Karpkala kasvatamine Cyprinus carpio Kaidi Kaljula Pritolu Kuuluvus

Karpkala kasvatamine (Cyprinus carpio) Kaidi Kaljula

Päritolu � Kuuluvus karpkalalaste (Cyprinidae) sugukonda; � Ulukkarpkala ehk saasan – kodustatud karpkala eellane ja looduslik lähtevorm; Ø euroopa ehk doonau sasaan (Cyprinus carpio) - Musta, Kaspia ja Araali mere vesikond; Ø Kaug-Ida ehk amuuri sasaan (Cyprinus carpio haematopterus) - Ida- ja Kagu-Aasia.

� Toidukala - Ida-Aasia ning Kesk- ja Ida. Euroopa riigid. � Harrastuspüügi objekt - Suurbritannia ja Põhjamaad; � Ebameeldiv võõrliik - Põhja-Ameerika ja Austraalia;

Karpkala tootmine maailmas

Karpkala kasvatamine ja müük 250 Kogus (t) 200 150 Kala kasvatamine Kala müük 100 50 0 1992 1993 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 Aastad 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008

19 92 19 93 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 140 Karpkala asustamine (tuh. tk) 120 100 80 60 40 20 0

Karpkala välimus

Välimus � Kaks paari poiseid; � Värvuse sõltumine kasvukohast ja söödast; � Peegelkarpkalad - nahk on soomustega kaetud vaid osaliselt ning soomused ebakorrapärase kujuga ja suured;

Eluviis looduses � Elupaik: seisva või aeglase vooluga, suvel hästi läbisoojenevad, taimestikurikkad ja mudase põhjaga alad. � Veekogu soolsus: <5‰; � Temperatuur 18– 25 °C; � Toitumine: plankton, põhjaloomastik, veetaimed. � Suguküpsus: 4. -5. eluaastal >2500 g raskusena; � Kudemine: mai lõpp-juuni algus

Karpkalakasvanduse ülesehitus

Vesi � Veetarbe sõltuvus: • tiikide kasutamise otstarbest; • kalade asustus tihedusest; • vee kvaliteedist; Ø Vee juurdevool 0, 5– 1 l/sek; Ø Vee sügavus läbivooluta tiikides: 1, 5– 2 m;

Karpkalakasvatuseks sobiva vee kvaliteedinäitajad

Veevarustus � Isevoolne veevarustus; � Pumpamisel põhinev veevarustus (täielik, osaline); � Sõltumatu veevarustus; � Sõltuva veevarustus;

Karpkala kasvatamiseks vajalikud kalakasvatuslikud rajatised � Karpkalatiigid; � Betoonbasseinid; � Sumbad

Karpkalatiigid � Tiikide iseloomustus: • looduslikust materjalist rajatised; • pinnase- e muldsed tiigid; • reguleeritava veerežiimiga; • vähemalt osaliselt sõltumatu veevarustusega; Ø Kogumiskraavid tiigi põhjas;

Basseinid ja sumbad � Betoonbasseinid: karpkalade müügieelseks ajutiseks hoidmiseks või talvitamiseks. Basseinides talvitamisel intensiivse veevahetuse korral asustustihedus kuni 200 kg/m 3. � Sumbad: • vastsete või suurema asustusmaterjali lühiaegsel hoidmisel; • hoiusumbad - teras- või puitraamidele tõmmatud kapronvõrgust.

Karpkalakasvatuse viisid

Kasvatuse viisid � 1960 ndad - töötati välja Eesti oludele sobiv karpkala paljundamise tehnoloogia; � 1970 – 1980 ndad – termaalvee kasutamine karpkala kasvuperioodi pikendamiseks; � 1990 ndad - termaalvee kasutamise lõpetamine; kalakasvatuse areng nii vanades kui uutes õue-aiatiikides ja muudes kohandatud veekogudes;

Kasvatuse viisid � Kala kasvatuseks sobivad ainult valitsetavad veekogud, mis on täielikult tühjendatavad, sõltumatu ja reguleeritava veevarustusega. � Võimalus rööv- ja prügikala sissepääsu tõkestamiseks.

Tootmistüübid � Täiesüsteemne tiigimajand; � Mittetäiesüsteemne tiigimajand

Täiesüsteemne tiigimajand Kalade kasvatamine vastsest kaubakalani (kolm suve) ning sugu- ja asenduskarja pidamine; � Iga vanusejärgu vajadus kasvuks erinevaid tiike: tiigipinna jaotuse diferentseeritus vastavalt otstarbele; � Tiikide tüübid: Ø sugukalatiigid - sugu- ja asenduskalade suviseks pidamiseks; Ø I järgu kasvutiigid - kalade kasvatamiseks sama suvisteks; Ø II järgu kasvutiigid - kahesuvise kala kasvatamiseks; Ø tootmistiigid - kaubakala (kolmesuvise kala) kasvatamiseks; Ø talvitustiigid - sugu- ja asenduskalade, samasuviste ja kahesuviste kalade talvitamiseks; Ø karantiinitiigid - sõltumatu veevarustusega tiigid teistest riikidest ja kasvandustest toodud kalade hoidmiseks �

Täiesüsteemne tiigimajand � Erinevate karpkalatiikide osatähtsus (% üldpindalast) kolmesuvise kasvutsükli puhul

Karpkalakasvatuse tsükkel � Kasvuperioodid - kala viibimine kasvutiigis ja intensiivselt toitumine (150– 180 päeva); � Talvitamised - talvitustiigis või hoidlas (180– 210 päeva)

Karpkalakasvatuse tsükkel poolintensiivses tiigikalakasvatuses

Karpkala paljundamine

Sugukalade pidamine ja valik � Emas- ja isaskalade arvuline vahekord sugukarjas 1 : 1; � Eduka paljundamise sõltuvus eelneva suve pidamistingimustest; � Optimaalne tihedus 600– 400 isendit ha kohta; � Portsjonkudeja; � Väljapüük talvitustiikidest kohe pärast jää sulamist; � Küpsuskoefitsient (gonaadide massi ja kala kehamassi suhe): 28, 5%.

� Sugukalade söötma hakkamine: vee temperatuur >10 °C. � Paljundamiseks valitakse kalad järgmiste näitajate alusel: • tõug; • Vanus (optimaalne vanus 7. -12. eluaastal); • Mass (kuni 6 kg); • viljakus

Ristamisplaan

Ühelt emaskarpkalalt saadav potentsiaalne järglaste arv

Sugukalade süstimine ja marja küpsemine � Karpkala paljundamise optimaalne aeg 20. mai ja 5. juuni vahel; � Sugukalade väljapüük tiigist (hoidlast) ja paigutamine haudemajja basseini, tiiki sumpa; � Kalade hormonaalne stimuleerimine; � Marja ja niisa lüpsmine; � Marja viljastamine ja kleepuvuse eemaldamine; � Marja inkubeerimine; � Karpkalavastsete koorumine

Karpkala marja küpsemise kestus olenevalt temperatuurist

Karpkala marja inkubeerumis-kestuse sõltuvus vee temperatuurist

Karpkalavastsete arvu määramise erinevad meetodid � Etalonmeetod; � Loendusmeetod; � Mahumeetod

Söötmine

Söötmine � Puudub magu; � Toit seedub sooltoru eesmises laienenud osas (pseudomagu); � Parim toidu omastamine: temperatuuril 20– 25 °C. � Eelvastsete toitumine rebukotist; � Vastsete toitumine infusooridest (ehk ripsloom) ja väikestest plankteritest (keriloomad, väiksemad vähilised). � > 1 g raskuse kala toitumine põhjaloomastikust � Suuremad karpkalad on kõigesööjad ja valivad rohke arvulisemalt esinevaid toiduobjekte.

Toitainete vajadus � Proteiinisuhe - mitu kaaluosa seeduvaid lämmastikuta toitaineid tuleb ühe kaaluosa seeduva proteiini kohta (samasuviste sööda valgu suhe 1 : 0, 4– 0, 5; kahesuviste ja kolmesuviste sööda valgusuhe 1 : 5– 8); � Sööda rasvasisaldus: 2– 5%; � Võime omastama 50– 70% söödas leiduvatest süsivesikutest.

Karpkala söödakomponentide koostis ja toiteväärtus

Söödad � Toitainete vajaduse sõltuvus kala suurusest; � Tähtsam toitumine maimuperioodil; � Intensiivne toitumine kell 16 – 21 ja 8 - 12;

Karpkala söödakoguste jaotus kuude lõikes (% söödakogusest)

Karpkalakasvatuse tehnoloogia

� Kalade kasvatamine: Ø Ekstensiivselt; Ø Poolintensiivselt; Ø Intensiivselt.

Asustustihedus (samasuvised kalad) � Samasuvised kalad: Ø kasvatamiseks sobivad kuni 1 ha suurused ja 1, 1– 1, 2 m sügavused tiigid; Ø 30 000– 50 000 karpkala vastse asustamine ühe hektari veepinna kohta (kevadel); � Tiikide veega täitmine läbi tiheda resti mõni päev enne vastsete tiiki toomist, soodustamaks õige toiduahela teket ja takistada röövputukate massilist arengut.

Asustustihedus (kahe- ja kolmesuvised kalad) � Optimaalne veesügavus: 1, 5– 1, 6 m. � Vajalik tõkestada suuremate röövkalade sissepääs; � Asustustihedus: 2000– 3000 üheaastast või 600– 1000 kaheaastast karpkala hektari kohta.

Kalade kadu � Kalade hukkumine kõikidel kalakasvatustsükli etappidel; � Tulemuse hindamine (%): Ø ellujäämus ehk väljatulek; Ø hukkumine ehk kadu; • Lõpptulemus ehk kaubakala väljatulek kalakasvatustsükli edukuse hindamine.

Kao-väljatuleku orienteerivad väärtused kalakasvatustsükli jooksul

Karpkalade arvuline kadu kalakasvatustsükli suvisel ja talvisel perioodil

Kalaproduktiivsus � Tiigi looduslikku produktiivsust mõjutavad tegurid: Ø vee temperatuur; Ø tiigi kuju; Ø tiigi suurus; Ø tiigi veesügavus; Ø tiigi vee kvaliteet; Ø tiigipõhja iseloom

Karpkala kasvukiirus

Kasvukiirus � Kasvukiiruse sõltuvus vee temperatuurist, kala vanusest, tiigi suurusest, vee sügavusest, tiigi põhja iseloomust, asustustihedusest, söötmisest. � kala tõug – mõjutab pikkuse ja massi vahekorda (kõige sihvakam ropša, jässakam saksa peegel-karpkala); � Temperatuur >18 C; � Vastsete asustamine kasvutiikidesse mais – juunis; � Ühe- ja kaheaastaste kalade paigutamine talvitustiikidest kasvutiikidesse: aprillis.

Massi-iive � Tootmistsükli pikkuse sõltuvus turunõudlusest; � Karpkala keskmine mass kasvuperioodil (g)

Massi-iive � Karpkala juurdekasv soodsa temperatuuriga kasvuperioodil (g päevas)

Pikkuskasv � Kala pikkus - asustusmaterjali müügil on hinna arvestamise aluseks. � Eestis (0+> 11 cm, 1+ > 23 cm, 2+ > 36 cm); � Asendus- ja sugukalade pikkuskasv

Karpkala talvitumine

� Talvitumise � Tiikides; � Basseinides pikkus: 180– 220 päeva

Talvitamine tiikides � Asustustiheduse sõltuvus: kala vanusest; Ø tiiki juurdevoolava vee kogusest ja kvaliteedist. • Nõuded tiikidele: Ø Piklikud; Ø Sügavus >1, 5 m; Ø Kõva ning taimestikuvaba põhjaga; Ø Rikkaliku veevarustusega; Ø Hapnikusisaldus tiigi väljavoolul > 4 mg/l. Ø

Talvitamine tiikides � Talvitama pandava kala füsioloogilise seisundi hindamiskriteeriumid: Ø kala keskmine rasvasialdus (samasuvise karpkala keha 4% toorrasva, talvel väheneb 34% - 48%) Ø kala keskmine valgusisaldus (samasuvise karpkala keha 11% toorproteiinisisaldus, talvel väheneb 22% – 34%); Ø Oluline regulaarne kalade tervislikku seisundit järgimine parasitoloogiline, vee temperatuuri ning hapnikusisalduse kontroll.

Karpkala asustustihedus talvitustiigis

Talvitamine basseinides � Asustustihedus basseinis sõltuvalt kahe- ja kolmesuvise karpkala hoiustamise kestusest

Karpkala turustamine ja töötlemine

Turustamine ja töötlemine � Väikese karpkala (250 – 750 g) tarbimine: Hiina, Venemaa, Iisreal; � Suurema (>1 kg) tarbimine: Euroopas; � Müük sessoonne – septembrist – kevadtalveni; � Mida suurem kala, seda suurem on söödavate osade osakaal. � Isaste kalade keskmine lihasaagis suurem, kui emastel seoses sugunäärmete parema arenemisega.

� Kolmesuvise karpkala, massiga alla 1 kg, kehaosade osatähtsus % � Kolmesuvise karpkala (keskmiselt 1500 g) kehaosade osatähtsus %

Valgu ja rasvasisaldus � Kolmesuvise karpkala lihas valku 16, 8– 17, 8% ja rasva 10– 15% (looduslikul toidul kasvanud kalade liha rasvasisaldus 3%). � Rasvasisalduse muutlikkuse näitaja sõltuvus kalade pidamistingimustest, eriti söötmist.

LISAKALAD KARPKALAKASVANDUSE TIIKIDES

Haug � Väärtuslik biomelioraator ja väga hinnatud harrastuspüügi objekt; � Suguküpsus 3– 4 -aastaselt; � Kõige kvaliteetsemat marja ja niiska annavad 0, 8– 2 kg raskused (35– 60 cm) emas- ja 0, 5– 1, 5 kg (35– 50 cm) isaskalad. � Kudemine vahetult pärast jää lagunemist; � Marja areng umbes 25 päeva; � Haugi paljundamine looduslikust veekogust või tiigist püütud sugukalade toel; � Marja võtmine veetemperatuuril > 5 °C.

Haugi pikkuse ja massi muutumine järelkasvatamisel

Linask � Suguküpsus 4. -5. aastaselt; � Portsjonkudeja; � Happelise vee talumine;

Sama- ja kahesuvise linaski pikkuse-massi vahekord