SISESEKRETSIOONI MISTE SISESEKRETSIOONINRMED HORMOONID NENDE TEKKEKOHAD JA KEEMILINE

SISESEKRETSIOONI MÕISTE. SISESEKRETSIOONINÄÄRMED. HORMOONID: NENDE TEKKEKOHAD JA KEEMILINE KOOSTIS. FEROMOONID. HORMOONI SEKRETSIOONI REGULATSIOON. HORMOONI ENDO-, PARA-, NEURO- JA AUTOKRIINNE TEE EFEKTORINI. HÜPOTALAMUSE JA NEUROHÜPOFÜÜSI MORFOFUNKTSIONAALNE SEOS. HÜPOTALAMUSE JA ADENOHÜPOFÜÜSI MORFOFUNKTSIONAALNE SEOS. ADENOHÜPOFÜÜSI GLANDOTROOPSED HORMOONID JA NENDE FUNKTSIOONID. ADENOHÜPOFÜÜSI EFEKTOORSED HORMOONID (STH JA PROLAKTIIN) JA NENDE FUNKTSIOONID. SOMATOMEDIINID KUI KASVUHORMOONI TOIME VAHENDAJAD. OKSÜTOTSIINI TEKE JA FUNKTSIOON. Ingrid Kokmann Tarmo Kirotar Andrei Gukov

SISESEKRETSIOON . . . ehk sisenõristus – sisenõrenäärmete ja eriomaste rakkude talitlus Sisenõrenäärmete sekretsiooni tulemusena tekivad hormoonid ja need nõristuvad otse verre ja lümfi Tagab koos närvisüsteemiga organismi sisekeskkonna füsioloogilise tasakaalu, kooskõlastab kõigi elundite ja elundkondade talitlust

SISESEKRETSIOONINÄÄRMED Ajuripats Käbinääre Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Harknääre Kõhunäärme Langerhansi saared Neerupealisekoor ja –säsi Sugunäärmed Sisenõrenäärmete talitluses esineb kindel hierarhia ja vastastikune sõltuvus

HORMOONID Keemilised informatsioonikandjad, mida produtseeritakse näärmerakkudes Näärmerakud moodustavad elundi või paiknevad üksikult või rühmadena hormoone muidu mittetootvates elundites Kõik hormoonid on kas valgud, aminohapete derivaadid või lipiidid

FEROMOONID Bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste sama liiki isendite mõjutamiseks Feromoone eritavad putukad, imetajad ja inimesed vastassoo veetlemise eesmärgil. Feromoone on erinevaid: � Suguferomoonid � Häireferomoonid � Jäljeferomoonid � Agregatsiooniferomoonid jt

HORMOONI SEKRETSIOONI REGULATSIOON Põhiline regulatsioon läbi negatiivse tagasiside, harva läbi positiivse Regulatsiooni keskus on hüpotaalamus, mis toodab regulaatorhormoone – troofilisi hormoone – mis reguleerivad hüpofüüsi talitlust Hüpofüüsi regulatsioon kindlustab omakorda teiste endokriinnäärmete talitluse täpse regulatsiooni

Hormoonide vabastamist mõjutavad: � Hormooni kontsentratsioon veres – seda kontsentratsiooni mõõdavad mediaalse hüpotaalamuse retseptorid � Elektrolüütide sisaldus veres � Ainete (nt veresuhkur) sisaldus veres � Mitmesugused välisärritused ja emotsioonid

HORMOONI TEE EFEKTORINI Endokriinne – transport vere või lümfi kaudu efektorelundini Parakriinne – difundeerub ainult interstitsiaalkoe kaudu efektorelundisse, ei satu vereringesse Neurokriinne – KNS produtseerib teatud hormoone, mis jõuavad efektorelundini vere kaudu Autokriinne – produtseeritud hormoon reguleerib seda tootnud rakku ennast

HÜPOTAALAMUS . . . on vaheaju osa, mis paikneb kolju põhimikul, talamuse all, hüpofüüsist tagapool, olles viimasega varre abil ühendatud Somaatiliste, vegetatiivsete ja endokriinsete funktsioonide tähtis integratsioonikeskus Oluline koht homöostaasi säilitamisel Reguleerib ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist, vee-soolade tasakaalu, suguküpsust ja ka une-ärkveloleku rütmi

HÜPOFÜÜS EHK AJURIPATS Koosneb kahest anatoomiliselt ja funktsionaalselt erinevast osast: Adenohüpofüüs: hüpofüüsi eessagar (70. . 80% kogu näärme massist), peamiselt näärmekude, kus moodustuvad mitteglandotroopsed hormoonid ning teiste näärmete tööd stimuleerivad ehk glandotroopsed hormoonid Neurohüpofüüs: kuulub tekkelt NS juurde, kujutab endast hüpotalamuses asuvate neuronite aksonite lõpmete kogumikku, vaadeldakse kui hüpotalamuse neurohormoonide depood

HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM Morfofunktsionaalselt võib jaotada kaheks süsteemiks: süsteem, mis koosneb hüpotaalmuses paiknevatest nucleus supraopticus’est ja nucleus paraventricularis’est ning neurohüpofüüsist (hüpofüüsi tagasagar). Rakkude aksonid kulgevad läbi hüpofüüsivarre ja moodustavad hüpofüüsi tagasagara. süsteem, mis koosneb hüpotaalamuse nn. hüpofüsiotroopsetest aladest ja adenohüpofüüsist (hüpofüüsi eessagar) Hüpofüüsi hormoonid alluvad hüpotaalamuse hormoonide kontrollile

ADENOHÜPOFÜÜS JA HÜPOTAALMUSE HÜPOFÜSIOTROOPNE PIIRKOND Enamiku endokriinsete näärmete talitlust reguleerivad adenohüpofüüsi hormoonid, nende väljutamine allub omakorda (mediaalse) hüpotalamuse hüpofüsiotroopse ala neuronites produtseeritud hormoonide kontrollile Hüpofüsiotroopne piirkond hüpotalamuse piirkond, kus toimub stimuleerivate (TRH, LHRH, CRH, GHRH, PRH) ja inhibeerivate (GHIH, PIH) hormoonide sekretsioon

NEUROHÜPOFÜÜSI HORMOONID Hüpotalamusest aksonaalse transpordi kaudu neurohüpofüüsi, kus toimub ladestamine või lähetamine vereringesse Antidiureetiline hormoon (ADH, vasopressiin) Ø toimib neerudesse ja pidurdab diureesi, suurendab tagasiimendumist Ø kõrged kontsentratsioonid tõstavad vererõhku Oksütotsiin Ø silelihaste kontraktsioon, emaka rütmilisi kontraktsioone raseduse lõpul ja pärast sünnitamist Ø stimuleerib piimanäärmete tööd

HÜPOTALAMUS-ADENOHÜPOFÜÜS Eessagarat KNS ei innerveeri Hüpotalamuse neuronid produtseerivad keemilisi informatsioonikandjaid, mis setserneeritakse neuronite aktivatsiooni korral aksoni terminaalsetest struktuuridest eminentia mediana’sse Aksonid tihedas seoses ühe spets veresoonte süsteemiga – portaalsüsteem

PORTAALSÜSTEEM Kapillaaride võrgustik, kulgeb hüpotalamusest hüpofüüsi Selle kaudu informatsioonikandjad neuronitest adenohüpofüüsi Info põhjustab riliisinghormoonide või inhibiitorhormoonide vabanemise

ADENOHÜPOFÜÜS EHK HÜPOFÜÜSI EESSAGAR 70. . . 80% näärme massist Glandotroopsed hormoonid Mitteglandotroopsed hormoonid

GLANDOTROOPSED HORMOONID Adenokortikotroopne (AKTH) Türeotroopne (TSH) Folliikuleid stimuleeriv (FSH) Luteiniseeriv hormoon (LH)

FUNKTSIOONID AKTH – stimuleerib neerupealisekoore hormoonide teket TSH – intensiivistab joodi kogunemist kilpnäärmesse, soodustab kilpnäärme kasvu, türoksiini ja trijoodtüroniini produktsiooni ja vabanemist

FUNKTSIOONID FSH – reguleerib munaraku valmimist munasarjas, stimuleerib suguhormoonide teket LH – kutsub naisel esile ovulatsiooni, mehel stimuleerib testosterooni ja spermatosoidide teket

MITTEGLANDOTROOPSED HORMOONID Kasvuhormoon (STH): ü Stimuleerib kõikide kudede kasvu Kiirendab valgu sünteesi Vähendab süsivesikute oksüdatsiooni Soodustab glükogeeni teket maksas Soodustab rasvhapete kasutamist energeetiliseks otstarbeks ü ü

MITTEGLANDOTROOPSED HORMOONID Prolaktiin (PRL): ü Stimuleerib piimanäärmete kasvu ja arengut Käivitab ja hoiab käigus piimasünteesi rinnanäärmes (galaktogeneesi, galaktopoeesi) ü

SOMATOMEDIINID Kasvuhormooni poolt stimuleeritud Vahendavad STH toimet Biokeemiliselt väga sarnane insuliiniga Somatomediin C (intensiivistab valgusünteesi rakkudes stimuleerib rakkude jagunemist)

OKSÜTOTSIINI TEKE Produtseeritakse hüpotalamuse nucleus supraopticus’e ja nucleus paraventricularis’e suurtes rakkudes Salvestatakse hüpofüüsi tagasagarasse Sihtelundiks on müomeetrium

OKSÜTOTSIINI FUNKTSIOONID Piimaejektsiooni refleksi tagamine (põhjustab rinnanäärme müoepiteeli kontraktsiooni) Toime sensibiliseeritud müomeetriumisse Soodustab emaka mikrokontraktsioonide tõttu sperma astsendeerumist

KASUTATUD KIRJANDUS Kingisepp, P-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu. Lk 226, 235 -237 Schmidt, R. F. , Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu.