ANGERJAKASVATUS Kaidi Kaljula n n Loodusest ptud kala

ANGERJAKASVATUS Kaidi Kaljula

n n Loodusest püütud kala vastsete (klaasangerjate) edasikasvatamisel põhinev (capture based) kalakasvatuse haru. Mõjutatud klaasangerjate hinnast ja kättesaadavusest. Eestisangerja tootmine looduslikesse vetesse asustamiseks ja kaubakalaks. PR Triton AS kasvanduse võimsus kuni 2 miljonit järelkasvatatud angerjat looduslikesse vetesse asustamiseks või 70 tonni kaubaangerjat.

Bioloogia n n n Selts: angerjalised Kehakuju: maokujuline; Uimed: Seljauime ja pärakuuime liitunud sabauimega, rinnauimed väheldased ja ümarad; Soomused: väikesed, paiknevad sügaval nahas; Nahk limane ja libe.

Bioloogia n n n Katadroomsed siirdekalad; Kudemine Atlandi ookeani keskel asuvas Sargasso meres rohkem kui 500 m sügavusel; Angerjate hukkumine pärast kudemist; Vastsee tõusmine sügavatest veekihtidest pinnale – kandumine Golfi hoovusega Euroopa rannikule – angerjate muutumine pajulehe kujuliseks (läbipaistev klaasangerjas). Reotaksis.

Klaasangerjate transport Niiskes keskkonnas isotermilistes vahtpolüstüroolist kastides. n Temperatuur: 1, 5– 2, 5 °C; n Klaasangerjate püsimine anabioosilähedases seisundis. n

Kasvatuse eesmärgid n n • • • Kaubakala; Loodusesse asustamiseks: Maimuna; Kaluritele püügivaru loomine; Sisevete toidubaasi kasutamine vääriskala tootmiseks; Asustamine majanduslikult kasulik; Tagasipüük: 5%; Püüki jõudmine: 6 järveelu aasta sügisel.

Kasvatamine suletud veekasutussüsteemiga kasvanduses Temperatuur: 25 ºC; n Vee p. H: 7, 0; n Hapnikusisaldus: 8 mg/l; n

n Kalakasvatusbasseinist väljuva vee kvaliteedi taastamise tsükli lülid: tahke sette eemaldamine - lahustunud ammooniumühendite nitrifitseerimine ja denitrifitseerimine - vee desinfitseerimine ja hapnikuga rikastamine.

Söötmine Klaasangerjad: tursamari; n Suuremad angerjad: startersööt ja n Toidu tundmine: • Noored, kuni 10 -20 g raskused angerjad haistmismeele järgi; • Suuremad angerjad nägemise järgi; n

Angerja varased noorjärgud söövad päevas 5% kehamassist, täiskasvanud kalad 1, 3%. n Noorkalade ja kaubakala sööda sisalduse erinevus. n