Hammustused Eva Palk PrnuJaagupi Gmnaasium Hammustused l l

Hammustused Eva Palk Pärnu-Jaagupi Gümnaasium

Hammustused l l l Maohammustus ( rästikuhammustus) Puugihammustus Herilase või mesilase nõelamine Putukate hammustus, nõelamine Imetajate hammustused

http: //www. cartoonstock. com/directory/D/Dog_Bite. asp

Marutaud levib imetajate hammustustega Marutaud l Viirushaigus, mis on surmav nii loomadele kui inimestele l Kesknärvisüsteemi häired. Süljevoolus. Ebaloomulik käitumine l Levib piisknakkusena l Haigus ärahoitav immuniseerimisega koheselt peale infitseerumist – traumapunkt l Kahtlusealuse looma veterinaarläbivaatus

Marutaudi ennetamine l l l Loomahammustuse korral püüa selgitada, kas loom võib olla nakatunud Koduloomadel on vaktsineerimistõend Vaktsineeri koduloomad Väldi julgete metsloomade puudutamist Esmaabi: haava esmaabi Traumapunkt või 112

Rästikuhammustus

Rästikuhammustus l l l 2 kuni 4 punast täppi hammustuskohal kõrvetav valu, turse kiire teke nahk muutub lillakaspunaseks üldine halb enesetunne, nõrkus, minestamine, iiveldus, oksendamine, külmavärinad Hingamisraskus, peavalu Lihastõmblused, krambid

Esmaabi l l l l l Kontrolli teadvust, hingamist, pulssi aseta kannatanu lamavasse asendisse, hoia teda soojas ja liikumatuna eemalda kannatanult pigistavad riided hammustuskohale aseta kuiv, puhas side, taga jäseme liikumatus hoia kannatada saanud jäse südamest allpool Võimaluse korral jahuta jäset vii kannatanu pärast esmaabi andmist haiglasse, vastumürgi süst rahusta kannatanut ELUOHTLIKUD HÄIRED VÕIVAD TEKKIDA 10 MIN JOOKSUL

Mida ei tohi teha l EI TOHI: Kasutada kahjustatud jäsemel žgutti ega rõhksidet Teha sisselõiget hammustusprk Imeda haavast mürki Anda kannatanule süüa ja juua l http: //www. lastekas. ee/index. php? go=web&t=25&id=1490 l l Rästik on looduskaitse all!

Puugihammustus (entsefaliit, borrelioos) l l l l Puukentsefaliit Peiteaeg võib olla 4 kuni 8 nädalat. ( PEAVALU, IIVELDUS, TEADVUSE JA TASAKAALUHÄIRED) Ennetamine: Vaktsineerimine, kontrolli enda nahka ja riideid pärast loodusest tulekut Kassidele, koertele puugipeletamise vahendid Hammustuse korral eemalda puuk Jälgi end pärast hammustust kolm nädalat Gripitaoliste sümptomite tekkel pöördu arsti poole Puukborrelioosile vaktsiini ei ole

Mida ei tohi teha l EI TOHI puuki enne eemaldamist lämmatada õli või teiste vedelikega, surmaheitluses tekib puugil süljeeritus ning seega suureneb nakkusoht oluliselt

Mesilase, herilase nõelamine l l l l kõrvetav valu nõelamiskohal naha punetus nõelamiskoha ümber kujunev turse kahjustatud nahapinna sügelus rasketel juhtudel, kui on tegemist mitme putuka nõelamisega või on kannatanu ülitundlik mesilasmürgi suhtes, võib tekkida nahalööve üle kogu keha, üldine halb enesetunne ja isegi šokk, Hingamisteede piste korral lämbumine Allergilised reaktsioonid

Esmaabi l eemalda nõel ( astel) pinsettide v kraapimisega aseta nõelamiskohale külm kott, ära pigista vajadusel ava kannatanu hingamisteed vajadusel šoki esmaabi Helista 112 kui: Kahjustatud on suu- ja neelu limaskest Näo, kaela või keeleturse Iiveldus, oksendamine, pearinglus Teadvusekaotus, šokk Kui on eelnevalt teada allergilisus ELUOHTLIK JUBA ESIMESE 10 MIN JOOKSUL l http: //www. lastekas. ee/index. php? go=web&t=25&id=1476 l l l l l

http: //www. cartoonstock. com/directory/b/beehive. asp

Kasutatud allikad l l l l l http: //esmaabi. kolhoos. ee/ K. Pukk, A. Lehtmets, P. Javed. Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn, 2004 M. Liiger, M. Pärn. Esmaabi käsiraamat. Kirjastus Pegasus, 2006 K. Koskenvuo jt. Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http: //www. rescue. ee/ http: //www. ohutusportaal. ee/ http: //www. kiirabi. loksark. ee/esmaabi. htm http: //www. redcross. ee/et/firstaid. html http: //www. g 4 s. ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turvaabc? rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3