RAHA Raha ajalugu Raha funktsioonid Kullastandard Bretton Woods

RAHA Raha ajalugu Raha funktsioonid Kullastandard; Bretton Woods

Raha? • Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu. • Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe. See kokkulepe võib olla vabatahtlik või sunduslik.

Raha funktsioonid • Arvestusühik – raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel (kujutage ette kui bilanss tuleks koostada naturaalühikutes. . . ). • Vahetusvahend – raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu. • Väärtuse akumulatsiooni vahend – raha saab koguda ja kasutada tulevikus. • Kaup – raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva riigi majandusseisundist. • Maksevahend – rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.

Ajalugu • Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks teokarpe, kakaoube, nahka, soola, metalle, inimesi (orjasid). • NB nendel asjadel oli endal mingi tarbimisväärtus. Tänapäeva rahal iseenesest tarbimisväärtust olla ei pruugi (või siiski paberraha kütmiseks? ). • Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seetõttu hakati rahana kasutama kulda ja hõbedat. • 11. sajandil võeti Hiinas kasutusele paberraha, 17. sajandil levis see ka Euroopasse.

Venemaa kuldmünt nominaaliga 15 rubla aastal 1897, hind täna 820 EUR

Kullastandard • 19. sajandil seoti rahvuslikud valuutad riikides kullavaruga (kullastandard). • See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Rahal oli siis ametlikult kehtestatud kullasisaldus ja paberraha sai kullaks vahetada riigipankades. • I maailmasõja ajal trükkisid riigid suurt sõjaliste väljaminekute katteks palju kullakatteta paberraha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus.

Kullastandardi lõpp • Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 1929 -1933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. • Raha kurss muutus “ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast.

Bretton Woods • Pärast II maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. • 1944 BRETTON WOODS`is (USA) toimunud rahanduskonverentsil lepiti kokku, et rahakursid toetuvad kahele alusele: kullale ja dollarile (nn Bretton Woodsi süsteem). Nii sai USA dollar maailmarahaks. USA kohustus esimesel nõudmisel dollarite vastu kulda andma. • Süsteemi tagamiseks asutati Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) ja Maailmapank. • 1971 laskis USA dollari kursi "ujuvaks“, kuna USA ei suutnud rahuldada Prantsusmaa palvet vahetada dollarid kulla vastu.

10 20 09 20. 0 6. 20 08 20. 0 6. 20 07 06 20. 0 6. 20 05 20 04 20 6. 20 . 0 6. 20 03 20 . 0 6. 20 02 20 . 0 6. 20 01 20 . 0 6. 20 00 20 . 0 6. 20 99 19 . 0 6. 20 98 19 . 0 6. 20 97 19 . 0 6. 20 96 19 . 0 6. 20 95 94 19 . 0 6. 20 93 19 . 0 6. 20 92 19 . 0 6. 20 Eesti krooni kurss USD Allikas: Eesti Pank 20 18 16 14 12 10 8 6 4 2 0

Kuld Eesti kroonides XAU/EEK 1 oz (unts) = 28, 35 g 16000 14000 12000 10000 8000 6000 4000 2000 0 23. 09. 199923. 09. 200023. 09. 200123. 09. 200223. 09. 200323. 09. 200423. 09. 200523. 09. 200623. 09. 200723. 09. 200823. 09. 200923. 09. 2010

Tarbijahinnaindeksi muutus 1999 – 2012 Allikas: Statistikaamet 12 10 8 6 4 2 0 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 -2 Oletame, et saite sel perioodil palka 1000 krooni. Kuidas teie elatustase muutus? Tarbijahinnaindeksi keskmine muutus aastas oli + 4, 2 %. 2010 2011 2012

Mõtisklused teemal “raha” • Nõukogude rublad – deklareeritud kullasisaldus oli 0, 98765412 grammi kulda iga rubla kohta. Kas tegelikult sai raha vahetada kulla vastu pangas? • Kas bitcoin on raha? • Raha võltsimine kui rünnak riigi vastu: - raha võltsimine riikide poolt II MS ajal; - “Superdollar” tänapäeval

ISESEISEV TÖÖ • Kodutööks vaata Alar Tammingu loengut Youtube`is (märksõna “Alar Tamming majandusest ja kriisidest”). • Soovitan heita pilk peale ka Tammingu loengutele “Miks mina kulda investeerin 1 -3 (vabatahtlik) • Järgmine kord arutame koos A. Tammingu seisukohti. • Palun saada oma (lühi)muljed kuuldust aadressile henri. sepp@kosmeetikakool. ee