KALAJA VHIKASVATUSE ALGKURSUS Kaidi Kaljula Morfoloogilised ehk vlised

KALA-JA VÄHIKASVATUSE ALGKURSUS Kaidi Kaljula

Ø Ø Ø Morfoloogilised – ehk välised tunnused; Ökoloogilised – kalade suhted keskkonnaga ja teineteisega; Geneetilised – kalade pärilikkus ja muutlikkus; Emrüoloogilised - isendi arenemine lootelisest järgust; Zoogeograafilised - teadus, mis uurib loomade levikut maakeral ja määrab üksikute liikide areaalide võrdlemise teel kindlaks loomade leviku üldised seaduspärasused.

Meristilised tunnused – loendatavad süstemaatilised tunnused (lõpusepiid, neeluhambad, selroolülid); Bilateraalsed tunnused - kahekülgne, kahepoolne; paarilised uimede kiired, küljejoon soomused, lõpuspiid; Eksterjöör tunnused – välised tunnused;

KALADE MÕÕTMINE Totaalpikkus ehk täispikkus – ninamikust sabauime kaugeima otsani. Tähistused Tl – total length, L; Standardpikkus – nimemikust soomuskatte lõpuni. Tähistused Sl – standard length ja l; Smitti pikkus – ninamikust saba väljalõikeni. Tähistused Fl – fork lenght ja Ls; Indeksid ehk suhtelised mõõdud pikkuse suhtes. Näiteks keha kõrgus (H), pea pikkus (Lc), uimede suhteline asend, silma suurus ja paiknemine pea ja uimede suhtes, uimede pikkus ja kõrgus.

Sl (l) – standardpikkus (standard length) (lsm) – smitti pikkus (vananenud näitaja) Tl (L) – totaalpikkus (total length) H – keha kõrgus lc – pea pikkus lpc – sabavarre pikkus

Fultoni tüsedusindeks - näitab kala suhtelist massi tema standardpikkuse kohta. F = Tw × 100/ Sl 3, Tw - kala mass grammides Sl - kala standardpikkus sentimeetrites Kehakõrguse indeks - kala keha suurima kõrguse (H) ja standardpikkuse suhe (H/Sl%)

Mere ja mageveekalade ainevahetuse erinevused Merekalad joovad soolast vett, eritavad vähesel hulgal kontsentreeritud uriini ja peamiselt lõpuste kaudu soolad. Naatriumkloriid viiakse välja läbi lõpuste kloriidrakkude. Kalad joovad 15 % kehakaalust päevas. Mageveekalad eritavad palju hüpotoonilist uriini, et viia sellega läbi kehapinna ja lõpuste tungiv vesi organismist välja. Urea eritatakse uriiniga, ammoniaak lõpuste kaudu. Kala kehavedelike soolsusest tulenevalt on piir 11 promilli (st tuhandiku) juures – Läänemere vee soolasisaldus on meil 3 -5 promilli, seega saavad meie rannikumeres elada mageveekalad. Riimvesi - looduslike veekogude vähese soolsusega vesi, mis tekib enamasti jõe‑ ja merevee segunedes;

Eurüfaag – väga mitmekesist toitu kasutav loom; Planktontoidulised kalad (rääbis, viidikas, räim, kilu) veekogu vees hõljuvatest liikumisvõimetutest või väikese liikumisvõimega organismidest – plankteritest toituvad kalad. Bentosetoidulised kalad ehk bentofaagid (latikas, kiisk, linask, nurg, koger) - veekogu põhjal ja põhjasetteis elavate organismide kogust, põhjaelustikust toituvad kalad; Detriiditoidulised kalad ehk detritofaagid (silmuvastsed, vingerjas, hink) - vees hõljuvast või veekogu põhja sadestunud surnud taimede ja loomade jäänustest (pudest) toituvad kalad. Lepiskala – teisi kalu mittesööv kala

Lukutiripik – eessoole erilised jätked, mis eritavad ensüüme ja suurendavad soole pinda; Peristaltika - silelihaskestaga õõneselundite rütmiline kokkutõmbumine ja lõtvumine, mille tulemusena nende sisaldis nihkub edasi;

Biomelioraator – organism, kelle elutegevus soodustab veekogu (või maa) väärtuse suurendamist; Veekogude biomanipulatsioon - veekogu tervendamine ökoloogiliste meetoditega. Biomanipulatsioon toimub sageli veekogu toiduahelaid muutes, näiteks suurte röövkalade sisseviimine veekokku vähendab lepiskalade, kes söövad zooplanktonit, arvu. See omakorda laseb zooplanktonil süüa ära rohkem fütoplanktonit, parandades nõnda vee füüsikalis-keemilisi ja ökoloogilisi näitajaid.

Absoluutne viljakus – küpsete marjaterade koguarv, mis on suguküpse kala munasarjades; • Suhteline viljakus – marjaterade arv, mis arvestatakse emaskala massiühiku, näiteks 1 kg kohta. • Tööviljakus – marja hulk, mis ühelt emaskalalt on võimalik saada kunstlikuks viljastamiseks. Küpsuskoefitsent ehk gonadosomaatiline indeks (GSI) – sugunäärmete (gonaadide) % kehamassist. •

Ø Ø Ø Siirdekala – kudemiseks merest magevette või siis mageveest merre rändav kala; Poolsiirdekala – väikese soolsusega rannikuvete või jõesuudmete kala, kes kudemiseks siirdub jõgede alam- kuni keskjooksudesse; Anadroomsed kudemisränded – merest jõkke (tuurlased, lõhilased, heeringalised); Katadroomsed kudemisränded – jõest merre (Euroopa angerjas). Reotaksis - instinkt tõusta vastuvoolu, mille tõttu kala ronib üles paisudest ja tungib kaugete sisemaal paiknevate veekogudeni (angerjas).

Inkubeerimine – hautama, kalade marjast vastseid tootma; Inbriiding ehk suguluspaaritus; Anabioosilähedane seisund -kalad on liikumatud, nende südame- ja hingamistegevus on vaevu märgatav; Kraadpäev – marja arengu kestuse mõõtmiseks kasutatav mõõtühik (temperatuurikraadide ja päevade arvu korrutis); Kraadtund – temperatuurikraadide ja tundide arvu korrutis; Rebukott - lootest välja kasvav, selle toiteelundiks olev kilejas sopis rebu ümber.

Kalade areng Kalavastsed – kalade arengujärk aktiivsele toitumisele üleminekust kuni soomuskatte tekkimiseni; Kalamaimud – kalade arengujärk soomuskatte tekkimisest kuni esimese kasvusuve teise pooleni; Sama- ehk ühesuvised kalad – kalade vanuserühm, mida on kasvatatud kasvanduses esimese kasvusuve vältel (lühendatult 0+ või K 0+ ); Üheaastased kalad – talve üle elanud suvise juurdekasvuta kalad (lühendatult 1 või K 1); Kahesuvised kalad – kalade vanuserühm, mida on kasvatatud kalakasvanduses kaks kasvusuve (lühendatult 1+);

Asustustihedus - kalade arv pinnaühiku kohta; Kalaproduktiivsus - kalade juurdekasv pinna- või ruumalaühiku kohta (tiikides: kilogrammides ühe hektari, basseinides ja sumpades ühe kuupmeetri kohta); Kalatoodang - tiigist saadav kala kogus, ehk asustatava kala massi ja sesoonse juurdekasvu summa (väljendatuna pinnaühikule (kg/ha));

Toiduks kõlblike osade saagis tarbimisväärtuse peamine näitaja; Rümp – ilma pea ja uimedeta lihakeha; Lihasaagis – rümba või filee osatähtsus elusmassist;

Kevadtalv on lumesulamise aeg. Selle alguseks loetakse päeva, millele järgnevad valitsevalt sulailmad ja lumikate kahaneb jõudsalt. Kevadtalve hulka arvestatakse ka hilisemad kevadised talve tagasitulekud, s. o ajutise lumikattega ajad pärast talvise lume sulamist. Termaalvesi - üle 20 °C temperatuuriga põhjavesi; Talvitustiik - tiik kalamajandeis kalade ületalve pidamiseks;

Startersööt - Vastsete sööma õpetamiseks ja väikeste maimude söötmiseks kasutatav peeneteraline sööt; Kasvusööt - suuremate kalade söötmiseks kasutatav sööt. Söödakoefitsient - iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kilogrammides 1 kilogrammi juurdekasvu kohta)

Ekstraktiivained - peamiselt lihas sisalduvad orgaanilised ühendid, mis eralduvad leotamisel või keetmisel; Metaboliseeruv energia ehk ainevahetuslik energia. ME = SE - (UE + GE), kus ME - metaboliseeruv energia, UE - uriini energia, GE - gaaside energia. Seeduv energia - loomorganismis seedunud orgaanilistes ainetes sisalduvat energiat.

Isevoolne veevarustus - vesi saadakse vooluveekogu paisutamise tulemusena rajatud peatiigist;