Eesti 21 sajandi regionaalse innovatsioonissteemi slmksimused TARTU LIKOOL

Eesti 21. sajandi regionaalse innovatsioonisüsteemi sõlmküsimused TARTU ÜLIKOOL Garri Raagmaa <garri@ut. ee> +3725278899

Jutu eesmärk ja teemad Kirjeldada Eesti tulevast ETTEVÕTLUSRUUMi ja TUGISTRUKTUURe? Teemad 1) Mis asi on regionaalne innovatsioonisüsteem (RIS)? 2) Miks see peaks kedagi huvitama? 3) Eesti olemasolev RIS: plussid ja miinused 4) Kuidas peaks Eesti RISi muutma?

1. Mis on regionaalne innovatsioonisüsteem RIS? RIS on era- ja avalike organisatsioonide läbipõimunud kooslus, mis loob ja levitab uusi teadmisi ja oskusi

RIS I alusteooria: tootjate kooslus KOOSTOIME, ÕPPIMINE ja SPETSIALISEERUMINE • Alfred Marshalli Principles of Economics (1890) • Põhimõiste: Industrial District – Aglomeratsioonimajandus – Ettevõtete klasterdumine • Juurdepääs tööjõule • Taristu • Mastaabisääst – Õppimine üksteiselt – Spetsialiseerumine

RIS II teooria: Konkurentsieelise loomine PORTERI ROMB KOOSTÖÖ ja VALITSUSE ROLL Juhus Teguritingimused Tegurite olemasolu ja hind: Ettevõtete konkurents ja strateegiad · Tingimused, mis soodustavad investeeringuid ja Nõudlus tootmise uuenemist (turg) · Jätkuv uuenemisele sundiv konkurents · Nõudlikud kohalikud tarbijad Seotud · Kohaliku nõudluse kandumine kaugemale ettevõtted ja · loodusressursid · inimressursid · kapital · taristu koostöö · sobiv juhtimistiil · Aglomeratsiooniefekt · teadmusinfrastruktuur · Koostöö ettevõtjate (ka · KVALITEET · SPETSIALISEERUMINE konkurentide) vahel Valitsus (Porter 2000)

RIS III teooria – kolmikheeliks ERI OSALISTE KOOSTÖÖ ja ÜLIKOOLIDE ROLL SELLES • Teadmuspõhise innovatsiooni allikaks on üha enam kõrgkoolid • Kõrgkoolide, ettevõtete ja valitsuse koostöö • Üha enam ülikoolile kuulutab end ettevõtlikeks - MIT, Twente… (Etzkowitz 1997)

RIS ja eri tüüpi regioonid • ‘Sama suurus ei passi kõigile“ (Tödtling & Tripple 2005) • Tödtling jagas regioonid innovatsioonivõimekuse ja probleemide poolest järgmiselt: – keskus • liigne fragmenteeritus ja konkurents – ääremaa • nõrgad institutsioonid ja väike turg – vanad tööstusregioonid • uusi arenguid takistav rajasõltuvus

Teaduspõhine innovatsioon ei sobi ca 95% Euroopa territooriumist STI (Science, Technology, Innovation) • Kõrgtehnoloogia, teadus- ja nõudluspõhine “Suur teadus” & transnatsionaalsed korporatsioonid DUI (Doing, Using, Interacting) • Oskuste arendamine, organisatsiooni uuendamine, sotsiaalne innovatsioon Turu: nõudluse ja kasutajapõhine laiapõhjaline innovatsioonipoliitika CCI (Complex Combined Innovation) • Vaja on kasvatada tavatootmise firmade tehnoloogilist ja turundusalast võimekust Regionaalsed kõrgkoolid ja spetsiaalsed arenduskeskused Lorenz & Lundvall 2006, Isaksen & Karlsen 2012, Cooke 2014

Õppimine toimub ruumis • Praktiline teadmine ei ole valdavalt kodeeritav, vaid on ruumiliselt „kleepuv“ (sticky) – Inimesed ka, kui nad on kohaga seotud • Õpivad inimesed, mitte institutsioonid – Õppimine toimub inimeste informaalsel läbikäimisel erinevates geograafilistes ruumides (Rutten and Boekema 2012, Hassink & Klärding 2012) • vaja on „kokku saada“ ja „asja arutada“ • klubides, trennis, koolis…

Kohalik sumin ja torud maailma RIS komponendid: 1) TORUd maailma 2) SUMIN (suhtlus) ja 3) FOORUM strateegilise arutelu ruum (Bathelt jt. 2004)

2. Miks RIS peaks kedagi üldse huvitama? Eestis on väga suured regionaalsed erisused Ääremaastumise jätkumine päädib väljarände ja julgeolekuohu kasvuga Inimesed tulevad tagasi kui ettevõtted tõusevad globaalses väärtusahelas ja suudavad maksta kõrgemat palka Eksport kasvab Harjust väljaspool kiiremini

Indonesia (TL 2) Chile (TL 2) Mexico (TL 2) Russian Feder. (TL 2) Colombia (TL 2) Brazil (TL 2) India (TL 2) China (TL 2) Slovak Republic Ireland Estonia Korea Hungary Poland United Kingdom Belgium South Africa (TL 2) Switzerland OECD 30 Denmark Italy Portugal United States (TL 2) Canada (TL 2) Austria Czech Republic Germany France Slovenia Norway New Zealand Australia (TL 2) Netherlands Greece Spain Finland Japan Sweden 0. 40 0. 33 0. 32 0. 33 0. 31 0. 29 0. 28 0. 27 0. 26 0. 22 0. 21 0. 20 0. 19 0. 17 0. 16 0. 15 0. 14 0. 13 0. 12 0. 11 0. 09 0. 08 1995 2010 Regionaalse SKP Gini indeks OECD maades (TL 3) 1995 ja 2010 Allikas: OECD 2013 0. 07 0. 0 0. 1 0. 2 0. 3 0. 4

Maakondade SKP € elaniku kohta 1995 -2014 Statistikaamet 2016

Kumulatiivse taandarengu tsüklid Tööpuudus VÄLJARÄNNE Teenuste vähenev nõudlus ELANIKKONNA VÄHENEMINE Ebasoodus ettevõtlusmiljöö Tasakaalust väljas soolis-vanuseline struktuur Sündivuse vähenemine Negatiivsed hoiakud ettevõtluse arengu suhtes Väheinnovaatiline kohalik poliitika Drudy 1992 järgi

Registreeritud töötuid 2014 Töötuse määr (ILO) 2016. aasta II kvartalis oli 6, 5% Statistikaamet 2016

Väljaspool kodu hõivatud 2011 Välismaal töötab 25000 ja väljaspool oma maakonda 29000 inimest Allikas: Statistikaamet, REL 2011

Anti Puusepp, Palmse küla „Ei tahtnud minna Soome tööle“

Eksport piirkonniti ja Tallinn-Tartus 2004 = 100%

3. Tänase Eesti RIS ehk miks kolmikheeliks ja nutikas spetsialiseerumine kohtadel päris ikka ei tööta? RIS põhiosaliste tegevus killustunud T&A statistiline pilt oli uinutavalt ilus Poliitika ja meedia fookus idufirmadel

Eesti RISi osalised – täiesti normaalne pilt! Välispartnerid (ülikoolid, agentuurid, teamusfirmad jt. ) Ülikoolid Riigiasutused Eestis EAS (G L O B A A L S E D) T E A D M U S E T O R U D RIS KOV, MV Regionaalne kõrgkool, kompetentsikeskus Kohalik sumin / suhtlus (living lab) MTÜd Gümnaasiumid Kutsekoolid Arenduskeskused Ettevõtted

Aga… • T&A asutus(t)e huvi innovatsiooniga tegeleda on seni väike – publikatsioonide „tootmine“ valdab – TTÜ näide: arendustöö tegijad pandi kinni • Regionaalsed teadmusstruktuurid on killustatud ja alakriitilised • Valitsusasutuste, eriti KOV omavaheline partnerlus ja motiiv panustada ettevõtluse arengusse on napp – Mitmetasandiline valitsemine VS „silo’d“ – KOV dilemma: kergliiklustee VS kohalike kõrg- ja kutsekoolid areng • Ettevõtjate koostöökogemus ja kogukonnad väikesed – Põlvkonnavahetus agraar- ja tööstussektoris • Ja niigi on selle va T&A-ga nagu hästi…

T&A kulutused % SKPst

Kulutused T&A-le Eestis Ettevõtetes alanemine pärast õlitehaste valmimist 2 X

Teadus- ja arendustegevusele tehtud kulutused – RIIK RUULIB! Kuidas suurendada ettevõtete huvi T&A vastu?

Töötleva tööstuse toodangu mahuindeksid (2010=100%)

Sleeping giant, excited goblins & hungry dwarfs (Dominique Foray 2012) Põnevad trollid Suurfirmad Estonia Pisifirmad kui uinuvad Startups näljased hiiglased 413 firms 2154 jobs päkapikud

Tööstushõive 2014 Tavatööstuse hõive on 50 X suurem kui idufirmades

Ettevõtetega tuleb vahetult tegeleda! Räägi inimesega! • Suure ja väikese koha ja firmade võimekus ja vajadused on erinevad – „… suurfirmade teadmusvajaduse rahuldavad ülikoolide teaduskonnad või välisülikoolid, – väikefirmasid teenindavad regioonis kolledžid, kusjuures väikefirmaga peab oskama rääkida, et välja selgitada, mida tal tegelikult vaja on. – Kui vajadus on suurem kui kolledži võimekus, siis oskab kolledž firmat juba ülikoolis õige leti juurde juhatada. “ (Kolledži direktor, TIPS 4. 5 intervjuu 2013)

4. Kuidas Eesti RISi tuunida? ! • Olemasolevate teadmusstruktuuride ühendamine ja klastripõhine rakendamine • Funktsionaalsete ja sotsiaalsete ruumide so. geograafiaarvestamine • Regionaalse/kohaliku võimekuse suurendamine

RIS põhiosaliste head ja vead • Ettevõtlus- ja arenduskeskused + Võrgustunud, tegusad, PATEE ja PKT rakendamine – Alakriitilised, bürokraatiast koormatud, vähemotiveeritud „omanikega“ KOVid ja maavalitsused on reformiprotsessis • Kutsehariduskeskused + Uued hooned ja õppebaasid + Ettevõtetele enim vajalikud – Võimekaid õpetajaid ja rahvusvahelist suhtlust napib • Ülikoolide kolledžid http: //www. tips. ut. ee/index. php? module=32&op=1&id=3683 + Rahvusvahelised, võrgustuvad, veavad kompetentsikeskusi – Ebakindlad ja kahanevad pärast kõrghariduse rahastamissüsteemi muutust, alakriitilised

Millised on Eesti ettevõtlusruumid? • Keskuslinnad on peamised kohad, kus toimub ettevõtjate suhtlus ja (üksteiselt) õppimine: – sõpruskonnad, klubid, koolid… • Neid ruume ja võrgustikke ei ole võimalik tekitada või ümber kujundada ka 50 aastaga! – Vt. uusmaakondade keskusi ja tagamaid! • Küll saab väikelinnade ärikeskkonda tugevdada teadmusinstitutsioonide abil, koondades – kutsekoolide, kolledžite ja kompetentsikeskuste nutikad inimesed koos MAKide, KOV- ja riigiasutustega piirkondlikku, kuid samas üleriigiliselt koordineeritud RISi

Eesti keskuskohad Eesti keskused ja tagamaad 1934 (Kant 1934) 1. Täislinn; 2. Väikelinnad; 3. Maalinn; 4. Alev 2. Tagamaad: I – Täislinna teenuste kaugeim piir, II & III linnateenuste välis- ja vahepiir

(Ahas jt. 2013) Eesti keskused ja tagamaad 2013

Kuidas „tuunida“ RIS tuumikut? • Tugevdada maakondlikke/piirkondlikke ettevõtlusarendus- ja kompetentsikeskusi – NB! 10 -12 inimest on arvestatava võimekusega meeskond • Liita KOV liitude ja restruktureeritavate MV tiimid – Juhtida neid üleriigilise spetsialiseerunud võrgustikuna • Sünkroniseerida kutsekoolide, ülikoolide kolledžite ja gümnaasiumite tegevus regionaalselt-klastripõhiselt – võimalusel liita klastripõhisteks konsortsiumiteks – võimaldada ettevõtetel tellida koolitusi, tootearendus ja turundust just kohalikelt teadmusasutustelt • Soodustada igati ettevõtete koostööd: – Nt. kordades suurem ja regionaalne klastrimeede • Arendada RISi ruumiliselt tervikliku kooslusena! – Vaata kaardile ja täida lüngad!

Regionaalne spetsialiseerumine ja teadmusasutused Peamine maakondlik spetsiliseerumine Regionaalsed kõrgkoolid ja kompetentsikeskused Lääne-Virumaa Ehitusmaterjalid, toit TALLINN Rakvere Põllumajandus Läänemaa: Tervis, ehitusmaterjalid Hiiumaa: Plastitööstus Haapsalu Rapla: Elamime Ehitusmaterjalid Saaremaa Väikelaevaehitus Turism Pärnu Spaa-turism, sotsiaalteenused, elektroonika, tööstusallhange Puhkemajandus, tervise- ja sotsiaalteenused, merendus, töötlev tööstus ja allhange keemia Toit, ehitusmaterjalid, puhkemajandus Kalandus, sanatooriumid Kuressaare Kaevandamine, Kohtla-Järve energeetika Põlevkivi- Paide/Türi: Põllumajandus Jõgeva: Elamime, põllumajandus Viljandi Narva Põlevkivienergia Põlevkivi kaevandamine, keemia- ja metallitööstus TARTU Rahvakultuur ja käsitöö, toit ja puit Puidu- ja toidutööstus mahepõllundus, Valga: rekreatsioon Puit ja toit, turism Põllu- ja Põlva: metsamajandus Elamine, puidutöötlemine Võru - WTC Puidutöötlemine, maaturism Vana ja praegune regionaalne spetsialiseerumine

Kuidas RISi haldamist tõhustada? • Lisada TAI strateegiasse ruumidimensioon – ja DUI ja CCI innovatsiooni tüübid • Leida RISile KOHAPEALNE omanik – Anda ettevõtluse arenduse kohustus ja vahendid omavalitsustele? • Koos arvestatava tulubaasiga (nt. ettevõtte tulumaks? ) • Tugevdada funktsionaalsete linnaregioonide haldust (KOV liit) ja demokraatiat – Hoida häid inimesi maavalitsustest ja kolledžitest • Riigiasutuste Tallinnast väljapoole paigutamine • Riigiasutuste ümberpaigutamisel arvestada kohalike klastritega

Peris kena keskkond innovatsiooniks Kas pole?