Adenohpofsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid Adenohpofsi efektoorsed

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid. Adenohüpofüüsi efektoorsed hormoonid (STH ja prolaktiin) ja nende funktsioonid. Somatomediinid kui kasvuhormooni toime vahendajad. Oksütotsiini teke ja funktsioon. Stefaniya Dobrovinskaya STOM II, 1. rühm

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid (1) • Mis on adenohüpofüüs? o Adenohüpofüüsiks nimetatakse hüpofüüsi eessagarat, sest ta ei ole neuroektodermaalset päritolu, vaid epiteliaalse iseloomuga ektodermi struktuur. o Adenohüpofüüsis puudub innervatsioon => tema talitluse regulatsioon toimub AINULT neurohormoonide kaudu. o Lihaste histoloogiliste värvimismeetodite abil saab eristada hüpofüüsi eessagaras kolme erinevat tüüpi rakke: • happeliste värvidega värvuvad atsidofiilsed (eosinofiilsed) rakud • aluseliste värvidega värvuvad basofiilsed rakud • raskesti värvuvad neutrofiilsed ehk kromofoobsed rakud

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid (2) • Adenohüpofüüsi hormoonid (tavalise määratluse 6 tk): Nimetus + rahvusvahelinekohaselt lühend Toimekoht Tüüp adenokortikotroopne hormoon = kortikotropiin (ACTH) neerupealise koor, türeoidnääret stimuleeriv hormoon = türeotropiin (TSH) kilpnääre munasarjas follikuleid stimuleeriv hormoon = gonadotropiin (FSH) sugunäärmed e. gonaadid luteiniseeriv hormoon = gnadotrpiin (LH) gonaadid kasvuhormoon (GH) = STH somatotroopne hormoon kõik keharakud prolaktiin (PRL) paljud keharakud (rinnanääre, gonaadid) lat. cortex glandulae adrenalis Glandotroopsed hormoonid Mitteglandotroopsed hormoonid

Adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid ja nende funktsioonid (3) • Mis on adenohüpofüüsi glandotroopsed hormoonid? o Glandotroopsetel hormoonidel (4 adenohüpofüüsi hormooni) on sihtelundiks nääre, sellest tuleneb nimetus. Põhiliselt stimuleerivad nende näärmete funktsiooni. sünt. o adenokortikotroopne hormoon = kortikotropiin (ACTH) neutrofiilides o türeoidnääret stimuleeriv hormoon = türeotropiin (TSH) glükoproteiinid, o munasarjas follikuleid stimuleeriv hormoon (FSH) sünt. o luteiniseeriv hormoon (LH) basofiilides • põhjustab foliikuli ruptuuri, ovulatsiooni, kollaskeha moodustumist • stimuleerib Leydigi interstitsiaalseid rakke suuremale testosterooni produktsioonile

Adenohüpofüüsi efektoorsed hormoonid (STH ja prolaktiin) ja nende funktsioonid • Mitteglandotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemisel või kogu organismil. • Prolaktiin on oluline laktatsioonile. o Omab veel spetsiifilisi sidumiskohti paljudes teistes elundites. • STH ja prolaktiini sünteesitakse eosinofiilsetes rakkudes.

Somatomediinid kui kasvuhormooni toime vahendajad (1) • Kasvuhormooni produktsiooni ja vabanemist reguleerivad hüpotalamuse riliisinghormoon ja inhibiitorhormoon. • Kasvuhormooni vabanemist mõjustavad rohked füsioloogilised ärritajad. • Kasvuhormoon on vajalik lapse normaalseks kehaliseks arenguks => lastel on kasvuhormooni vabanemine tunduvalt suurem kui täiskasvanul. Vanurieas see jätkuvalt väheneb. • Kasvuhormooni toime teostub hepaatiliste faktorite stimulatsiooni teel => kasvukormoon stimuleerib maksas somatomediinide produktsiooni.

Somatomediinid kui kasvuhormooni toime vahendajad (2) • Somatomediinid vahendavad somatotroopse hormooni toimet. o => anorgaanilise sulfaatiooni suurenenud vastuvõtt kasvavate kõhre- ja luurakkude kondrotsüütidesse. (sulfaatiooni faktor) o => kasvu soodustavad toimed o Somatomediin C on oluliseim somatomediin. • => intensiivistab valgusünteesi kõikides keharakkudes, mis omakorda stimuleerib rakkude jagunemist.

Oksütotsiini teke ja funktsioon • Oksütotsiin, nagu antidiureetiline hormoon (ADH), produtseeritakse hüpotalamuse nucleus supraopticus’e ja nucleus paraventricularis’e suurtes rakkudes. • Ta jõuab ka neuronite aksonite kaudu hüpofüüsi tagasagarasse (siin salvestub). • Sihtelundiks on müomeetrium – emaka muskulatuur ning rinnanäärme müoepiteel.

Oksütotsiini teke ja funktsioon (1) • Piimaejektsiooni refleks o Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24 h jooksul pärast sünnitust. o Imemisakt kutsub esile tiheda innervatsiooniga mehhaanilise ärrituse. o Seda edastatakse neuraalsel teel hüpotalamuse oksütotsiini produtseerivatele neuronitele => väljutatakse nüüd rohkem oksütotsiini. o See põhjustab müoepiteeli kontraktsiooni. o Kuna rinnanäärme müoepiteel ümbritseb piimaalveoole nii, et selle kontraktsioon põhjustab piimaejektsiooni => imik ei ime rinnanääret tühjaks aktiivselt tänu piimaejektsiooni refleksile.

Oksütotsiini teke ja funktsioon (2) • Toime sensibiliseeritud müomeetriumisse o Tupe ja emakakaela mehhaaniline ärritamine põhjustab hüpatolamusse jõudvate aferentide kaudu oksütotsiini rohkenenud väljutamise. o Raseduse lõpul emakalihas oksütotsiinile eriti tundlik (östrogeenide tõttu). o Pärast 280 raseduspäeva hüpofüüsi tagasagar vabastab rohkem okssütotsiini => östrogeenide poolt sensibiliseeritud müomeetriumi kerged kontraktsioonid => loode lükatakse emakakaela ja tupe suunas, kus on palju mehanoretseptoreid (teadustavad hüpotalamuse oksütotsiini produtseerivatele rakkudele suureneva venituse) => vabastatakse rohkem oksütotsiini => rõhk tugevneb => loote ja platsenta väljutamine => oksütotsiini vabanemist enam EI toimu

Kasutatud kirjandus 1. R. F. Schmidt G. Thews, Inimese füsioloogia, Tartu, 1997. Peatükk 17 2. P. -H. Kingisepp. Inimese füsioloogia. Tartu 2009