Maheloomakasvatuse nuded Ragnar Leming Eesti Maalikool veterinaarmeditsiini ja

  • Slides: 16
Download presentation
Maheloomakasvatuse nõuded Ragnar Leming Eesti Maaülikool veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Maheloomakasvatuse nõuded Ragnar Leming Eesti Maaülikool veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Mahepõllumajanduse definitsioon • Printsiipidel põhinev definitsioon • Seadusel põhinev definitsioon

Mahepõllumajanduse definitsioon • Printsiipidel põhinev definitsioon • Seadusel põhinev definitsioon

Mahepõllumajanduse definitsioon (a): Mõned IFOAM-i printsiibid • Võimaldada kõikidele loomadele elamistingimused, mis vastaksid liigiomastele

Mahepõllumajanduse definitsioon (a): Mõned IFOAM-i printsiibid • Võimaldada kõikidele loomadele elamistingimused, mis vastaksid liigiomastele käitumisharjumustele • Luua harmooniline tasakaal taime- ja loomakasvatuse vahel • Toetada ja säilitada bioloogilisi mehhanisme farmis • Toota kõrge kvaliteediga toiduaineid rahuldavas koguses

Maheloomakasvatuse peamised eesmärgid • Loomade heaolu tagamine • Keskenduda ’naturaalsusele’ – – – Liigispetsiifiline

Maheloomakasvatuse peamised eesmärgid • Loomade heaolu tagamine • Keskenduda ’naturaalsusele’ – – – Liigispetsiifiline Geneetiline sobivus Loomuliku käitumise võimaldamine Ema ja järglaste vaheline kontakt Karja suurus Söötmine • Terve mulla, tervete loomade ja tervisliku toidu tootmine

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad Veterinaarravimite kasutamise vähendamine Juurdepääs välialadele Pidamine: vabapidamine, allapanu, minimaalne ruumivajadus • Hilisem võõrutus

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad Veterinaarravimite kasutamise vähendamine Juurdepääs välialadele 1991 R 2092 — EN — 01. 05. 2004 — 018. 002 — 29 Pidamine: vabapidamine, allapanu, minimaalne ruumivajadus • Hilisem võõrutus 5. Haiguste ennetamine ja veterinaarravi 5. 1. Haiguste ennetamine maheloomakasvatuses peaks baseeruma järgmistel põhimõtetel: (a) sobilike tõugude või liinide valik (b) kasutama vastavalt loomaliigile eelkõige abinõusid, mis tõstavad looma vastupanuvõimet haigustele; (c) kasutama kõrgekvaliteedilist sööta ja võimaldama sobivad pidamis- ja liikumistingimused, et suurendada loomulikku immuunsust; (d) võimaldama sobiva loomkoormuse ja vältima ülekarjatamist

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad Veterinaarravimite kasutamise vähendamine Juurdepääs välialadele Pidamine: vabapidamine, allapanu, minimaalne ruumivajadus • Hilisem võõrutus

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad Veterinaarravimite kasutamise vähendamine Juurdepääs välialadele Pidamine: vabapidamine, allapanu, minimaalne ruumivajadus • Hilisem võõrutus

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad

ELi maheloomakasvatuse määrustiku sätted • • • Sööt: ’naturaalne’ & liigispetsiifiline Haigusi ennetavad strateegiad Veterinaarravimite kasutamise vähendamine Juurdepääs välialadele Pidamine: vabapidamine, allapanu, minimaalne ruumivajadus • Hilisem võõrutus

Söötmine • loomi tuleb sööta mahesöödaga eelistades tootmisüksuses kasvatatud omasööta, • tavasööda maksimaalne lubatud

Söötmine • loomi tuleb sööta mahesöödaga eelistades tootmisüksuses kasvatatud omasööta, • tavasööda maksimaalne lubatud osakaal aastas on taimetoiduliste loomade (veised, lambad jt) puhul 0% ning muude loomaliikide (sead, linnud) puhul: – kuni 10 % kehtib 31. detsembrini 2009 – kuni 5 % kehtib 31. detsembrini 2011 • max 25% päevasest kuivainekogusest • geneetiliselt muundatud organismide (GMO) ja nendest saadud toodete kasutamine on keelatud

Söötmine • taimetoiduliste loomade kasvatamine põhineb karjamaade maksimaalsel kasutamisel • vähemalt 60% taimetoiduliste loomade

Söötmine • taimetoiduliste loomade kasvatamine põhineb karjamaade maksimaalsel kasutamisel • vähemalt 60% taimetoiduliste loomade ratsiooni kuivainest peab koosnema koresöödast, haljassöödast või silost • noorloomade söötmine peab põhinema naturaalsel piimal, eelistatavalt emapiimal: veised ja hobused 3 kuud, lambad ja kitsed 45 päeva, sead 40 päeva

Söötmine • söödaratsiooni kuivainest võib (alates 2009 a. ) - kuni 30 % moodustada

Söötmine • söödaratsiooni kuivainest võib (alates 2009 a. ) - kuni 30 % moodustada teisest ettevõttest pärit või - kuni 60 % samas ettevõttes toodetud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse üleminekuaja teisel aastal toodetud sööt • sigade ja kodulindude päevasele söödakogusele tuleb lisada koresööta, haljassööta või silo • loomasöödas ei tohi kasutada antibiootikume raviaineid kasvustimulaatoreid sünteetilisi aminohappeid

Veterinaarravi • peaks põhinema haiguste ennetamisel – tõu- ning aretusliini valik – tasakaalustatud söötmine

Veterinaarravi • peaks põhinema haiguste ennetamisel – tõu- ning aretusliini valik – tasakaalustatud söötmine kvaliteetsete söötadega – soodne keskkond (paiknemistihedus, regulaarne liikumine, lauda mikrokliima, jne. ) • keemiliselt sünteesitud allopaatiliste veterinaarravimite või antibiootikumide kasutamine haigusi ennetavas ravis on keelatud • eelistada taimravitooteid või homöopaatilisi ravimeid

Veterinaarravi • pärast ravimite kasutamist kehtestatakse – topeltpikkusega keeluaeg või – 48 tundi, kui

Veterinaarravi • pärast ravimite kasutamist kehtestatakse – topeltpikkusega keeluaeg või – 48 tundi, kui keeluaja pikkus ei ole kindlaks määratud • hormoonide kasutamine reproduktiivsuse kontrollimiseks (nt inna esilekutsumine või sünkrooniseerimine) või muul eesmärgil on keelatud.

Veterinaarravi • loomade veterinaarravi on lubatud taudiohu korral • loomade tiinestamine peab põhinema loomulikul

Veterinaarravi • loomade veterinaarravi on lubatud taudiohu korral • loomade tiinestamine peab põhinema loomulikul paaritamisel. Lubatud on kunstlik seemendamine. • Teised biotehnilised paljundamise meetodid (kaasa arvatud embrüosiirdamine) on keelatud.

Veterinaarravi • Sabade kärpimine, hammaste lõikamine, nokkade lühendamine ja sarvede eemaldamine on keelatud, kuid.

Veterinaarravi • Sabade kärpimine, hammaste lõikamine, nokkade lühendamine ja sarvede eemaldamine on keelatud, kuid. . . • Turvalisuse, loomade tervise, heaolu või hügieenitingimuste parandamiseks on need toimingud lubatud TTI loal. • Kastreerimine on lubatud üksnes loomakasvatussaaduste kvaliteedi parandamise eesmärgil ning traditsiooniliste tootmistavade säilitamiseks.