Eesti rannajoon ja selle kaardistamine n Rannajoon kartograafia

Eesti rannajoon ja selle kaardistamine n Rannajoon - kartograafia Kiira Mõisja n Marko Pikkor, Heiki Potter n Peep Krusberg n Raivo Aunap n n Rannajoon - loodus Tõnu Oja n Mats Meriste, Kalle Kirsimäe n Ants Torim n n Rannajoon - juriidika Kaarel Lauk n Mall Kivisalu n n Arutelu Maa-amet, TÜ, EGÜ 9. mai 2003 1

Rannajoon Eesti põhikaardil Kiira Mõisja, M. Sc. Kartograafia büroo Maa-amet 2

EPK 10 kaardistusobjektid n n n Projekt algas 1992. a. Kaardistatud objektide kaupa Rannajoont on kaardistatud: n n n 1996 1998 1999 2001 2002 EPK on valminud paralleelselt õppimisega: n n probleemid, mida ise oleme teadvustanud probleemid, millest meid on teavitatud 3

EPK 10 kaardistusobjektid 4

EPK 10 tootmistehnoloogia AEROPILDISTUS STEREOKAART VÄLITÖÖ RELJEEFI DIGIMINE, KARTOGR. EDITEERIMINE ORTOFOTO DIGIEDITEERIMINE, EPK 1: 10 000 EPK TRÜKIKAART 1: 20 000 TOOTED 5

EPK rannajoone definitsioonid n Eesti põhikaardi rannajoont on kaardistatud järgmiste juhendite järgi: n 1995. a. n 1998. a. n 1999. a. “Eesti põhikaardi juhend. Mõõtkavas 1: 10 000 ja 1: 5000 välikaardistamise leppemärkide kataloog ja märkide kasutamisjuhised. ” “Juhend Eesti põhikaardi digitaalkaardistuseks mõõtkavas 1: 10 000” n n 2000. a. 2002. a. “Eesti põhikaardi 1: 10 000 digitaalkaardistuse juhend” 6

EPK rannajoone definitsioonid n 1994. , 1995. , 1998. a. juhendid Mere rannajooneks loetakse Balti kõrgussüsteemi nullhorisontaal. See kantakse välijoonisele varasematelt kaardimaterjalidelt enne välitöid. Välitöödel parandatakse vead ja kaardistatakse muutused. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 7

EPK rannajoone definitsioonid n 1999. a. juhend Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid püütakse tabada Balti kõrgussüsteemi nullpinda, kasutades selleks varasemaid kaarte ja stereokaardistust. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 8

EPK rannajoone definitsioonid n 2000/2002. a. juhend n Definitsioon: Mere, järve, mõõtkavalise jõe, tiigi jm. veekogu serva tähistav joon n Kaardistusjuhend: 2000. a. Mere rannajoone puhul ei kaardistata välitöö aegset veeseisu, vaid kasutatakse selleks varasemaid kaarte ja stereokaardistust. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse vaid ilmse vea korral. Teiste veekogude kaldajooneks võetakse keskmisele suvisele veeseisule vastav kaldajoon. 2002. a. Kaardistatakse stereos aeropildistamise aegne veepiir. Stereokaardistusel saadud rannajoont parandatakse välikaardistuses vaid ilmse vea korral. 9

EPK rannajoone definitsioonid n Definitsioonide kokkuvõte: n rannajoone kaardistamise aluseks on olnud kas: n n n kaardimaterjal stereokaardistus mida on välitööde käigus korrigeeritud vaid ilmse vea korral 10

Rannajoone kaardistuse problemaatika n n Rannajoon aluseks mitmete seaduste sätetele Loodus versus seadus n n kas põhikaardi rannajoone definitsioon vastab seadustele? seaduste definitsioonid ebamäärased või eksitavad: n n n tavaline veeseis maakatstri kaardil olev rannajoon seadus lähtub vaid selgest rannajoonest, kuid väga palju on Eestis kohti, kus rannjoont on võimatu määrata (roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad jne) rannajoone kaardistamine lähtudes ainult seaduste vajadustest on finantsiliselt ja füüsiliselt problemaatiline digitaalkaardi ja paberkaardi täpsuse erinev loogika Rannajoone kaardistamise metoodika - säilima peab määramise objektiivsus ning täpsus 11

Rannajoon vanadelt kaartidelt 12

Rannajoon vanadelt kaartidelt “Ruutkaart” 1: 10 000 Põhikaart 1: 10 000 +19 m NSVL 1: 10 000 fotoplaan 1984. a. -22 m -30 m -27 m -50 m +50 m -48 m -53 m NSVL 1: 10 000 topogr. kaart 1985. a. 13

Rannajoon vanadelt kaartidelt Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust Stereo 646, 75 m 343, 3 m 326, 34 m 14

Rannajoon stereokaardistusest n n Stereos on kaardistatud praktiliselt kogu Mandri-Eesti ning saarte rannajoon Erandiks Tõstamaa objekt: n n n välikaardistus -> stereo -> välikaardistus Stereokaardistuse aluseks on olnud erinevatel aastatel (erinevad veeseisud) tehtud aerofotod 15

Rannajoon stereokaardistusest n Rannajoone asukoha määrab ära: n n n veeseis pildistamise hetkel stereokaardistaja kogemus rannajoone iseloom: n n n selgepiiriline pinnas - muda, liiv, klibu jne taimkate jne. 16

Rannajoon stereokaardistusest Põhikaart 1: 10 000 Stereokaardistus +12 m -50 m 17

Rannajoon stereokaardistusest Stereo 555, 75 m Põhikaardi rannjoon pärast välikaardistust 18

Rannajoone mõõdistamine n n mandri ja saarte rannajoone pikkus ~4000 km Saaremaa rannajoont mõõdistati ca 10 aastat väga kallis probleemsed alad - roostikud, õõtsikud, pikad lauged rannad 19

Rannajoone mõõdistamine Põhikaart 1: 10 000, mõõdistatud rannajoon -9 m Mõõdistatud rannajoon 2 -15 m -9 m 20

Rannajoon roostikus n n Kuhu tõmmata? Millise meetodi järgi? 21

Rannajoon roostikus 916, 25 m 22

Rannajoon roostikus 926 m 23

Võimalikud lahendused n arvutuslik rannajoon: n n kõrgusmudel horisontaal -10. 4 cm Kroonlinna 0 -st (Balti o-joon) kogu rannajoone uus, mingil kindlal ajamomendil tehtud aeropildistus + stereokaardistus kindla metoodika järgi maamõõdu andmete põhjal pisteline parandamine. . 24

Võimalikud lahendused n n eristada omavahel selge ning ebaselge rannajoon, seadustes näha nende suhtes ette erinevad regulatsioonid kehtestada ametlikuks rannajooneks EPK rannajoon: n n mida kord. . aasta jookslu kaardistatakse lausaliselt uuesti inimtegevusest põhjustatud rannajoone muudatused kantakse mõõdistuste tulemusena koheselt EPK andmebaasi 25

Kokkuvõtteks n n n Rannajoon on komplitseeritud nähtus Kaardistamise metoodika peab rahuldama võimalikult suurt rannajoone kasutajaskonda, sest rannajoone kaardistamine on finantsmahukas töö Olenemata metoodikast, jäävad alati eksisteerima nn “vaidlustatavad” rannajoone lõigud, kus rannajoont täpselt määrata ei ole võimalik 26