APTEEKRITE VAJADUSED JA VIMALUSED Kaidi Sarv Eesti Apteekrite

APTEEKRITE VAJADUSED JA VÕIMALUSED Kaidi Sarv Eesti Apteekrite Liidu paproviisor

Selget seost elulemuse vähenemise ja apteekrite tegevuse vahel ei ole Selget seost eestlaste elulemuse vähenemise tuvastatud ja apteekrite tegevuse vahel ole tuvastatud (miseiaga ei tähenda, et see puudub…) (mis aga ei tähenda, et see puudub…) farmaatsiaprofessor Peep Veski

Oleme küll eesrindlikud, kuid… • inimesed on rahulolematud • tervishoiu- ja ravimabisüsteem ei suuda oma kohustusi täita • puudub tervisealane koostöövõrgustik (arst-apteekersotsiaaltöötaja) • apteegivõrgk areneb ebaratsionaalselt • ravimite hinna- ja kompenseerimise poliitika on ebamõistlik • ravimeid kasutatakse ebaotstarbekalt • patsiente lollitatakse igasuguste reklaamiakampaaniatega

Olukorrast riigis ehk “tühi kott seisab püsti” 01. 2016 seisuga oli Eestis 521 apteeki, neist (põhiapteeke ja haruapteeke): • üldapteegid 330 • haiglaapteegid 23 1 • veterinaarapteegid 4 2000 Üldapteegid 163 412 2006 532 0 2012 469 2016 493 sh Tallinnas 81 135 123 125 sh Tartus 31 52 42 41 Eestis on keskmiselt 1 apteek 2759 elaniku kohta.

Kaadrid otsustavad kõik Terviseameti proviisorite ja farmatseutide registris on: • 950 proviisorit • 776 farmatseuti On teada, et haiglates töötab 69 proviisorit ja 39 farmatseuti. Seega töötab üldapteekides ca 881 proviisorit ja 737 farmatseuti. Euroopa tööturg on ka valla, sest lisaks proviisori diplomi vastastikkusele tunnustamisele avanes proviisoritele koos üldõdede ja füsioterapeutidega 2016. aasta algusest ka Euroopa Kutsekaart (EPC) - lihtsustatud elektrooniline menetlus teises EL liikmesriigis omandatud kutse tunnustamiseks.

Kolumatsid apteegivaldkonnas ehk apteekide omandireform • kõik apteegid pannakse kinni • või vähemalt kõik maaapteegid pannakse kinni • haigekassa eelarveauk suureneb • patsientidel hakkab väga halb • perearstidel hakkab väga halb • ravimid on odavad ainult tänu apteegikettidele. Kui need kaovad, jäävad kõik vaeseks!

Probleem - apteekide ketistumine • Eestis on Euroopa kontekstis äärmiselt ketistunud apteegisüsteem. • Oleme kettide turuosalt (75 %) Euroopas kolmandal kohal (Island 83 %, Norra 77 %). Järgnevad Läti (70 %) ja Leedu (65 %). Siis tuleb tükk tühja maad. • Enamikes riikides on hulgimüüja-apteek integratsioon keelatud või äärmiselt piiratud. • Omanikeringi liberaliseerimine viib kõige tõenäolisemalt vertikaalse integratsioonini. • Apteegiketi sünd vähendab apteegi eest vastutava isiku erialast vabadust ja viib erialapersonali suuremale voolavusele. Töövõtjana peavad apteekrid järgima tööandja eesmärke, mis võivad seisneda (etteantud) käibenumbrite saavutamises, teatud toodete reklaamis ning eelispakkumises jne.

Liberaliseerimine maksab kätte • Liberaliseerimise üheks suuremaks ootuseks on ravimihindade alanemine või stabiliseerimine. Uuringud on näidanud, et kõige stabiilsemad hinnad on reguleeritud riikides. Liberaliseeritud Norra ja Iirimaa on näidanud kõige suuremat ravimihindade tõusu. • Tugev konkurents viib apteegis pakutavate teenuste vähenemiseni ning sortimendi kitsenemiseni, kus peamiselt pakutakse populaarseid tooteid. Kõik see vähendab apteegiteenuse usaldusväärsust. • Apteegivõrgu reguleerimine panustab erialasele tegevusele, liberaliseerimine omakorda tõstab esiplaanile kaubanduslikud eesmärgid ning kahandab apteegi farmatseutilise personali ja pakutavad teenused miinimumini.

Euroopa Kohus 19. 05. 2009 • Euroopa Kohus veendus oma otsuses, et kui tegemist on elukutselise proviisoriga, siis eeldatakse, et ta haldab apteeki mitte üksnes majanduslikku eesmärki silmas pidades, vaid ka professionaalsest vaatepunktist lähtudes. • Õigusaktidest või ametieetikast tulenevate eeskirjade võimalik rikkumine ei vähenda mitte ainult tema investeeringu väärtust, vaid kahjustab ka tema enda kutsealast eksistentsi. • Neil asjaoludel on selge, et teiste omanike pakutavad tagatised ei ole samad mis proviisorite puhul. Samaväärset garantiid ei anna ka riikliku järelevalve tõhustamine ja vastutuskindlustuse sisseseadmine.

Apteekrite lähim horisont • ravimilehe kasutuselevõtmine • ravimite koos- ja kõrvaltoimete hindamine • ravimite kasutamise tervikhindamine • esmaste tervisenäitajate määramine • uute ravimite teenuse arendamine • ruudus patsient-arst-apteeker-sotsiaaltöötaja infovahetuse tõhustamine • parem lõimumine tervishoidu

Kokkuvõtteks • Ravimivaldkonna peamine probleem ei ole mitte ravimite kvaliteet ja nende kättesaadavus, vaid õige kasutamine. Võtmeroll on siin apteekril kui ravimi väljastajal! • Apteekide omandireformi õnnestumine on apteegiteenuse tuleviku võtmeküsimus. Loodame väga, et Trump-imine siin ei õnnestu. • Miks ajada tervishoius taga virvatulukesi, kui apteekrid on täna, kohe ja siin täiesti olemas? • Proviisorid ja farmatseudid suudavad oma erialaseid otsuseid ise teha. Nad ei vaja siin marketingiinimeste suunamist ja “abi”. • Kui apteek ei ole tervishoiuasutus, siis mis ta siis on?

Järelmõtteid “üle 95 % kõigist organisatsiooni probleemidest tulenevad süsteemidest, protsessidest ja meetoditest - mitte töötajatest” Perer R. Scholtes, organisatsiooni arengu ekspert “kuidas tagada ravimitootjate, hulgimüüjate ja jaemüüjate lahususe printsiipi, mis peaks vältima ravimite selektiivset kättesaadavust lõpptarbija jaoks? ” Riigikontroll aastal 2006 “iga inimese inimõigus on olla loll” Andres Kork, enesetäiendamise vajalikkusest tervishoius