EESTI KIRJANDUS 1917 1922 1 SIURU kirjanike rhmitus

EESTI KIRJANDUS 1917 – 1922 1

SIURU, kirjanike rühmitus aastatel 1917 – 1920 Tänapäev 2007

SIURU, 1917 H. Visnapuu, A. Gailit, M. Under, F. Tuglas, A. Adson

Siuru albumid Siuru I album, kujundus: N. Triik Aastail 1917– 1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit. Siuru rühmituse teeneks peetakse seda, et nad muutsid kirjanduse populaarseks ja tõmbasid sellele üldsuse tähelepanu. Siuru jätkas Noor-Eesti traditsioone. Loomingus oli eelistatud lüürika ja novellid. Siurulased tähtsustasid armastusluulet ja viisid selle uuele stiilitasandile.

SIURU, 1917 F. Tuglas, A. Adson, M. Under, A. Gailit, J. Semper, H. Visnapuu Ülemises reas seisavad vasakult kunstnikud Peet Aren ja Otto Krusten

MARIE UNDER (1883 – 1980) Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid, keda on nimetatud eesti luule hingeks, eesti suurtest naisluuletajatest on temaga võrreldav Betti Alver. Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891– 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901– 1902 ajalehe “Teataja” toimetuses. Abiellus 1902. a raamatupidaja K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905. a Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1899

MARIE UNDER 1924 abiellus A. Adsoniga. Under kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse Siuru rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga “Sonetid”. Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu- ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes “Sonetid” (1917), “Eelõitseng” ja “Sinine puri” (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armuja looduselamuste kujutamises. Fotograaf Parikas

MARIE UNDER Filosoofilised mõtisklused elu valguse- ja varjupoole üle on iseloomulikud teostes “Lageda taeva all” (1930) ja “Kivi südamelt” (1935), pihtimuslik inimkannatuste teema ja sõjatraagika tõusevad esile humanismiideest kantud kogumikus “Mureliku suuga”. u 1912

MARIE UNDER Marie Under põgenes 1944. a Rootsi, töötas 1945– 57 Stockholmis Drottningholmi teatrimuuseumis. Pagulasena Rootsis kirjutatud värssidest tundub valusat koduigatsust. M. Underi tähtsamad kogud: “Hääl varjust” ”Rõõm ühest ilusast päevast”. Under tõlkijana: “Valik saksa uuemast lüürikast” C. Baudelaire’i “Väikesed poeemid proosas” M. Lermontovi “Valik luuletusi” M. Maeterlincki, F. Grillparzeri jt lavatekste.

Ants Laikmaa “Marie Underi portree”

MARIE UNDER Underi kõrgetasemeline ballaadilooming sisaldub kogus “Õnnevarjutus”. 1981 ilmus Underi valikkogu “Mu süda laulab”. Marie Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse: vene, saksa, esperanto, inglise, prantsuse, rootsi, soome ja itaalia. Marie Under suri 25. septembril 1980. aastal Stockholmis. Roosisort “Marie Under” http: //www. ekspress. ee/news/areen/uudised/marie-under-sainimelise-roosi. d? id=27691629

MARIE UNDER Eesti Kirjandusmuuseumi ja kirjastuse Ilmamaa välja antud album "Marie Under" Luulekogu “Eelõitseng” (1918), kujundas Nikolai Triik

HENRIK VISNAPUU ajakirjanik esseist luuletaja ja teoreetik memuarist SIURU- aegne looming: “Amores” (1917) “Jumalaga, Ene!” (1918) “Käoorvik” (1920) “Hõbedased kuljused” http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/visn/amor_ftx. ht ml Henrik Visnapuu siurulasena, 1917

HENRIK VISNAPUU Henrik Visnapuu üliõpilasena 1930. aastatel

HENRIK VISNAPUU http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/visn/vali_ftx. html

HENRIK VISNAPUU Ilustused: Kunstnik A. Vabbe. Kirjanikkude ühingu Siuru kirjastus Tallinnas, 1917 Poeeside viies raamat. Noor. Eesti Kirjastus, Tartu 1920

FRIEDEBERT TUGLAS (1886– 1971) Eesti Kirjanike Liidu looja, ajakirja LOOMING toimetaja, novelli- ja romaanikirjanik esseist SIURU- aegne looming: novell “Saatus” (1917) romaan “Felix Ormusson” (1920) F. Tuglas siurulasena 1917

FRIEDEBERT TUGLAS Friedebert Tuglas. “Poeet ja idioot” Novell kogust "Hingede rändamine" (1908– 1924). Noor-Eesti Kirjastus Tartus 1924 http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/ tugl/poee_ftx. html

Frans Snyders (1579– 1657) oli tõenäoliselt kunstnik, kelle maale Louvre’is vaadates tekkis Tuglasel “Popi ja Huhuu” kirjutamise idee

Frans Snyders Kolm pärdikut puuvilju varastamas, 1640 ndad, õli lõuendil 98 x 147 cm, Louvre, Pariis

FRIEDEBERT ja ELO TUGLAS 1930. aastad

Underi-Tuglase Kirjanduskeskus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakond Nõmmel Väikese Illimari t. 12 asub Marie Underile ja Artur Adsonile kuulunud majas, kus kirjanikepaar elas aastail 1933– 1944. Aastail 1944– 1971 oli siin Elo ja Friedebert Tuglase kodu.

Underi-Tuglase Kirjanduskeskus Vaade Friedebert Tuglase töötuppa

F. Tuglase novelliauhind Antakse välja alates 1971. aastast http: //et. wikipedia. org/wiki/Frie debert_Tuglase_novelliauhin d Underi-Tuglase muuseum, nurgake elutoast

AUGUST GAILIT

AUGUST GAILIT ajakirjanik novellikirjanik följetonist romaanikirjanik Siuru-aegne LOOMING: “Saatana karussell” (1917) “Rändavad rüütlid” (1919) “August Gailiti surm” (1919) “Klounid ja faunid” (1919) August Gailit. Purpurne surm. Romaan (1921). Noor–Eesti Kirjastus–Ühisus Tartus 1924 http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/gail/purp_ftx. html

AUGUST GAILIT (1891– 1960) Eduard Ole "Kirjanik A. Gailiti portree" 1932

KIRJANIKUD BERLIINIS Vasakult Rudolf Paris, August Gailit, Eduard Hubel, Henrik Visnapuu

JOHANNES SEMPER (1892 – 1970) Ajakirja LOOMING toimetaja luuletaja novelli- ja romaanikirjanik esseist ja kriitik SIURU- aegne looming: luulekogud “Pierrot” (1917) “Jäljed liival” (1920) Fotograaf Parikas, J. Semper 1930. aastatel

ARTUR ADSON Karl Arthur Adson oli eesti luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema kujunemisele luuletajaks andis suuna tutvumine Marie Underiga 1913. aastal, kelle elukaaslaseks ja truuks saatjaks jäi Adson elu lõpuni. Adson on olnud eesti kirjanduse kõige järjekindlam murdeluuletaja, võrumurdelisi tekste sisaldavad eranditult kõik tema luulekogud. Murdekeele tõttu arhailise värvinguga värssides peegelduvad eesti luule arengulugu ja üldtendentsid. SIURU- aegne looming: “Henge palango” (1917) “Vana laterna” (1919) “Roosikrants” (1920) Artur Adson 1930. aastatel

Artur Adson ja Marie Under Soomes, 1921

AUGUST ALLE • (1890– 1952) • Luuletaja, följetonist ja publitsist. • Alustas kirjanduslikku tegevust uusromantiliste värssidega perioodikas (1911), sealhulgas "Noor-Eesti" väljaannetes, kuulus "Siuru" ringkonda. • Esikkogu "Üksinduse saartele" (1918) allusioonid näitavad head antiikmütoloogia ja ajalootundmist. • 1920. aastate alguseks oli Alle oma teravate kirjalike ja suuliste väljaastumisetga tuntuks saanud kui sõjakas ja skandaalilembene kirjandustegelane, kellel oli oma aja noortele suur mõju. August Alle 7. märtsil 1917. a. Saraatovis

AUGUST ALLE • Ta võttis aktiivselt osa radikaalsete ajakirjade "Murrang" ja "Tarapita" väljaandmisest (1921 -1922). • Ajalaulude kogus "Carmina burana"(1921) ründab Alle Eesti tõusikkodanlust ja kujutab revolutsiooni Venemaal; nendele motiividele resoneerivad autori isiklikud läbielamised. • Kriitiliste groteskide ja följetonide kogu "Lilla elevant" (1923) annab groteskse ja värvika pildi omaaegsest boheemlaskonnast. • Kuigi Allest kujunes välja eesti kirjandusloo üks tähelepanuväärsemaid epigrammimeistreid, jääb tema kirjanduslik tuntus põhinema siiski 1920. aastate esimese poole loomingul. August Alle, 1919 /pühendusega A. Tassale 29. III 1919/

AUGUST ALLE Pihtmuspoeemis "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust" (1925) põimuvad mälestused noorusajast, revolutsioonilisest Petrogradist ning sõjajärgsest Tartust. http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/alle/laul_ft x. html

JOHANNES VARESBARBARUS http: //www. kirmus. e e/erni/rmtk/barb/fat a_ftx. html Johannes /Vares-/ Barbarus. “Fata-Morgana” Noor-Eesti kirjastus Tartus 1918

J. Vares-Barbarus I maailmasõjas Johannes Vares–Barbarus I maailmasõja päevil /seisab jalg aisal/

JOHANNES VARESBARBARUS Johannes /Vares-/ Barbarus “Inimene ja sfinks” Ado Vabbe kaas ja siseilustused Auringo kirjastus Tallinnas 1919 Johannes /Vares-/ Barbarus “Geomeetriline inimene”, V kogu värsse Kaas ja illustratsioonid kunstnik Jaan Vahtralt 1924

TARAPITA, 1926 Ülemises reas vasakult: Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas, August Alle Alumeses reas vasakult: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under ja Arthur Adson

RICHARD ROHT (1891– 1950 Viljakas proosa- ja lastekirjanik. Tuli kirjandusse aastal 1913 lühiproosakogumikuga "Igavene labürint", samal perioodil asutas Tartus koos noore Henrik Visnapuuga kirjandusliku rühmituse "Moment". Selle epateerivad väljaanded "Moment Esimene" (1913) ja "Roheline moment" (1914) tekitasid omal ajal kirjanduselus palju kära. Roht on osav karakterite looja ja olustiku ning looduse kujutaja, kuid tema romaanide tegevus ei küüni tavaliselt kõrgemale argitasandist. Hinnatavaks kujunesid hiljem R. Rohu laste ja loomajutud (nt. "Jutte loomadest", 1951), mida on avaldatud mitmes trükis ja tõlgitud mitmesse keelde.

ALBERT KIVIKAS (1898 -1978) Proosakirjanik Hakkas 1917 kirjutama realistlikke jutte kasvukoha külamiljööst. Jäädes kõrvale "Siuru" ringkonnast epateeris Kivikas kirjandusliku seltskonna ees vene futurismi vaimus kirjutatud lühiproosaga. Selle ajajärgu loomingut iseloomustab kogu "Lendavad sead" (1919). Avaldas koos Erni Hiirega futuristliku vihiku "Ohverdet konn" (1919). Samasse aega kuulub ekspressionistlik proosapoeem "Mina" (1920), milles lähtuti erinevatest kehaosadest. Kritiseerides siurulaste uusromantilist loomingut, taotleb Kivikas realistlikumat eluvaatlust brošüüris "Maha lüüriline shokolaad!" (1920). Kuulus "Tarapita" (1921 -1922) rühmitusse. 1920. aastatel kujunes ta triloogiaga "Jüripäev" (1921), "Jaanipäev" ja "Mihklipäev" (1924) uustalunike elu käsitleva asunikuromaani esimeseks viljelejaks. http: //www. kirmus. ee/erni/rmtk/kivi/le nd_ftx. html Hilisemast loomingust pälvis riiklikku tähelepanu Vabadussõja-aineline romaan "Nimed marmortahvlil" I (1936).