Antihistamiinsed ravimid hambaarsti praktikas Rasmus Laan Stomatoloogia 3
Antihistamiinsed ravimid hambaarsti praktikas Rasmus Laan Stomatoloogia 3. kursus 1. rühm
Histamiin • Signaalmolekulid, mida vabastatakse nuumrakkudest immuunreaktsiooni käigus – Allergia – Koekahjustus • Funktsioonid on seotud seostumisega spetsiifilise retseptoriga: – Bronhokonstriktsioon – Stimuleerib maohappe eritamist – Endoteelirakkude eraldumine – Valu ja sügelus putukahammustuse korral – Une ja söögiisu allasurumine
Antihistamiinid? • Ehk histamiini antagonist • Raviaine, mis inhibeerib histamiini tegevust blokeerides selle seostumist retseptoriga või takistades histidiini dekarboksülaasi tegevust (histidiin ei saa transformeeruda histamiiniks) • Tavaliselt mõjutab H 1 retseptorit (põletiku ja allergia mehhanism) • Toime ka H 2 retseptorile (maosekretsiooni vähenemine)
Antihistamiinide jaotus • I, II põlvkond • III põlvkonna antihistamiinid- teise põlvkonna ravimite aktiivsed metaboliidid, millel on kõrgem efektiivsus ja puuduvad kardiotoksilised ained Esimese põlvkonna 'sedatiivsed' antihistamiinid • Alimemazine ( varasemalt rimeprazine) • Chlorphenamine (varasem chlorpheniramine) • Clemastine • Cyproheptadine • Hydroxyzine • Promethazine Teise põlvkonna ‘mitte-sedatiivsed' antihistamiinid • Acrivastine • Cetirizine • Desloratadine (a metabolite of loratadine) • Fexofenadine • Levocetirizine (laevorotatory isomer of cetirizine) • Loratadine • Mizolastine
I põlvkond • Lipiidlahustuvad, läbivad lihtsalt hematoentsefaalse barjääri • Toob kaasa: – – Rahustav, uinutav toime Kognitiivsed häired Motoorne alaareng (agitatsioon/ stimulatsioon) • H 1 retseptorite antagonistid nii KNS kui ka perifeerias • Võivad samuti olla antagonistid muskariinatsetüülkoliini retseptoritele (kuiv suu, uriini peetus ja meeltesegadus vanas eas)
II põlvkond • Vähem lipofiilsed, väiksem tõenäosus hematoentsefaalse barjääri läbimiseks • Väiksem sedatiivne toime või selle puudus • Võib esineda paradoksaalset stimulatsiooni, eriti lastel • Oht südame rütmihäireteks – Mizolastine – Terfenadine
Antihistamiinide kasutamine stomatoloogias • Raviprotseduurides, kus on vajalik tuimestuse tegemine • Anesteetikum+ antihistamiin – Patsiendi suukuivuse suurendamiseks – Preoperatiivse ärevuse vähendamiseks – Postoperatiivse iivelduse vähendamiseks Nt. promethazine, hydroxyzine
Kasutamine stomatoloogias • Kasutamine lokaalanesteesia tegemiseks – traditsioonilistest anesteetikumidest tingitud allergia puhul • Esimest korda kasutati antihistamiini lokaalanesteesiaks hambaravis aastal 1961 Nt. Diphenhydramine HCL (Benedryl) – Nõrk toime, antispasmaatiline ja rahustav toime – Ei teki allergiat!
Kasutamine stomatoloogias • Ägedate allergiliste reaktsioonide korral (anafülaksia) • Valik kahe süstitava agendi vahel – diphenhydramine või chlorpheniramine – Soovitatud doosid täiskasvanutel: • 25 - 50 mg diphenhydramine või 10 - 20 mg chlorpheniramine • Lisaks anafülaksiale kasutatakse ka vähemtõsisemate allergiate korral, peamiselt ilmnevate nahamuutuste korral (nt. urtikaaria) • Allergilise reaktsiooni ennetamiseks enne röntgenkontrastsete ainete manustamist
Kasutamine stomatoloogias • Iivelduse ja oksendamise vältimiseks – Risk tekkimiseks jäljendi võtmisel ja eemaldatava proteesi suhu asetamisel Nt. promethazine, hydroxyzine • Parodontiidi hüposensibiliseerivas ravietapis – Parodontiit areneb tihti allergia tasutal
Kasutamine stomatoloogias • Suuõõnes esinevate allergiliste ilmingute raviks (angioneurootiline ödeem, eksudatiivne erüteem jpt) • Suuhaavanditest tingitud valu leevendamiseks – Allergiline glossiit, gingiviit, stomatiit Allergiline stomatiit Angioneurootiline ödeem
Antihistamiinide kõrvaltoimed • Iseloomulik 1. põlvkonna antihistamiinidele: – Uimasus, mõtlemishäired, suukuivus, pearinglus, kõhukinnisus, hägune nägemine, uriini peetus • Iseloomulik 2. põlvkonna antihistamiinidele: – Peavalu, kuiv nina ja suukuivus, harvem pigistustunne rinnus ja südame rütmihäired • Iseloomulik 3. põlvkonna antihistamiinidele: – Haiglane enesetunne, uimasus, peavalu, suukuivus
Antihistamiinide kasutamisel arvesta • • Ravimi efektiivsus Toimeaeg Kasu peab ületama kõrvaltoimete kahjulikkust Kõrvaltoimed Kokkusobivus teiste ravimitega Hind Rasedatel vältida
Kasutatud allikad • http: //www. webmd. com/drugs/2/drug-5113 -9012/antihistamineoral/antihistamines-decongestants-oral/details • http: //www. ijdcr. com/wp-content/uploads/2013/08/5 -Antihistamines-inclinical-dentistry-Offering-a-choice-for-second-possibility-in-reportedcases-of-allergy-to-local-anesthetics-report-of-two-cases-literaturereview. pdf • http: //www. patient. co. uk/health/antihistamines-leaflet • http: //et. wikipedia. org/wiki/Histamiin • http: //medstudynotes. pgpreparation. in/2009/01/use-of-antihistamines-in -dentistry. html • http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 2516640/? page=2 • http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 2516167/? page=6 • http: //www. ncbi. nlm. nih. gov/pmc/articles/PMC 1586863/ • http: //sam. ee/ • http: //www. nhs. uk/Conditions/Antihistamines/Pages/Side-effects. aspx
- Slides: 16