EESTI KIRJANDUS XX SAJANDI ALGUL Kirjanduslikud rhmitused levaade

  • Slides: 21
Download presentation
EESTI KIRJANDUS XX. SAJANDI ALGUL Kirjanduslikud rühmitused Ülevaade

EESTI KIRJANDUS XX. SAJANDI ALGUL Kirjanduslikud rühmitused Ülevaade

“NOOR-EESTI” (1905 -1916) § Kujunes varasemates Tartu (üli)õpilasrühmitustest; § 1905 ilmus kogumik “Noor-Eesti”, mille

“NOOR-EESTI” (1905 -1916) § Kujunes varasemates Tartu (üli)õpilasrühmitustest; § 1905 ilmus kogumik “Noor-Eesti”, mille järgi hakati rühmituse liikmeid kutsuma nooreestlasteks. § Tähtsamatest ja tuntumatest kuulusid sellesse rühmitusse Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid.

3 ajajärku (perioodi): 1. Kujunemisperiood (seotud rahvusromantika ja realismiga) 2. Esteetiline kõrgperiood (rohkem kunsti,

3 ajajärku (perioodi): 1. Kujunemisperiood (seotud rahvusromantika ja realismiga) 2. Esteetiline kõrgperiood (rohkem kunsti, filosoofiat, looming kaldub impressionismi, sümbolismi) 3. Hilisperiood (modernism)

MIDA TEGID? § Toovad vene, saksa ja soome kirjandusest üle uusi kirjanduslikke jooni; §

MIDA TEGID? § Toovad vene, saksa ja soome kirjandusest üle uusi kirjanduslikke jooni; § Nooreestlased avaldasid Kristjan Jaak Petersoni luulet; § Hoolitsesid majanduslikult luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. § Pärast Esimest maailmasõda tegutses edasi kirjastusena.

TÄHTSUS KIRJANDUS- JA KULTUURILOOS § § § § Elavdas kultuurielu (1905 -1919) Tõstis kirjanduse

TÄHTSUS KIRJANDUS- JA KULTUURILOOS § § § § Elavdas kultuurielu (1905 -1919) Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Elavdas kunstielu Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundumusi OLGEM EESTLASED, AGA SAAGEM KA EUROOPLASTEKS!

GUSTAV SUITS - Üks seltsi asutajatest NOOREESTLASED olid veendunud, et kirjanduse tähtsam ülesanne on

GUSTAV SUITS - Üks seltsi asutajatest NOOREESTLASED olid veendunud, et kirjanduse tähtsam ülesanne on olla tema ise. Eeskujuks Prantsusmaal tegutsenud parnaslaste moto “Kunst kunsti pärast!”

Uusromantism eesti kirjanduses § Pole ühtne § Keskne suund on SÜMBOLISM (reaalne maailm on

Uusromantism eesti kirjanduses § Pole ühtne § Keskne suund on SÜMBOLISM (reaalne maailm on näiline ja juhuslik) § IMPRESSIONISM § EKSPRESSIONISM’ - Eesti uusromantism ongi kõigi erinevate stiilide segu

“SIURU” (1917 -1919) § SEE kirjandusrühmitus loodi 1917. Sinna kuulusid August Gailit (asutaja), Marie

“SIURU” (1917 -1919) § SEE kirjandusrühmitus loodi 1917. Sinna kuulusid August Gailit (asutaja), Marie Under, Johannes Semper, Friedebert Tuglas, Artur Adson, Henrik Visnapuu. § Nende motoks oli Tuglase ütlus: “ LOOMISE RÕÕM – SEE OLGU MEIE AINUS TÕUKEJÕUD” § Ilmus 3 albumit.

Tähtsus: § Siurulased muutsid kirjanduse populaarseks § Jätkas “Noor-Eesti” traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. §

Tähtsus: § Siurulased muutsid kirjanduse populaarseks § Jätkas “Noor-Eesti” traditsioone, liikudes sümbolismi suunas. § Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. ARMASTUSLUULE!

“TARAPITA” (1921 -1922) § Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. § Erinevalt eelmisest kahest jätsid tarapitalased

“TARAPITA” (1921 -1922) § Tegemist oli kirjanduspoliitilise rühmitusega. § Erinevalt eelmisest kahest jätsid tarapitalased tahaplaanile tundeelamused ning asusid koheselt analüüsima ja üldistama, võitlus sotsiaalsete pahedega. § Korduvalt räägivad noortest, haridusest ja tulevikust.

“Tarapita” manifest: MILLAL OLEME SISSE HINGANUD NII LÄMMATAVAT ÕHKU, KUI NYYD – TÕUSIKLUSE JOOVASTUSPÄIVIL?

“Tarapita” manifest: MILLAL OLEME SISSE HINGANUD NII LÄMMATAVAT ÕHKU, KUI NYYD – TÕUSIKLUSE JOOVASTUSPÄIVIL? UMMIKU ON LYKAT VAIMLINE KULTUUR. LÄMBUMAN EDASIVIIVAD JÕUD. HALVAT TÖÖLISTE LIIKUMINE. HARITLASTEST ON SAAND ÄRIMEES, VÕIMUMEES, AMETNIK. ”

“TARAPITA” liikmed § Pilt aastast 1926, § autor teadmata

“TARAPITA” liikmed § Pilt aastast 1926, § autor teadmata

Liikmed: ALBERT KIVIKAS JOHANNES SEMPER MARIE UNDER ARTUR ADSON JOHANNES VARESBARBARUS FRIEDEBERT TUGLAS AUGUST

Liikmed: ALBERT KIVIKAS JOHANNES SEMPER MARIE UNDER ARTUR ADSON JOHANNES VARESBARBARUS FRIEDEBERT TUGLAS AUGUST ALLE JAAN KÄRNER ALEKSANDER TASSA

“ARBUJAD” “Arbujad” on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja

“ARBUJAD” “Arbujad” on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud luuleantoloogia järgi. See luuletajate sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi VELJESTO ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.

Lisaks neile! § 1871 -1893 Eesti Kirjameeste Selts (Jakob Hurt, C. R. Jakobson, H.

Lisaks neile! § 1871 -1893 Eesti Kirjameeste Selts (Jakob Hurt, C. R. Jakobson, H. Treffner, J. Köler jt) § EESTI KIRJANDUSE SELTS on organisatsioon, mille eesmärgiks on kirjanduse, teaduse ja kunsti edendamine Eestis. Asutati 06. 08. 1907, eksist. tänaseni § EESTI KIRJANIKKUDE LIIT asutati 08. 10. 1922 Tallinna raekojas, ajakiri “Looming”, 1991. a nimetati ümber EESTI KIRJANIKE LIIDUKS

Eesti Kirjanduse Seltsi põhikiri on registreeritud 8. V 1907 Liivimaa seltside ja ühistute nimekirjas.

Eesti Kirjanduse Seltsi põhikiri on registreeritud 8. V 1907 Liivimaa seltside ja ühistute nimekirjas. EKS-i taastav üldkogu otsustas 18. XII 1992 jätkata Seltsi tegevust õigusliku järjepidevuse alusel 16. VI 1940 kehtinud ja redigeeritud. . .

Eesti Kirjanike Liit Uudised, teated Liikmed Osakonnad Kirjanduslikud kolmapäevad Mudilastehommikud ja muud üritused Seadused

Eesti Kirjanike Liit Uudised, teated Liikmed Osakonnad Kirjanduslikud kolmapäevad Mudilastehommikud ja muud üritused Seadused ja lepingud Käsmu loomemaja Lingid Ainult liikmetele

EKL esimehed: § § § 1922– 1923 Friedebert Tuglas 1923– 1924 Karl Rumor-Ast 1924–

EKL esimehed: § § § 1922– 1923 Friedebert Tuglas 1923– 1924 Karl Rumor-Ast 1924– 1925 Eduard Hubel 1925– 1927 Friedebert Tuglas 1927– 1929 Henrik Visnapuu 1929– 1930 Friedebert Tuglas 1930– 1936 Eduard Hubel 1937– 1939 Friedebert Tuglas 1939– 1940 August Jakobson 1941– 1943 Albert Kivikas 1943– 1944 Gustav Suits

Tänaseks kõik! Ilusat nädalavahetust ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval! 18. 09. 2008 Merle Loodus-Adamson

Tänaseks kõik! Ilusat nädalavahetust ja kohtumiseni järgmisel neljapäeval! 18. 09. 2008 Merle Loodus-Adamson