LIBLIKAD Evelin Kristin Liblikalisi nimetatakse ladina keeles soomustiivalisteks

LIBLIKAD Evelin Kristin

§ Liblikalisi nimetatakse ladina keeles “soomustiivalisteks” (Lepidoptera), sest nende tiivad ja keha on kaetud värviliste soomustega ehk lamenenud karvadega. § Karvad aitavad säilitada kehasoojust ja moodustavad tiibadele kireva mustri.

LIBLIKAD 85% 15% HÄMARIKULIBLIKAD PÄEVALIBLIKAD

PÄEVALIBLIKAD § Päevase eluviisiga § Tiivad erksavärvilised

HÄMARIKULIBLIKAD § Öise eluviisiga § Tavaliselt tuhmi hallikaspruuni värvi § Jässakama kehaga

§ Liblikad on taimtoidulised. § Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. § Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. § Mõnedel imilont puudub ja nad ei toitu üldse.

Imilont puhkeolekus on kokku keerdunud

Imilont on õienektari imemiseks lahti keerdunud

Puhkeolekus

Liblikaid võib sageli näha õitel toitumas. Oma jalgadel asuvate maitsmiselunditega tunnevad nektari maitset. Lõhna tunnevad liblikad tundlatega.

Liblikad arenevad täismoondega valmik muna nukk röövik

§ Paljudes maades on looduskaitse alla võetud apollod kui väljasuremisohus olevad liblikaliigid. § Eestis esineb nendest mustlaik-apollo.

LIBLIKATE MITMEKESISUS § Maailmas on teada üle 165 000 liblikaliigi. § Liblikaid ei leidu vaid igilumega kaetud aladel ja kõrbete kõige kuumemates piirkondades.

ADMIRAL PUNANE ADMIRAL VALGE ADMIRAL KOLLANE ADMIRAL Admirali tunneb ära tiibadel domineeriva musta värvi järgi. Admiralil on suured mustaruugekirjud tiivad. Tiibade siruulatus on 6, 5 -7 cm. Admirali röövikud on mürgised. Suve lõpul röövik nukkub ning veedab talve kaitsva lumevaiba all.

PÄÄSUSABA Eesti suurim päevaliblikas Pääsusabad on kergesti äratuntavad. Nad on suured, must-kollase tiivamustriga liblikad. Tagatiibadel on kannused, „sabad“, mis on liblikale nime andud, ja punased täpid. Pääsusaba röövikutel on nääre, mis eritab vastikut lõhna, et vaenlasi peletada.