Smpaatiline nrvissteem Koostasid Alina Kostgova Anna Hilkova Grete

Sümpaatiline närvisüsteem Koostasid: Alina Kostõgova, Anna Hilkova, Grete Müürisepp, Kadri Kaldvee, Kristjan Rand STOM II september 2014

• Vegetatiivne ehk autosoomne närvisüsteem reguleerib ja koordineerib siseelundite talitlust. Vegetatiivse närvisüsteemi töö ei allu vahetult meie tahtele. • See juhib kõiki siseelundeid, südamelihast, silelihaseid ning näärmeid. Samuti reguleerib pulsisagedust ning vererõhku. • Autosoomset närvisüsteemi iseloomustab närvikiu ümberlülitumine vegetatiivses ganglionis enne innerveeritava elundini jõudmist.

Ülesanded Vegetatiivne närvisüsteem tagab: - homöostaasi säilitamise ja kohanemise, näiteks füüsilise töö, söömise ning termilise koormuse korral - lisaks kontrollib ka nende elundite ja elundsüsteemide tööd, mis on stabiilse sisekeskkonna säilitamisega seotud kõigest kaudselt, näiteks silma sisemiste lihaste tegevuse neuraalne kontroll.

Jaotus • Autosoomne ning somaatiline närvisüsteem töötavad käsikäes ja pole ülemises ajutüves, suurajus ning hüpotalamuses teineteisest selgelt eristatavad. Perifeerne vegetatiivne närvisüsteem aga jaguneb kolmeks: 1. sümpaatiline närvisüsteem 2. parasümpaatiline närvisüsteem 3. soole-ehk enteraalne närvisüsteem • Kehtiva jaotuse võttis kasutusele inglise füsioloog John Newport Langley.

Sümpaatiline närvisüsteem • Sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna-ja nimmeosas ning asukoha järgi nimetatakse seda ka torakolumbaalseks süsteemiks. • Efektorelunditeks on kõikide elundite silelihased (veresoontes, siseelundites, kopsudes ja mujal), süda ning osa näärmetest. Samuti innerveerivad sümpaatilised postganglionaarsed kiud veel rasva-ja maksarakke.

Parasümpaatiline NS • Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ning seljaaju ristluu osas, nimetatakse ka kraniosakraalseks osaks. • Innerveerib seedetrakti, eritus-ja suguelundite ning kopsude silelihaseid ja näärmeid. Samuti südamekodasid, pisara-ja süljenäärmeid ning silma sisemisi lihaseid.

Soolenärvisüsteem • Soole-ehk enteraalne närvisüsteem on mao ja sooletrakti närvisüsteem, mis funktsioneerib ka ilma seljaajust ja ajutüvest tulevate mõjutusteta. • Selle moodustavad seedetrakti seinas paiknevad limaskestaalused (plexus submucosus) ja lihaskesta ganglionid (plexus myentericus).

Ehituslik omapära ● Vegetatiivse NS-i sümpaatilise osa keskused on seljaaju rinna- (T 1 -12) ja nimmeosas (L 1 -3). Vastavaid neuroneid kutsutakse sümpaatilisteks preganglionaarseteks neuronideks ● Hallaine külgsarvedest alguse saanud preganglionaarsed kiud lülitatakse ümber postganglionaarseteks kiududeks sümpaatilistes ganglionides ● Erandiks on neerupealise säsi innervatsioon, mille korral ganglionides ümberlülitust ei toimu. Sünaps toimub neerupealise säsi rakkudega; viimased on postganglionaarsete neuronitega homoloogilised - nad omavad ühiseid füsioloogilisi omadusi (aktsioonipotentsiaali genereerimine ja katehhoolamiinide sekretsioon)

Sümpaatilised ganglionid ● ● Sümpaatilise NS-i ganglionideks on ülemine, vahelmine ning alumine kaelaganglion Kõhuõõnde jääb kõhuõõneganglion, ülemine ja alumine kinniseganglion

● ● ● Valgete ja hallide harude erinev välimus tuleneb sellest, et preganglionaarsed kiud on müeliniseeritud ja postganglionaarsed kiud mitte Kuna sümpaatilised ganglionid asuvad selgroo läheduses, siis on preganglionaarsed kiud suhteliselt lühikesed ja postganglionaarsed kiud palju pikemad Parasümpaatilises närvisüsteemi puhul on pre- ja postganglionaarsete kiudude pikkuste suhe vastupidine

Sümpaatilised ganglionid on omavahel ühenduses pikisuunaliste närvikiudude kimpudega, need ganglionide ahelad moodustavad sümpaatikuse tüve

Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon: • Reageerib väliskeskkonna muutustele nn välisministeerium • Valmistumine tegevuseks: võitle või põgene (‘fight or flight’) • Hüpotalamus vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaks keskuseks

Sümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioonini viivad: • Stressi situatsioonid • Kehaline koormus • Hüpoglükeemia • Hüpoksia • Külmatunne • Verejooks • Hüpotensioon • Psüühiline erutusseisund • Tugev välis- või sisekeskkonna ärritaja

Erutuse ülekanne sümpaatilises närvisüsteemis ● Erutuse ülekanne sümpaatilises närvisüsteemis toimub keemilisel teel, mediaatorainete vahendusel ● sünapsil on informatsiooni vahendav ülesanne ● sünaps koosneb pre- ja postsünaptilisest membraanist ja nende vahele jäävast sünapsipilust ● presünaptilisest membraanist eralduv mediaatoraine seostub postsünaptilise membraani retseptoriga, avanevad ioonkanalid ja erutus levib edasi

Mediaatorid ● Atsetüülkoliin on põhiline transmitteraine, mis preganglionaarsetest kiududest vabaneb ● Postganglionaarsed sümpaatilised kiud eritavad põhiliselt norepinefriini/noradrenaliini; erandiks on närvikiud, mis innerveerivad nt higinäärmeid - nad eritavad atsetüülkoliini

Mediaatorite inaktivatsioon ● Kuna erutuse ülekanne närvilõpmetes toimub ülekandeainete e transmitterite vahendusel, siis on võimalik seda teatud ainetega blokeerida või imiteerida ● Mediaatori toimet blokeerivaid aineid nimetatakse antagonistideks ja sarnast efekti esilekutsuvaid aineid agonistideks e mimeetikumideks ● Agonistid asendavad ülekandeainet täielikult, järgneb ioonjuhtivuse muutumine. Sünapsiantagonistid seonduvad retseptoritega, kuid ioonjuhtivuse muutusi ei tekitata. Nad hõivavad retseptori ja takistavad agonisti toimimast ● Vahel tekib agonisti ja antagonisti vahel võistlus sidumiskoha pärast ning seepärast nimetatakse niisuguseid antagoniste kompetitiivseteks antagonistideks ● Atsetüülkoliini antagonisti näiteks on indiaanlaste noolemürk kuraare. Kontsentratsiooni suurenedes blokeerib kuraare üha suurema osa retseptoreid, nii et vabaks jäänud retseptoritega seondudes saab atsetüülkoliin avaldada veel ainult nõrgenenud toimet

Innerveeritavad elundid Innerveeritavateks elunditeks on: ● silm ● pisaranääre ● lõuaalune-, keelealune- ja kõrvasüljenääre süda ● kopsutorud ja kops ● magu ● peensool ● kõhuõõne veresooned ● maks ● sapipõis ja sapiteed ● kõhunääre, neerupealised ● jämesool ● neerud, kusepõis ja suguelundid

Sünapsi mõiste • Sünaps on selline koht, kus ühe neuroni akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. • Sünaps koosneb sünapsipilust (sünapsipilueelse- ja järgse neuroni osa vahel), neurotransmitteritest ning retseptoritest.

Adrenergiline sünaps • Adrenergiline sünaps on selline sünaps, mille mediaatoriks (e. neurotransmitteriks) on kas noradrenaliin või adrenaliin, mis kuuluvad katehhoolamiinide* hulka. • Selline sünaps leiab aset sümpaatilise postganglionaarse neuroni ja efektori vahel. *Esineb ka sünteetiline, organismis mitteleiduv katehhoolamiin – isoproterenool.

Adrenoretseptorid • Need on postsünaptilisel membraanil paiknevad biokeemilised süsteemid, mis on tundlikud noradrenaliinile. • Katehhoolamiinide interaktsioon adrenoretseptoritega kutsub esile elundireaktsiooni. • Sõltuvalt tundlikkusest erinevate ainete vastu jagunevad nad αadrenoretseptoriteks (need omakorda α 1 ja α 2) ja β-adrenoretseptoriteks (need omakorda β 1, β 2 ja β 3).

Adrenoretseptorid • α 1 – lokaliseeruvad arterioolides, stimulatsioon viib arteriooli spasmini, vererõhu tõusule, veresoonte läbilaskvuse langusele ning ekskudatiivse põletiku vähenemisele. • α 2 – presünaptilised retseptorid, nad on adrenergilise süsteemi „negatiivse tagasiside silmused“, nende stimulatsioon viib arteriaalse vererõhu langusele. • β 1 – lokaliseeruvad südames, stimulatsioon viib südamelöökide sageduse tõusule ja jõu suurenemisele, müokardi hapnikuvajaduse ja arteriaalse vererõhu tõusule. Lokaliseeruvad ka neerudes. • β 2 – lokaliseeruvad bronhioolides, stimulatsioon kutsub esile bronhioolide laienemist. Need samad retseptorid esinevad ka maksas, hormonaalne stimulatsioon kutsub esile glükogenolüüsi. • β 3 – esinevad rasvkoes, nende stimulatsioon tugevdab lipolüüsi ning viib energia vabanemisele.

α-adrenergiline toime • Toimet nimetatakse α-adrenergiliseks siis, kui: − noradrenaliin (NA), adrenaliin (A) ja isoproterenool (I) toodud järjekorras (NA≥A>I) on järjest nõrgeneva toimega. − see toime on spetsiifiliste farmakonidega blokeeritav. − farmakonideks on α-blokaatorid.

β-adrenergiline toime • Toimet nimetatakse β-adrenergiliseks siis, kui: − isoproterenool (I), adrenaliin (A) ja noradrenaliin (NA) on toodud järjekorras (I>A≥NA) järjest nõrgeneva toimega. − toime on blokeeritav spetsiifiliste farmakonidega. − farmakonideks on β-blokaatorid.

Adrenoblokaatorid • Need on keemilised ained, mis selektiivselt blokeerivad adrenaliingrupi neuromediaatorite retseptorite toimet.

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjud elunditele Pupillide laienemine Süljeerituse pärsimine Bronhide lõõgastumine Südame löögisageduse tõus ja kokkutõmbejõu suurenemine Soole motoorika pidurdus Seedetrakti sulgurite kontraktsioon

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjud elunditele Stimuleerib glükogenolüüsi ja glükoneogeneesi Sapipõie lõõgastumine Adrenaliini ja noradrenaliini sekretsioon Kusepõielihase toonuse langus Stimuleerib ductus deferens’i kontraktsiooni

Neerupealiste säsi ehituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga: • Rakud sarnase embrüonaalse päritoluga • Innerveeritakse kolinergiliste närvikiudude poolt nii nagu sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarseid närvikiudegi -> sümpaatilise närvisüsteemi muundunud postganglionaarne osa

Neerupealiste säsi talituslik seos sümpaatilise närvisüsteemiga: • Sümpatoadrenaalsüsteem • Neerupealised ühenduvad sümpaatilisse närvisüsteemi ainult läbi preganglionaarse neuroni (pole ümberlülitust) • Aktivatsioon põhjustab katehhoolamiini sekretsiooni

Adrenaliin ja noradrenaliin: • Vahendavad erutust või pidurdust nii KNS-is kui ka perifeerias • Neerupealiste säsi rakud produtseerivad kas adrenaliini või noradrenaliini • Sünteesitakse aminohappest türosiinist • Sekreteeritakse eksotsütoosi kaudu vereringesse vastuseks atsetüülkoliini vabanemisele • Sekreteeritud katehhoolamiinide segu • 80% adrenaliin • 20% noradrenaliin

Adrenaliini ja noradrenaliini toime sarnasused: • Püsivad veres 1 kuni 3 minutit • Tõstavad süstoolset vererõhku • Suureneb südame löögisagedus • Tugevneb kontraktsioonijõud • Karvapüstitajad • Pupillilaiendajad • Parandavad erutusjuhtivust ja erutuvust • Langetavad seedekulgla toonust ja aeglustavad motoorikat

Adrenaliini toime: • Diastoolse vererõhu alandamine • Bronhide laiendamine • Veresoonte laiendamine (skeletilihastes) • Glükogenolüüsi aktiivsuse suurendamine => adrenaalne hüperglükeemia • Tõstab hapniku tarbimist • Tõstab insuliini tootmist

Noradrenaliini toime: • Tõstab diastoolset vererõhku • Tugev veresooni ahendav mõju • Glükoneogeneesi aktiivsuse suurenemine • Alandab insuliini tootmist

Kasutatud kirjandus: • Schmidt R, Thews G. Inimese füsioloogia. TÜ 1997. • P. -H. Kingisepp. Inimese füsioloogia. Tartu 2006. • Pocock G. , Richards Ch. D. Human physiology, Oxford University Press 2005. • https: //en. wikipedia. org/wiki/Adrenergic_receptor • http: //et. wikipedia. org/wiki/S%C 3%BCnaps