Nrvissteem Aju Pshholoogia gmnaasiumile Eva Palk Kitumismehhanismid Kitumise

  • Slides: 41
Download presentation
Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk

Närvisüsteem Aju Psühholoogia gümnaasiumile Eva Palk

Käitumismehhanismid • Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3.

Käitumismehhanismid • Käitumise korraldamiseks olemasolevad keha regulatsioonisüsteemid: 1. närvisüsteem 2. hormonaalne süsteem- sisenõrenäärmed 3. bioloogilised rütmid 4. kasvamine ja areng, 5. õppimine 6. suhtlemine teiste organismidega, teiste inimestega

Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt

Loomade närvisüsteemi areng Närvivõrgud kiiretaoliselt sümmeetriline kahekülgselt e bilateraalselt

Närvisüsteem Autonoomne NS Siseelundite töö Somaatiline NS Kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju Piirde NS Peaaju ja

Närvisüsteem Autonoomne NS Siseelundite töö Somaatiline NS Kesknärvisüsteem Peaaju Seljaaju Piirde NS Peaaju ja seljaaju närvid Motoorne liikumiselundid Sensoorne meeleelundid Sümpaatiline Parasümpaatiline aktivatsioon Oht, stress, pinge Rahuolek, lõdvestus tasakaal

Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb“suu kuivab”

Närvisüsteem kontrollib kogu keha Parasümpaatiline ja sümpaatiline NS Silmapupillid laienevad Sülje eritus väheneb“suu kuivab” Südame töö kiireneb, veresooned ahenevad Hingamine kiireneb Seedeelundkonna töö aeglustub Veresuhkur tõuseb Adrenaliini eritumine organismi rahuolek aktiveerub ohu-stressiolukorras

Peaaju • Peaaju on käitumise kõrgem juht. http: //www. youtube. com/watch? v=HVGlfc. P 3

Peaaju • Peaaju on käitumise kõrgem juht. http: //www. youtube. com/watch? v=HVGlfc. P 3 ATI&feature=fvsr • http: //www. youtube. com/watch? v=g 6 Kp. Ir. KCDwg&feature=related

Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid • Peaaju Piirdenärvisüsteem

Somaatiline närvisüsteem Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju Piirdenärvisüsteem: pea- ja seljaaju närvid • Peaaju Piirdenärvisüsteem • seljaaju • selgroolülid

Peaaju ehitus Taalamus Suuraju Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Ajuripats Ajusild Väikeaju Piklikaju

Peaaju ehitus Taalamus Suuraju Mõhnkeha Keskaju Hüpotaalamus Ajuripats Ajusild Väikeaju Piklikaju

Väikeaju, piklikaju, ajusild • Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks • Väikeajukoordinatsioon ja

Väikeaju, piklikaju, ajusild • Piklikaju ajusild Hingamine, vereringe-süda Neelamine Aevastamine, okserefleks • Väikeajukoordinatsioon ja tasakaal • Ajusild • Tähelepanu, ärkvelolek • Uni, näolihased • Keel, silma, kõrva kontroll väikeaju piklikaju

Keskaju • Automaatsete liigutuste keskus • Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea

Keskaju • Automaatsete liigutuste keskus • Optiliste ja akustiliste orienteerumisrefleksid e keskused Näiteks pea pööramine ootamatu valguse või heli korral • Info liikumine aju eri osade vahel

Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest • Taalamus Info edastus ajukoorde • Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp.

Vaheaju koosneb taalamusest ja hüpotaalamusest • Taalamus Info edastus ajukoorde • Hüpotaalamus Toitumine, kehatemp. Seksuaalne käitumine Vedelikutarbimine Hormonaalne regulats Emotsionaalne kontroll

Vaheaju • Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest

Vaheaju • Vaheaju koosneb talamusest ja hüpotalamusest

Vaheaju osad • Taalamus • Hüpotaalamus

Vaheaju osad • Taalamus • Hüpotaalamus

Vaheaju

Vaheaju

Limbiline süsteem • Emotsioonide ja naudingukeskus • Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga •

Limbiline süsteem • Emotsioonide ja naudingukeskus • Seotud ka mälu, õppimise ja motivatsiooniga • Hõlmab kesk-, vaheaju ja suuraju koore erinevaid piirkondi

Limbiline süsteemtöötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMPUS

Limbiline süsteemtöötleb emotsioone HÜPOTAALAMUSE TUUMAD Lad. AMÜGDALA EHK MANDELKEHA HIPPOKAMPUS

 • Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemimandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse

• Ohuolukorras liigub info esmalt läbi Limbilise süsteemimandelkeha e amügdala hüpotalamuse ja hipokampuse

Amygdala ja hirm • http: //dougsamu. wordpress. com/2007/03/29/the-amygdaloids/ • http: //www. youtube. com/watch? v=6

Amygdala ja hirm • http: //dougsamu. wordpress. com/2007/03/29/the-amygdaloids/ • http: //www. youtube. com/watch? v=6 Gd. ALwu. Yt. G 8

Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded • Juhib kõiki vaimseid tegevusi • Meeltekeskus Suuraju •

Suuraju e otsaju Suuraju ülesanded • Juhib kõiki vaimseid tegevusi • Meeltekeskus Suuraju • Mõtlemine • Mälu • Eneseteadvus- MINA, isiksus • Õppimisvõime • Tahtelised tegevused

Aju eri osade areng http: //www. breakingthecycles. com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ • • http: //www. sodahead. com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/

Aju eri osade areng http: //www. breakingthecycles. com/blog/2009/02/14/teen-brain-development-and-alcohol/ • • http: //www. sodahead. com/living/are-those-who-make-fun-of-abortion-sick-people/question-626841/

Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad

Suuraju koor koosneb neuronite kehadest ehk hallainest Neuronite pikad jätked aksonid ehk neuriidid moodustavad valgeaine Neuronite kehad moodustavad suuraju koore ehk hallaine Suuraju koor ehk hallaine Valgeaine

Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga

Suuraju poolkerad on ühendatud mõhnkehaga

Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu

Suuraju poolkerad Parem ajupoolkera Ajukelme Vasak ajupoolkera Tsentraalvagu

Ajusagarad • OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR

Ajusagarad • OTSMIKUSAGAR KIIRUSAGAR KUKLASAGAR OIMUSAGAR

Ajukoor e. neokorteks • Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: • Otsmikusagar:

Ajukoor e. neokorteks • Suuraju sagarad on seotud järgmiste põhiliste funktsioonide reguleerimisega: • Otsmikusagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine • Kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v. a lõhn, kuulmine ja nägemine • Oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine • Kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine. • Psüühiliste funktsioonide keerukus on tagatud erinevate ajupiirkondade koostöös

Suuraju koore sagarad • 1 • 2 • 3 • 4 • http: //www.

Suuraju koore sagarad • 1 • 2 • 3 • 4 • http: //www. northernrockiesneurosurgeons. com/brain. htm

Ajukoore funktsionaalsed väljad Motoorsed väljad Assotsiatiivsed väljad Sensoorsed väljad P F T O

Ajukoore funktsionaalsed väljad Motoorsed väljad Assotsiatiivsed väljad Sensoorsed väljad P F T O

Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest

Ajukoore piirkonnad vastutavad eri ülesannete eest

Ajupoolkerade asümmeetria • Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu • Paul Broca • Vasakus

Ajupoolkerade asümmeetria • Kahe ajupoolkera infovahetus toimub mõhnkeha kaudu • Paul Broca • Vasakus ajupoolkeras: sõnalise info töötlemine (kõnekeskus, keel), kirjutamine, arvutamine • paremakäelisus • Analüütiline infotöötlus • Parem poolkera: ruumiline info, orienteerumine, kujunditega opereerimine, mittesõnaliste helide eristus, kunstimeel, kujutlusvõime, inimnäod jt keerukad visuaalsed objektid • vasakukäelisus • Sünteetiline-info terviklik töötlus

Motoorne homunkulus

Motoorne homunkulus

Motoorne homunkulus • Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega

Motoorne homunkulus • Näitab kui suur osa ajukoorest on hõivatud vastavate kehapiirkondade juhtimisega

Ajuvatsakesed

Ajuvatsakesed

Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine

Vesipea- ajuvatsakeste haiguslik suurenemine

Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue

Ajukoores asuvad meeltekeskused Eye Ear Skin Tongue

Nägemiskeskus asub kuklasagaras

Nägemiskeskus asub kuklasagaras

Kuulmiskeskus asub oimusagaras

Kuulmiskeskus asub oimusagaras

Kasutatud kirjandus • J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt.

Kasutatud kirjandus • J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus, 2002. • • • http: //web. zone. ee/iamfree/KNS%20 ja%20 selle%20 osad. htm http: //www. neurosciencerus. org/Neuro. Brain. En. html http: //huehueteotl. wordpress. com/2008/02/19/amygdala-and-learning-fear/ http: //www. biologymad. com/Nervous. System/nervoussystemintro. htm http: //www. emc. maricopa. edu/faculty/farabee/BIOBK/Bio. Book. NERV. html http: //brainconnection. positscience. com/library/? main=genhome/learningmemory

Kasutatud allikad • • • http: //www. joansviolinlessons. com/a_brain. html http: //www. solarnavigator. net/human_brain.

Kasutatud allikad • • • http: //www. joansviolinlessons. com/a_brain. html http: //www. solarnavigator. net/human_brain. htm http: //www. garyfisk. com/anim/index. html http: //people. eku. edu/ritchisong/301 notes 2. htm http: //www. emc. maricopa. edu/faculty/farabee/biobk/Bio. Book. NERV. html#Central Nervous System http: //www. educypedia. be/education/nervoussystem. htm http: //www. sumanasinc. com/webcontent/animations/content/reflexarcs. html http: //www. rhsmpsychology. com/Handouts/Neuroscience_handouts. htm http: //bayo 2 pisay. wordpress. com/tag/nervous-system/ • http: //www. cartage. org. lb/en/themes/sciences/lifescience/generalbiology/physiology/nervo ussystem/Brain. htm • http: //cwx. prenhall. com/bookbind/pubbooks/morris 5/chapter 2/custom 1/deluxecontent. html