Sisesekretsioon Hormoonid Rasmus Laan Stom II 1 rhm

Sisesekretsioon. Hormoonid. Rasmus Laan Stom II 1. rühm

Sisesekretsioon • Sisenõristus- sisenõrenäärmete ja eriomaste rakkude talitlus • Produkt verre või lümfi • Tagab koos närvisüsteemiga organismi sisekeskkonna füsioloogilise tasakaalu, kooskõlastab kõigi elundite ja elundkondade talitlust

Sisenõrenäärmed • Eritujuhata nääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust oluliselt mõjustavaid aineid(hormoone) – – – – Ajuripats Käbinääre Kilpnääre Kõrvalkilpnäärmed Harknääre Kõhunäärme Langerhansi saared Neerupealisekoor ja –säsi Sugunäärmed

Hormoonid • Keemilised informatsioonikandjad, mis produtseeritakse näärmerakkudes ning need moodustavad elundi • Verega jõuavad hormoonid sihtelunditesse, kus avaldavad spetsiifilist toimet • Regulatsioon minutite või tundide vältel • Kõik hormoonid on kas valgud, aminohapete derivaadid või lipiidid

Hormoonide produktsioon • Toimub näärmerakkudes, mis võivad moodustada elundi, kuid võivad leiduda ka üksikult või rühmadena hormoone mitte produtseerivates elundites • Hormoonid salvestatakse granulaarsel kujul • Spetsiifilise ärriti mõjul seondub graanuli membraan raku plasmamembraaniga • Toimub eksotsütoos ( hormoonide väljutamine intertsellulaarruumi)

Feromoonid • Bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste sama liiki isendite mõjutamiseks • Sugulist käitumist mõjutav lõhnaine • Feromoone eritavad putukad, imetajad ja inimesed vastassoo veetlemise eesmärgil • Feromoonid jagunevad: – – Suguferomoonid Jäljeferomoonid Häireferomoonid Agregatsiooniferomoonid jt

Hormooni sekretsiooni regulatsioon Tagasisidesüsteem • Põhiline regulatsioon toimub läbi negatiivse tagasiside • Tagasiside korral peab tagasisidestatav signaal otseselt või kaudselt üle antama hormooniprodutseerivale rakule • Regulatsiooni keskus on hüpotaalamus, mis toodab troofilisi hormoone, mis reguleerivad hüpofüüsi talitlust • Neuraalsel tagasiside teel ülekandeaineks neurotransmitterid • Tagasisidestatavateks signaalideks võivad olla ka hormoonid

Hormooni sekretsiooni regulatsioon Neuroendokriinne süsteem • KNS reageerib hormoonidele neurotransmitteri või neurohormooni sünteesi vabanemise kompleksse muutumisega • Teiste hormoonide produktsiooni intensiivistamine või pidurdamine

http: //thumbiology. blogspot. com/2011/05/hormonalregulation. html

Hormooni endo-, para-, neuro- ja autokriinne tee efektorini • Endokriinne- verre või lümfi sekreteeritud signaalmolekul transporditakse sihtmärkraku retseptoritele • Parakriinne- interstitsiaalvedelikku sekreteeritud signaalmolekul difundeerub naaberrakuni ja seostub selle retseptoriga; ei satu vereringesse

Hormooni endo-, para-, neuro- ja autokriinne tee efektorini • Neurokriinne – sünteesitakse KNS närvilõpmetes, rakuvälisesse ruumi sekreteerituna liigub sünaptilises vedelikus sihtmärkraku retseptoritele • Autokriinne - interstitsiaalvedelikku produtseeritud signaalmolekul seostub sama raku retseptoriga

Kasutatud allikad • Schmidt, R. F, Thews, G. (1997). Inimese füsioloogia. Tartu. • Kingisepp, Peet-Henn, Lang, Aavo (2010). Inimese füsioloogia. Pildid: • http: //www. paradoja 7. com/the-endocrinesystem-2/ (18. 03. 2014) • http: //thumbiology. blogspot. com/2011/05/ho rmonal-regulation. html (18. 03. 2014)