Erakorralise meditsiini areng Eestis Eed AllikHimoja Terviseamet Erakorralise

Erakorralise meditsiini areng Eestis Eed Allik-Hõimoja Terviseamet/ Erakorralise meditsiini osakonna juhataja 03. 11. 2016

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 • Riigi strateegilise juhtimise korrastamise tulemusena on Rahvastiku tervise arengukava raamdokumendi asemel saamas tervise valdkonna arendusdokument, millesse integreeritakse järjest enam varem eraldiseisvalt eksisteerinud valdkondlikke arengukavu.

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 • Tervisepoliitika koostamine kui ka seatud eesmärgid on olnud suunanäitajaks edasistele rahvatervise programmidele ja tervishoiu tegevustele ning on oluliselt kaasa aidanud sihiks seatud rahvastiku tervise paranemisele.

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 • • • Tervishoiusüsteem mõjutab inimeste tervist kuni 30 % ulatuses Iga tervishoiupoliitiline otsus mõjutab rahvastiku heaolu ja tervist Tervishoiusüsteemi juhtimine tähendab tasakaalu loomist vajaduste ja võimaluste vahel, tagades inimeste vajadustele vastava kvaliteetse tervishoiuteenuse kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutamise kaudu.

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 Valdkonna peamised probleemid: • • Rahastamine Ressursid Teenused Juhtimine

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 Valdkonna prioriteedid: • Tervishoiusüsteem peab olema õiglane, tagades inimestele kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse ressursside optimaalse kasutuse kaudu. • Tervishoiusüsteem, kus töötavad kvalifitseeritud ja motiveeritud tervishoiutöötajad, peab olema patsiendikeskne. • Tervishoiu rahastamine toimub solidaarse ravikindlustuse põhimõtte järgi, tagades tervishoiuteenuste võrdse kättesaadavuse ja kvaliteedi kõigile ravikindlustusega isikutele. • Tervishoiu rahastamissüsteem peab olema pikaajaliselt jätkusuutlik, et tagada kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ning pakkuda inimestele kaitset finantsriski sattumise eest.

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 Alaeesmärk lähtuvalt eelnevast: • Kõigile inimestele on tagatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus ressursside optimaalse kasutuse kaudu.

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 Valdkonna alaeesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste indikaatorite abil: • Arstide arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut (Sihttase 320) • Õendusala töötajate arv 100 000 elaniku kohta. Allikas: Tervise Arengu Instituut (Sihttase 900) • Arstiabi kvaliteediga üldiselt või väga rahul olijate osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” (Sihttase 72 %) • Arstiabi kättesaadavust heaks või väga heaks pidanute osakaal. Allikas: Sotsiaalministeerium, „Elanike hinnangud tervisele ja arstiabile” (Sihttase 68 %) • Leibkonna kulutuste osakaal tervishoiu kogukuludest. Allikas: Tervise Arengu Instituut (Sihttase < 25 %)

Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020 Valdkonna alaeesmärgi saavutamiseks rakendatavad meetmed on lähtuvalt eelnevast: • Patsientide õiguste kaitse, tervishoiuteenuste ohutuse ja kvaliteedi tagamine • Ühiskonna ootustele ja vajadustele vastava esmatasandi tervishoiu sh õendus- ja ämmaemandusabi tagamine • Eriarstiabi ja haiglavõrgu korraldamine tagamaks vajaduspõhised, kvaliteetsed ja kättesaadavad eriarstiabi teenused • Valmisoleku tagamine tervishoiualasteks hädaolukordadeks ning kättesaadava kiirabi osutamiseks • Piisavate ressursside tagamine tervishoiusüsteemi toimimiseks (motiveeritud ja pädevaid töötajaid, optimaalne rahastamine ning kaasaegne infrastruktuur, ohutud, kvaliteetsed ja kättesaadavad ravimid veretooted ja meditsiiniseadmed

Eesti kiirabi arengukava 2007 - 2013 Kiirabil, kõrvuti päästeteenistuse, politsei ja teiste operatiivteenistustega, on täita strateegiliselt oluline roll siseriikliku turvalisuse tagajana nii tava-, kui suurõnnetuste, kriisi ja hädaolukordades. Kiirabi areng on lahutamatult seotud tervishoiuvaldkonna üldiste arengutega, luues eelduse kogu tervishoiuvaldkonna ressursi efektiivseks rakendamiseks, parandades kaasaegse meditsiini kättesaadavust ja võimalusi igale erakorralisele patsiendile.

Eesti kiirabi arengukava 2007 - 2013 Arengukava peab andma kindlustunde kiirabiteenuse kättesaadavuse ja kvaliteedi osas nii elanikkonnale kui kiirabitöötajatele, otsustus- ja toetusvõimaluse poliitikutele, selge sihi kiirabiteenuse korraldajatele ja arendajatele ning mõõdistama kiirabivaldkonna arengu tervishoiusüsteemis tervikuna.

Erakorralise meditsiini eriala arengukava aastani 2020 Erakorralise meditsiini tervishoiuteenuse iseseisvad osutajad on EM arstid ja spetsialiseerunud EM õed. Teenuse osutamisel abistavad kiirabitehnikud ning erakorralise meditsiini tehnikud.

Erakorralise meditsiini eriala arengukava aastani 2020 /. . . igati põhjendatud on kõrgel tehnoloogilisel ja meditsiinilisel tasemel kiirabi arendamine, et tagada kvaliteetne abi sündmuskohal ja patsiendi jõudmine kaasaegse abi võimalusteni. Kiirabi areng on lahutamatult seotud tervishoiuvaldkonna üldiste arengutega, luues eelduse kogu tervishoiuvaldkonna ressursi efektiivseks rakendamiseks, parandades kaasaegse meditsiini kättesaadavust ja võimalusi igale erakorralisele patsiendile.

Arutlusel olevad teemad: • • • Juhtimine (sündmuskoht); Töötajate kvalifikatsioon; Kiirabi formaat; Arstide kasutamine kiirabis – konsultatsioon, Randewoo, helikopter Riigi tasandi tervishoiu operatiivjuht

Uued õigusaktid (alates 2017) Seadus: Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (e TTKS) § 59. Tervishoiuteenuste osutamise korraldus hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal (uues hädaolukorra seaduses kajastub § 77); (hetkel kehtib Vabariigi Valitsuse määrus nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras“)

Uued õigusaktid Jõustunud määrused: 1) Tervise- ja Tööministri 01. 04. 2016 määrus nr 23 „Kiirabi, statsionaarse eriarstiabi ja üldarstiabi osutajate ülesanded riigikaitseks valmistumisel ning valmisoleku tasemed ja sisu riigikaitseülesannete täitmiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (tegemist valmisoleku tasemetega ja nende sisu hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra ajal); 2) Tervise- ja Tööministri 23. 12. 2015 määrus nr 82 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“. Tegemisel määrused: 1) Tervishoiuteenuse osutaja tegevusvaru suuruse, moodustamise, hoidmise, kasutamise, kontrollimise, uuendamise, täiendamise ja aruandluse kord.

Planeeritavad tegevused Sotsiaalministri 28. 11. 2014 määruse nr 131 „Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend“ muudatused Parameedikute nimetuse on Sotsiaalministeerium valmis õigusruumis sätestama ning vastava eelnõu arutelu on algamas käesoleva aasta lõpus.

Juhtimine (sündmuskoht) tegevused Terviseamet on kooskõlastanud ja rahastab järgneva 2 aasta jooksul: • Kiirabi I tasandi juhtimiskoolitus (16 h, brigaadi juhtivatele liikmetele) • Kiirabi II tasandi juhtimiskoolitus (64 h, vastutav meedik) • Sisekaitseakadeemia operatiivteenistuste koostöö kursus (16 h) (hetkel koolitatakse I juhtimistasandi koostöökoolituse koolitajaid kiirabis) • Haiglates ja kiirabis võetakse kasutusele MIMMS (Major Incident Medical Management and Support) metoodika

Kiirabikutsete trend: 2005 – 237 500 kiirabikutset, hospitaliseeriti u 40 % 2010 – 244 659 kiirabikutset, hospitaliseeriti 38, 6 % 2016 – 285 518 kiirabikutset, hospitaliseeriti 34, 2 %

Kasutatud allikad: • • Rahvastiku tervise arengukava 2009 -2020. https: //valitsus. ee/sites/default/files/contenteditors/arengukavad/rahvastiku_tervise_arengukava_20092020_taiendatud_2012. pdf Erakorralise meditsiini eriala arengukava aastani 2020. https: //www. sm. ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_are ngukavad/erakorralise_meditsiini_arengukava. pdf Eesti kiirabi arengukava 2007 -2013. https: //www. sm. ee/sites/default/files/contenteditors/eesmargid_ja_tegevused/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_are ngukavad/kiirabi_arengukava_2007_-_2013. pdf Terviseameti statistika

Aitäh! Eed Allik-Hõimoja eed. allik-hoimoja@terviseamet. ee