moodustama oma sõjaväe ainult vabatahtlikest. Laevastikus vähendati oluliselt laevade arvu. Keelati ehitada ja omada allveelaevu. Kindralstaap saadeti laiali. 4) Reparatsioonide maksmise kohustus: Saksamaa kui sõja süüdlane ja alustaja peab maksma reparatsioone – st. korvama võitjate sõjakulutused. Üldsumma suhtes pooled kokkuleppeni ei jõudnud, millest tulenes ka reparatsioonide maksmise probleem