Sisenrenrmed Sisenrenrmed ehk endokriinnrmed ehk sisesekretsiooninrmed on organismis

Sisenõrenäärmed � Sisenõrenäärmed ehk endokriinnäärmed ehk sisesekretsiooninäärmed on organismis olevad näärmed, mis toodavad hormoone. � Sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks.

Hormoonid �Reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide aktiivsust või hulka. �Hormoonid on väga aktiivsed, juba väga väikesed kogused mõjutavad organismi mõne elundi või elundkonna talitlust. �Igal hormoonil on kindel ülesanne, st mõjutavad vaid kindlat elundit või elundkonda. �Hormoonidel on erinev toimeaeg – lühikese toimega (hirm, ehmatus), pikema toimega (reg kasvamist, arenemist).

�Inimkeha tähtsamad sisenõrenäärmed on: a) ajuripats b) kilpnääre c) kõrvalkilpnäärmed d) neerupealised e) sugunäärmed f) kõhunääre ja käbikeha Tuntuimad sisenõrenäärmed on munasarjad (naistel) ja munadid (meestel)

Kilpnääre � Inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi � Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. � Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuste kiirust.

Türoksiin �Kilpnäärmed nõristavad verre joodi sisaldavat TÜROKSIINI. �Türoksiin reguleerib organismi üldist ainevahetust. Kilpnäärme eemaldamisel organismist viib selle aeglustumiseni. �Kasvuealistel põhjustab türoksiini vaegus luustiku ja närvisüsteemi kasvu ning arengu aeglustumist.

Struuma �Türoksiini üheks koostisosaks on jood. Kui toidus pole piisavalt joodi, tekib struuma, haiglaselt suurenenud kilpnääre.

Ajuripats ehk hüpofüüs �Juhib teiste sisenõrenäärmete tööd �Mõjutab suguelundite ja luustiku arengut �Toodab kasvuhormooni ning neerupealiste ning kilpnäärme tööks vajalikke hormoone.

Kõhunääre ehk pankreas � Kõhunääre on tähtis seedenääre, kuid tema ülesandeks on toota ka insuliini. � Insuliin aitab reguleerida vere suhkrusisaldust. � Kui insuliini eritub verre liiga vähe, on tagajärjeks suhkurtõbi: vere suhkrusisaldus suureneb ja uriini satub rohkesti suhkrut. Suhkrutõve ravitakse dieedi ja insuliinisüstidega.

Käbikeha �Asub samuti peaajus. Imetajatel, sealhulgas ka inimesel, on käbikeha suhteliselt vähe arenenud nääre. �Tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme, näiteks ärkvelolekut ja und ning mõjutavad ka naha pigmentide sünteesi.

Neerupealised �Neerupealiste kõige tuntum hormoon on adrenaliin. �Adrenaliin eritub verre näiteks hirmu, ehmatuse, viha ning positiivsete emotsioonide korral. �Adrenaliin ergutab südametegevust, kiirendab hingamissagedust, tõstab vererõhku ja soodustab veresuhkru kasutamist lihasrakkudes.

Sugunäärmed �Sugunäärmete hormoonid mõjutavad sootunnuste – vastavalt mehe või naise tunnuste (näiteks habeme või rindade) – arengut. �Munasarjad ja munandid valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone �Ajuripats hakkab tootma hormooni, mis paneb tööle sugunäärmed. Nende toodetud hormoonide toimel kujunevadki sootunnused.