Pshholoogiateadus Uurimismeetodid pshholoogias Eva Palk Pshholoogia l l

Psühholoogiateadus Uurimismeetodid psühholoogias Eva Palk

Psühholoogia l l l Miks on psühholoogia? . . . ?

Psühholoogiateadus Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid l Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese( ja loomade) hinge-ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise l Kr. k. ”psyche”- hing/vaim ja “logos” - õpetus Hingeteadus, vaimuõpetus ( Aristoteles) l

Psühholoogiateadus Teadus inimese psüühikast- uurib psüühilisi protsesse. Kuidas mõtleb, kuidas toimib mälu, kuidas vihastab jne l Psüühika on inimese võime peegeldada keskkonda ja vastavalt sellele muuta oma käitumist. l Psühholoogid uurivad kuidas inimesed- mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, õpivad, suhtlevad teistega ja mõistavad ennast ( Sternberg, 1998) “Cogito, ergo sum” [Mõtlen, järjelikult olen] l RENE DESCARTES' (1596 -1650)

Psühholoogiateadus Psühholoogia tegeleb lisaks kirjeldamisele ka vaimsete protsesside seletamisega e põhjuste otsimisega, ennustamisega ning vajadusel ka muutmisega. (nt. psühhoteraapia, nõustamispsühholoogia jm) l Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult: l süsteemne info, terminoloogia, l teoreetilised seisukohad, eksperimendid l

Psühholoogiateadus l l Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus.

Teaduslik uurimismeetod l l l probleemi püstitamine, uurimisküsimuse sõnastamine taustinformatsiooni kogumine hüpoteesi sõnastamine ehk oletatav vastus püstitatud probleemile, uurimisküsimusele hüpoteesi kontrollimine: vaatlused, katsed, eksperimendid tulemuste analüüs ja järelduste tegemine

Muutuja l Tegur, mille mõju uuritakse l Statistilises analüüsis klassifitseeritakse tunnused (muutujad) sõltumatuteks ja sõltuvateks. l Sõltuv muutuja on see mida mõõdetakse. Sõltumatu muutuja see, mille mõju mõõdetakse. l Üks ja sama muutuja võib ühes uuringus olla sõltuv ja teises sõltumatu. Muutuja sõltuvus ei tulene otseselt muutuja omadustest.

Ajalugu l Eelteaduslik psühholoogia l Filosoofia ((Hippokrates, Calenos, I. Kant, B. Spinoza jt ) Teaduslik psühholoogia (W. Wundt 1879, Leipzigi ülikoolis eksperimentaalpsühholooogia labor) Uuringud emotsioonidest, mälust. Näiteks unustamiskõvera uurimine. Emil Kraepelin, l Filosoofiline l Sõna “psychologia-psühholoogia” Johannes Thomas Freigius (1543 -1583) http: //www. psych. ut. ee/~jyri/ee/ps%FChholoogia%20 ajalugu. htm l Loodusteaduslik

Psühholoogia seos teiste teadustega Pedagoogika Lingvistika Semiootika Füüsika Küberneetika Loogika Matemaatika PSÜHHOLOOGIA Filosoofia Õigusteadus Sotsioloogia, Majandusteadus Antropoloogia Esteetika Geneetika Arstiteadus Bioloogia ( Neuro) Füsioloogia

Teoreetilised psühholoogia harud Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid teadmised 1. 2. Eksperimentaalpsühholoogia Uurimismeetodid, testid, eksperimendid, uuringud, tulemuste andmebaasid

Psühholoogia struktuur, valdkonnad Teoreetiline Rakenduslik Üldpsühholoogia ja Eksperimentaal. PSl l l Üldpsühholoogia Eksperimentaal. PS- 5% Psühhofüsioloogia Neuropsüh Sotsiaal- ja ühiskonna PS -4% Arengupsühholoogia-4% Filosoofiline psühhol Isiksusepsühholoogia Nägemis. PS Kognitiivpsühholoogia Kunstipsühholoogia Loomapsühholoogia Tööstus- ja organisats. PS -5% Kliiniline PS ja Psühhoteraapia- 38% Õiguspsühholoogia Psühhoanalüüs Farmako. PS Pedagoogiline e kooli. PS- 9% Militaar. PS, Küber- ja Interneti. PS Personali ja juhtimis PS Reklaami- ja meedia. PS Eripsühholoogia (puuetega in. ps) Spordi. PS, Liiklus. PS Psüholoogiline nõustamine, konsultats 9%

Psühholoogiateaduse eesmärk Uurida psüühikat 1. Kirjeldada käitumist 2. Seletada käitumist 3. Ennustada käitumist 4. Muuta käitumist Eesmärk välja selgitada uuritava nähtuse üldisi ja universaalseid seaduspärasusi l

Rakenduspsühholoogia harud … on kujunenud ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mingist nähtuste valdkonnast Ex PS Meditsiin üld PS Med PS

Käitumise kontseptsioon Kuna psüühika on ideaalne nähtus ( ei näe ja ei saa füüsiliselt tajuda), siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta l Stiimul Biheivoristid ( J. Watson) PSÜÜHIKA Reaktsioon

Moodsad teoreetilised seisukohad Psühholoogial on l Evolutsiooniline tagapõhi – käitumist ja psüühikat vaadeldakse kui evolutsiooni tagajärge l Käitumuslik tagapõhi – keskkonna mõju käitumisele l Kognitiivne – kuidas inimene võtab infot vastu l Fenomenoloogiline – inimese kogemuste erinevus objektiivsest reaalsusest

Moodsad teoreetilised seisukohad l l Psühhoanalüütiline – teadvus + alateadvus Neuropsühholoogiline – füsioloogilised protsessid ja struktuurid mõjutavad inimese käitumist

Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia l l Vaga vesi, sügav põhi Käbi ei kuku kännust kaugele

Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia l l l Uurib psüühika ja käitumise üldisi kehtivaid seaduspärasusi Teadmised on saadud teaduslike meetoditega: katsed-eksperimendid jt Ümberlükatavad ( Milgrami katse) Korratavad ja täpselt dokumenteeritud Vastastikku kontrollitav Rakendatavad

Mis on teadvus? Mis on alateadvus? Mis on eneseteadvus? Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. ( Kus teadvus asub? Dualism, monism). l Alateadvus- teadvuse teadvustamatud protsessid e väljatõrjutud mõtted, kujundid jm (S. Freud). l Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast. Identiteeditunne, minapilt. ( Mis su nimi on? Kes sa oled? ) Peeglitest. l

Kas loomadel on eneseteadvus? G. Gallupi peeglitest (1970) Gordon Callup -Ameerika loomapsühholoog. Simpans ja orangutang

Laste eneseteadvus Lapsed õpivad end peeglis ära tundma alates 2. eluaastast (Amsterdam, 1972; tegi lastele peeglitesti) l Selleks ajaks hakkab laps märkama teisi, imiteerima, ja tundma emotsioone, mis eeldavad eneseteavust (nt kohmetus) l Kolmeaastane ei suuda vahet teha asja enda ja asjale suunatud mõtte vahel (reflektiivne mõtlemine). l

Psüühika funktsioonid Psüühika eesmärgiks on maailmast tervikpildi loomine. Psüühika funktsioonid: l Taju l Mälu l Mõtlemine l Keel l Tunded l Tegevuse juhtimine Kas loomad mõtlevad? Wolfgang Köhler(1887 -19679) “Ahvide mõistus” l

Teadvustamatus l l l Automatismid Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Jean-Martin Charcot (1885) – ämmaemanda juhtum

Teadvustamata nähtusi Tähelepanu keskmest välja jäänud, kuid psüühikas töödeldud signaalid l Vastusreaktsioonid nõrkadele, subjektiivselt mittetajutavatele ärritajatele l Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, l transs, meditatsioon l

Psüühika ja kultuur Mis on kultuur? Juri Lotman(1922 -1993) l Kõik see, mida ühiskonnas kantakse edasi mittepärilikul viisil l Kas loomadel on kultuur? l Kultuuri kandjaks on: Keel, jt märgisüsteemid MEEMID? l Ayeroni metsik poiss l

l "AJU ON ELUND, MILLEGA ME MÕTLEME, ET ME MÕTLEME. " (Ambrose Burce)

Kasutatud allikad l l l T. Bachmann, R. Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn. Ilo, 2003 Allik, J. jt. Psühholoogia gümnaasiumile. TÜ Kirjastus. 2002 http: //www. eetika. ee/ J. Uljas, T. Rumberg. Psühholoogia gümnaasiumile. Koolibri, 2002. Töövihik: K. Kullasepp, H. Saat. Psühholoogia töövihik. Koolibri, 2004.