Verejooks oki esmaabi Eva Palk Verejooks l l

Verejooks šoki esmaabi Eva Palk

Verejooks l l l Täiskasvanud inimeses on umbes 5 liitrit verd Verejooks- vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse ja õõntesse( sisemine verejooks) väliskeskkonda( väline verejooks)

Väline verejooks l l l Arteriaaalne- veri pritsib haavast rõhu all, helepunane Venoosne- veri valgub haavast, tumepunane Kapillaarne- haaval on verepiisad, vaikne immitsemine

Abistaja ohutus l l Oht! Verega levivad nakkushaigused. HIV B ja C hepatiit Võõra inimese abistamiseks pead kasutama kaitsevahendina kummikindaid või kilekotte!

Suur väline verejooks l Ei lakka tavapäraste võtetega Pane kannatanu kiiresti lamama Suru veritsev haav sõrmedega kinni, või lase seda teha kannatanul endal Tõsta haavatud jäse üles va luumurru puhul Ära eemalda haavas olevaid esemeid RÕHKSIDE va kaelal, kõhul, tuharatel l Võitlus Šokiga l Helista 112 kui 10 -15 min verejooks ei lakka l l l

Mida ei tohi teha Ära eemalda sidet, mida oled juba haavale pannud. Vajadusel lisa sidemerulle juurde. l Ära aseta žgutti. See teeb kasu asemel kahju. Sulgeb jäseme verevarustuse ja tingib kudede kahjustumise, verepais võib verejooksu suurendada. l Ära töötle nahka kunagi joodiga- allergiaoht l Ära pööra kannatanule selga, oma pidevat kontrolli l

Verejooksu peatamine Tõsta jäse üles Suru haav kinni

Verejooksu peatamine Tee rõhkside

Verejooksu peatamine Jälgi, et sinu ohutus oleks tagatud: verega levivad ohtlikud nakkushaigused Võimaluse korral kasuta kummikindaid vms näiteks kilekotti

Šokk- äge vereringepuudulikkus l l l Šokk tekib kui kaotatud verehulk on u 20% verehulgast Nahk kahvatu, kaetud külma higiga Pulss kiire, nõrk Hingamine sage Kannatanu on rahutu, teadvusehäired

Šoki esmaabi l l l l Pane kannatanu lamama Tõsta kannatanu jalad kehast kõrgemale, laste puhul ka käed Kata kannatanu soojalt Rahusta, vestle temaga Ära anna juua, jomine võib vallandada süvendava seisundit oksendamise HELISTA 112 Transportimine peab olema põrutusteta, kannatanut säästev

Šoki esmaabi

Ninaverejooks l l Ninast hakkab verd jooksma kaunis kergesti kuna ninas on äärmiselt tihe pindmine veresoonte võrgustik. Põhjuseks võib olla: nuuskamine kõrge vererõhk ninatrauma

l NB! Keelatud on pead tahapoole kallutada. Nii valgub veri neelu ja neelu kaudu makku ning mõne aja pärast oksendab kannatanu iseenda ja teiste jahmatuseks suure hulga kohvipaksu sarnast sodi. Kui verejooks poole tunni jooksul ei lakka, pöörduge nina-kõrva-kurgu arsti poole (valvab ööpäevaringselt Mustamäe Haiglas)

Ninaverejooks l l l Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma Suru ninatiivad kokku otse luulise osa alt Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10 minutit Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi Kui poole tunni jooksul verejooks ei lakka 112 Või toimeta kannatanu haiglasse

Ninaverejooksu peatamine

Mida ei tohi teha l Ära pane haiget selili lamama- veri valgub ninaneelu, neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust

Kasutatud allikad l l l l l http: //esmaabi. kolhoos. ee/ K. Pukk, A. Lehtmets, P. Javed. Elupäästev esmaabi traumade korral. Tallinn, 2004 M. Liiger, M. Pärn. Esmaabi käsiraamat. Kirjastus Pegasus, 2006 K. Koskenvuo jt. Esmaabi. Eesti Punane Rist. Tallinn, 1996 http: //www. rescue. ee/ http: //www. ohutusportaal. ee/ http: //www. kiirabi. loksark. ee/esmaabi. htm http: //www. redcross. ee/et/firstaid. html http: //www. g 4 s. ee/erakliendile/koduvalve/turva-abc/turvaabc? rubriik_id=14&artikkel_id=540#abc_3 http: //tervis. tostamaa. ee/default. asp? id=185 http: //www. kliinik. ee/index. php? 5, 2, 6, 95 http: //www. inimene. ee/? disease=p&sisu=disease&did=977&idr=Ox. EZOc. NQQEXROQJ 7 d. LCYrzhxacb http: //www. nrk. no/contentfile/1. 6347916!f 169 Crop. List/img 650 x 367. jpg http: //www. tarbija 24. ee/foto/5/8/6586445 bf 3 d 85 c 0 ecf_1. jpg http: //www. bio. davidson. edu/COURSES/GENOMICS/2008/Waters/asthma 2. jpg http: //health. stateuniversity. com/pages/279/Burns. html http: //health. msn. com/Pop. Up. aspx? cp-documentid=100059148