VHK JA VHIKASVATUS Kaidi Kaljula Vhikasvatus Vhikasvatus on

VÄHK JA VÄHIKASVATUS Kaidi Kaljula

Vähikasvatus - Vähikasvatus on vähi vastsete, asustusmaterjali ja/või kaubavähkide tootmine. Vähikasvandus - vähikasvatusega tegelev tootmisüksus.

Ülevaade levikust

� Vähi kuuluvus kümnejalaliste (Decapoda) seltsi ja roomavate (Raptantia) koorikloomade alamseltsi; � Magedaveelisi vähke on enam kui 500 liiki (enamik liike Põhja-Ameerikas >300 ja Austraalias >120); � Euroopas looduslikult esinevad vähiliigid: jõevähk, kitsasõraline vähk, paksusõraline vähk, valgesõraline vähk, kivivähk; � Euroopasse introdutseeritud liigid: signaalvähk, punane soovähk

Jõevähi levik Looduslik levila ulatub Loode-Venemaalt Atlandi ookeani rannikuni ja Vahemerest Põhja-Skandinaaviani. Eestis umbes 270 veekogus (jõgedes ja järvedes) Eesti ja Norra: riigid, kus esineb AINULT jõevähk.

Kaitsestaatus EL loodusdirektiivi V lisa; Berni konventsiooni III lisa; Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punane raamat (ohualdis).

Asustatud jõevähkide kogus (Eesti) 40 Asustatud vähkide kogus (tuh. tk) 35 30 25 20 15 10 5 19 92 19 93 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 0

Kasvatatud jõevähkide kogus (Eesti) 3 Jõevähi kasvatamine (tonn) 2. 5 2 1. 5 1 0. 5 19 92 19 93 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 20 08 0

Võõrliikide levik � Kitsasõraline vähk - Enamikes Euroopa riikides, va Hispaanias, Portugalis, Norras, Rootsis ja Eestis. Reaalne kitsasõralise vähi sissetungi oht Ida- ja Kagu-Eestisse. � Ogapõskne vähk - Ameerikast Euroopasse sisse toodud liik, kes on oma levilat kiiresti laiendanud. Praeguseks ulatub see Lääne-Euroopast Leeduni. � Punane soovähk – Ameerikast pärinev, kasvatatakse peamiselt Hispaanias või Hiinas; � Signaalvähk - Ameerikast Euroopasse sisse toodud vähiliik, keda on inimeste poolt levitatud enamikesse Euroopa maadesse (va Norra ja Eesti).

Võõrliikide liigi kirjeldus ja tunnused Kitsasõraline vähk: ü Värvus - varieeruv. ü Seljakilp kare ja kaetud teravate naastudega. ü Sõrad kääride moodi pikad, kitsad ja sirged. ü Väljaulatuvad ogad sõrgade lõikeserval puuduvad või on väga väikesed. ü Koorik on õhem kui teistel vähiliikidel.

Võõrliikide liigi kirjeldus ja tunnused Ogapõskne vähk Värvus kahvatu, tumepruun või oliivroheline. On täheldatud ka sinise värvusega isendeid. Talle on iseloomulikud oranžid sõrgade tipud, mille ümber on must rõngas. Altpoolt pole sõrad kunagi punased ega mustjaspruunid. Vähi tagakeha lülidel asuvad pruunikaspunased vöödid.

Võõrliikide liigi kirjeldus ja tunnused Signaalvähk ü Värvus - sinakasmust kuni punakaspruun, mõnikord ka hele- kuni mustjaspruun. ü Sõrad - lühemad, laiemad ja paksemad ning pealt siledamad kui jõevähil. Altpoolt on need punased. Sõra kahe haru hargnemiskohal on liigese ümber helesinine kuni valge piirkond – nn signaal. ü Koorik - kõva.

Võõrliikide liigi kirjeldus ja tunnused Punane soovähk ü Soojalembene liik; ü Eestis peetakse akvaariumides. ü Sõrad - kitsaste ja pikkade lülidega ning üleni mügarate, naastude ning pikkade teravate ogadega kaetud.

Vähi bioloogilised alused

Jõevähi kehaehitus � Kitiinkoorik ehk välisskelett – sellele kinnituvad lihased; � Keha; � Pearindmik; � Seljakilp; � Lüliline tagakeha ehk lakk; � Vähkide kasvamine kestumise kaudu; � Vähkide värvus; � Hingamine lõpuste abil � Pikkuse mõõtmine;

Vähi elutsükkel Kasv ja kestumine; Suguküpsus; Paaritumine ja kudemine; Marjaterade ja poegade arv

Kasv ja kestumine � Kasvamine vaid kesta vahetades; � Suguküpsete vähkide kasv üle 8 kraadise veetemperatuuri juures. � Jõevähi II astme vastsed ehk pojad peale esimest koorumist on umbes 11 mm pikkused. � Kestumiste vahe pikenemine poegade kasvamisega; � Kasvukiiruse sõltuvus vanusest, temperatuurist, tihedusest. � Emaste kasvu aeglustumine suguküpsuse saabumisel.

Vähi kestumiste sagedus ja pikkused sõltuvalt vanusest

Suguküpsus Sugulise küpsemise sõltuvus kasvukiirusest. Isaste ja emaste jõevähkide suguküpsuse saabumine; Kõik suguküpsed emased ei paljune igal aastal. Suguküpsuse ja kudemisvalmiduse väline kindlaks tegemine;

Paaritumine ja kudemine Vee temperatuur < 10 C; Paaritumisperioodi pikkus: umbes kolm nädalat;

Marjaterade ja poegade arv Marjaterade arvu sõltuvus emase vähi suurusest; Koorumise ajaks säilinud marjaterade hulk; Vähipoegade koorumise aeg: juuni lõpp juuli algus. Poegade kinnitumine ema laka alla koorumise järel. I ja II astme vastsed.

Toitumine Toitumise mitmekesisus; Toiduvajaduse sõltuvus toidu energiasisaldusest ning veetemperatuurist; Veekogude mõjutamine; Kannibalism.

Nõuded elupaigale Nõuded veekogu põhjale; Varjepaikade olulisus; Nõuded veetemperatuurile; Nõuded hapnikurežiimile; Veekogu p. H; Nõuded vee soolsusele; Nõuded vee kaltsiumisisaldusele;

Vähikasvatuseks olulised vee kvaliteedi näitajad

Vähivarude seisundit mõjutavad tegurid

Vähivarude seisundit mõjutavad tegurid Haigused; Veekogude seisundi halvenemine; Vaenlased; Püük; Võõrliikide sissetoomine.

Haigused Vähikatk; Lapihaigus; Portselanhaigus; Psorospermium haeckeli; Vähikaanid

Jõevähi vaenlased Putukad ja nende tõugud; Kalad; Vesilikud; Ondatra ja vesirott; Naarits ehk mink ja saarmas; Veelinnud; Teised vähid (kannibalism)

Võõrliigid Kitsasõraline vähk (Astacus leptodactylus); Ogapõskne vähk (Orconectes limosus); Punane soovähk (Procambarus clarkii); Signaalvähk (Pacifastacus leniusculus);

Vähikasvatuse planeerimine

Kasvatuse viisid Vähipoegade kasvatus; Ekstensiivne tiigikasvatus; Poolintensiivne tiigikasvatus; Intensiivne ehk tööstuslik kasvatus

Vähipoegade kasvatus • • • Marja hautamine: Eraldi- ehk kunstlik hautamine; Looduslähedane hautamine; Normaalaegne hautamine.

Marja hautamine

Marja hautamine Suurema tulemusega: eraldihautamine; Emaste vähkide sabajalgade liikumist matkiv hautamisseadmestik; Malahhiitrohelise kasutamine;

Poegade tootmistsükkel Poegade tiikidesse viimine; Söötmine; Saagikoristus; Poegade talvitamine; Poegade kasvatamine teisel kasvusuvel

Poegade tiigikasvatus • • • Talveks tühjendatavad noorvähitiigid; Tiikide sügavus: alla 50 cm; Tiikide veemaht: 5 -6 m 3; II astme vastsete tiikidesse toomine; Asustustihedus

Ekstensiivne tiigikasvatus � Lihtsa ehitusega pinnasetiigid, kuhu asustatakse sugu- või erivanuseid noorvähke. � Vähkide iseeneselik kasv ja paljunemine; � Populatsiooni väljakujunemise sõltuvus liigist ja asustusmaterjalist: 5 -10 aastat. � Tiigipinna suurus: 0, 1 - 10 ha; � Tiikide ehitus ja ülalpidamiskulud: madalad. � Vähkide tihedus ja toodang: madalad (1 tk/m 2 ehk 300 kg/ha, arvutatult tiigi tootva põhjapinna kohta); � Vähid püük tiikidest mõrdadega.

Poolintensiivne tiigikasvatus � Tiigid on tühjendatavad sorteerimise ja “saagikoristuse” jaoks. � Pindala alla 2000 m 2; � Vähke söödetakse; � Tiigitoodang jääb 2 -10 tk/m 2 vahele; � Vähkide paljunemine kontrollitud tingimustes; � Pojad toodetakse tavaliselt soojaveelisel hautamisel. � Poegi võib kas ise kasvatada erilistes paljundustiikides või osta ettekasvatatuna.

Asustustihedused vähitiigis poolintensiivsel kasvatamisel

Ellujäämus suguküpsuseani kõigub tiikide ja aastate vahel palju (näiteks 30 -80%). Aastaste vähkide suremus on üks tähtsamaid kasvatuse tulusust mõjutavaid faktoreid. Kui aastaste suremus on 15% on tiigi toodang umbes 60% asustuse mahust; Kui aastaste suremus on 25%, on tiigi toodang umbes 40% asustuse mahust

Intensiivne ehk tööstuslik kasvatamine • • • Eesmärk: saavutada võimalikult kiire kasv ja väike suremus. Tootmisprotsessi toimumine siseruumides kõrge tiheduse juures ja kontrollitud tingimustes. Tootmisprotsessi iseloomustavad: mitmel eri korrustel paiknevad kasvatusüksused; Vee korduvkasutus; Vähid paiknemine ühekaupa oma puurides või sektsioonides.

Polükultuur (mitmete liikide kasvatamine samas tiigis) Vähkide pidamine kaladega koos ühes tiigis; Ruumi ja sööda kokkuhoid;

Kasvutiigid ja nende ehitus Ø Maapinna kalle 1 -5%; Ø Põhjas ristlõige tavaliselt V või W tähe kujuline; Ø Vee sügavus 1, 5 - 2 meetrit; Ø Minimaalne suurus on 100 m 2 ümber; Ø Veetaimi võib olla vaid vähesel määral tiigi servade ülaosas

Vähipoegade tiigid • • Talveks tühjendatavad tiigid: Sügavus: alla 50 cm Veemaht 5 -6 m 3; Poegade talvitumine samas tiigis: Sügisel veepinna tõstmine meetri võrra. Nõlvade katmine 20 -40 mm jämeduse killustiku või kruusaga; Tiigi põhja katmine peene liivaga ja katusekivide või kärgtellise paigutamine Poegade tiikide tühjendamine läbi äravoolutoru otsa asetatud võreja kasti sügisel varakult enne külmade tulekut. Ööpäevaste temperatuurikõikumiste vähendamine veemahtu ja veevahetust suurendades.

Varjepaigad Igale vähile vähemalt üks; Uru läbimõõt: vähemalt sõrgade pikkus; Vähi pikkus Toru läbimõõt 8 cm 35 mm 10 cm 45 mm 12 cm 60 mm Poegadele: katusekivid ja plaadid; Suguvähkidele: katusekivid, drenaažitorud, lainelised katusekatteplaadid.

Tiigitammid Nõuded tammidele; Nõuded tammialusele pinnasele; Nõuded tammi südamikule;

Veevarustus Igale tiigile oma veevarustus; Hapniku vahetus: 4 -5 korda ööpäevas; Hapnikurikas vesi: veevahetuse, segamise ja õhustamise abil. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

Vajalik veekogus • • Vajaliku veekoguse sõltuvus vee kvaliteedist; 5 l minutis 1000 täiskasvanud vähi jaoks; Põhjavesi: Vajalik õhustamine; Vajalik vee juhtimine läbi eelsoojendusega tiigi; Pinnavesi: Happsuse vähendamine lupjadega koos liivafiltrist läbi laskmisega; Vähihaiguste tõrjumine: liivafiltrite kasutamine

Vee korduvkasutus Pumpamise, filtreerimise ja desinfitseerimise abil; Soojas hautamisel ja intensiivsel kasvatamisel; Kuni 95% kasutatud veest taaskasutusse; Vee desinfitseerimine ultraviolettvalgusega.

Vee eemaldamine tiikidest Vee kõrguse reguleerimine: laud-, betoonvõi toruregulaatoritega; Äravooluvee võtmine tiigi põhjast; Väljalaske algus tiigi sügavaimast kohast.

Kasutatava vee töötlemine Restid ja filtrid; Ultraviolettkiirgusega töötlemine; Lupjamine; Vee aereerimine;

Vähkide söötmine • • • Segatoit; Loomse materjali osakaal toidust: noortel vähkidel: 43 -80%; täiskasvanutel 10 -30% Valgu vajadus: 30 -35%; Päevane toidutarve: noortel vähkidel: 30% kehakaalust; suguküpsetel: 4 -5% kehakaalust; vanematel: < 2% kehakaalust

Vähkide sumbas pidamine Ø Ø Ø • • Eesmärk: mingi paiga vähikasvatuseks sobivuse uurimiseks või vähikatku kindlaks tegemiseks; Vähkide arv sumbas: 10 tükki; Sumba ehitus: Suurus: 1 m 2; Seinad: hõredasilmalised plastikust või plastikuga kaetud võrk; Põhi: tihedast plastikvõrgust; Lagi: läbipaistmatust materjalist; Sumpade kontroll: sooja vee ajal 2 -3 korda nädalas; talvel (õhu temp. >+2).

Vähkide väljapüük tiikidest � Veest tühjendatavad tiigid; � Veest mitte tühjendatavad tiigid (püük mõrdadega); Erimõõduliste vähkide kättesaamine mõrdadega: Alla 5 cm pikkusi vähke ei ühtegi 6 cm pikkustest vähkidest 10% 7 cm pikkustest vähkidest 30% 8 cm pikkustest vähkidest 50% 9 cm pikkustest ja suurematest vähkidest 70%

Vähiveekogude majandamine • • • Püügi reguleerimine Järelevalve tagamine Haiguste, eriti katku vältimine Veekogude veerežiimi parandamine Hävinud või nõrkade vähiasurkondade taastamine asustusmaterjaliga. Uute asurkondade loomine uutes veekogudes – veehoidlates, karjäärides, tiikides.